Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/võlgnik: H L (isikukood XXX, elukoht registris ja avalduses: XXX) Usaldusisik: vandeadvokaat Ene Ahas (Advokaadibüroo Tetris; Mustamäe tee 16, Tallinn tel 5106442; e-post: [email protected])
Kohtuistung
20.juunil 2024, osalesid H L ja Ene Ahas
RESOLUTSIOON
1.H L maksejõuetusavaldus rahuldada.
2.Kuulutada välja H L (Linn, isikukood: XXX) pankrot 27. juunil 2024 kell 16.15.
3.Nimetada H L pankrotihalduriks vandeadvokaat Ene Ahas (Advokaadibüroo Tetris Mustamäe tee 16, Tallinn tel 5106442 e-post: [email protected]).
4.H L võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 30. augustil 2024 algusega kell 10.00 virtuaalselt. Üldkoosolekul saab osaleda veebi vahendusel. Võlausaldajad peavad osalemise soovist teatama pankrotihaldurile. Koosoleku link saadetakse enne üldkoosolekut nõuded esitanud võlausaldajatele.
5.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
Tsiviilasi nr 2-24-6389
6.Algatada H L (L, isikukood: XXX) kohustustest vabastamise menetlus. Kohus otsustab võlgniku vabastamise pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
7.Pankrotimenetluse lõpuni täidab pankrotihaldur Ene Ahas usaldusisiku kohustusi, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
8.Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta igal aastal aruande 01. juuliks, esimene aruanne esitada 01. juuliks 2025.
9.H L peab täitma füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse §-s 47 sätestatud kohustusi.
10.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
11.Lõpetada H L suhtes toimuvad sundtäitmised.
12.Menetluskulud (sh usaldusisiku tasu ja kulud) jäävad H L kanda.
13.Määrata usaldusisiku Ene Ahase tasu suuruseks 812,5 eurot, millele lisandub käibemaks 178,75 eurot, kokku koos käibemaksuga 991,25 eurot.
14.Anda H L’le menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks 412,5 euro ja lisanduva käibemaksu 90,75 euro ulatuses, kokku summas 503,25 eurot. H L ei pea saadud menetlusabi riigile tagasi maksma.
15.Maksta usaldusisiku tasu katteks 503,25 eurot (sh käibemaks 90,75 eurot) välja riigi vahenditest Advokaadibüroo Tetris OÜ (registrikood 16236688) arvelduskontole nr EEXX LHV Pank AS-is, s.o büroole mille kaudu usaldusisik tegutseb.
16.Usaldusisiku tasu osas, mida menetlusabi ei kata, jääb võlgniku kanda. Mõista H L’lt välja usaldusisiku Ene Ahase tasu katteks 400 eurot ja sellele lisanduv käibemaks 88 eurot, kokku 488 eurot, mis maksta Advokaadibüroo Tetris OÜ (registrikood 16236688) arvelduskontole nr EEXX LHV Pank AS-is.
17.Pankrotimäärus täidetakse viivitamatult.
18.Toimetada pankrotimäärus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.
19.Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest.
ASJAOLUD JA VÕLGNIKU TAOTLUS
1.H L esitas 22. aprillil 2024 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt võlgnik oli aastaid majanduslikult vägivaldses suhtes (laenude võtmisele sundimine, majanduskulude range kontrollimine), suhtest väljudes jäi võlgniku nimele suures summas laenusid, mida ta ei jõua tasuda. Võlgnik on vallaline, tal on kolm alaealist last, kes elavad koos võlgnikuga. Võlgnik märgib oma sissetulekuteks kokku 2184,14 eurot (töötasu 1135,78 eurot, ülalpidamismaksed 300 eurot ja igakuised sotsiaaltoetused 748,36 eurot). Väljaminekud on kokku 1630 eurot (eluasemekulu 500 eurot, toit 500 eurot, riided-jalanõud 50 eurot, transport 200 eurot, sidekulud 80 eurot, kulud laste koolikohustuse täitmisele/lasteaiatasu 200,20 eurot, 2(8)
Tsiviilasi nr 2-24-6389 tervishoid/hügieen 50 eurot). Lisaks on võlgnikul ühekordse väljaminekuna kulud sõidukile 450 eurot (hooldus, rehvid jms). Võlgnikul on 7 võlausaldaja ees kohustusi kokku 92 494,17 eurot, lisaks on ta Credit Invest OÜ ees käendanud Reioling Invest OÜ kohustusi 5000 euro ulatuses. Ühegi kohustuse kohta ei ole algatatud kohtu- ega täitemenetlust. Avalduse kohaselt võlgnikule mingit vara ei kuulu. 30. jaanuaril 2024 võlgnik võõrandas talle kuulunud kinnistu XXX. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
2.Kohus 31. mai 2024 määrusega võttis maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks vandeadvokaat Ene Ahase.
USALDUSISIKU HINNANG
3.Usaldusisik 18. juunil 2024 aruandes on seisukohal, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Kohutuste suurus ületab tunduvalt varade väärtust. Puudu vara, mille võõrandamise arvelt oleks võimalik täita kohustusi võlausaldajate ees. Võlgniku igakuise sissetuleku arvelt on võimalik võlgnikul kanda enda ülalpidamiskulud ja kanda laste ülalpidamiskulusid. Laste isa hoiab kõrvale laste ülalpidamiskulude kandmist, mis omakorda mõjutab võlgniku maksevõimet, mh võimalust rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnik on esitanud laste nimel elatisnõude kohtule. Seetõttu on põhjendatud võlgniku pankroti väljakuulutamine, puuduvad varalised võimalused võlgade tasumiseks võlausaldajatele maksegraafiku alusel. Võlgniku makseraskuste tekkimise põhjusteks saab pidada eelkõige perekondlikke probleeme – endise elukaaslase ja laste isa poolset aastate pikkust majanduslikku ja vaimset vägivalda võlgniku suhtes, mille tulemuseks oli liigne elukaaslase usaldamine ja elukaaslase survel põhjendamatult suurte ja ülejõukäivate finantskohustuste võtmist. Lahkumineku järgselt jäid finantskohustused võlgniku kanda. Edaspidi vajab selgitamist, kas ja mis ulatuses on võimalik võlgniku endise elukaaslase, laste isa R M (sünd xxx) ja temale kuuluvate/kuulunud äriühingute kaasvastutus võlgniku vastu esitatud kohustuste täitmise eest. Osaliselt on võlgnik võtnud kohustusi mitte perekonna ega enda isiklikes huvides, vaid just elukaaslase R M ja viimase ettevõtetega seotud kulude kandmiseks.
4.Usaldusisik on teinud kindlaks, et võlgniku sissetulek on 2184,14 eurot kuus, sh töötasu 1135,78 eurot, sotsiaaltoetused (peretoetused) 748,36 eurot ja ülalpidamismaksed 300 eurot. Igakuised jooksvaid kulutusi on võlgnikul 1630,20 eurot kuus. Võlgnikul on raha arvelduskontodel kokku 155,85 eurot: SEB Pangas (konto jääk 412,94 eurot), Swedbank’is (-257,48 eurot) ja LHV Pangas (0,39 eurot). Võlgnikul kinnisvara ei ole. Võlgnik võõrandas 30. jaanuaril 2024 talle kuulunud kinnistu XXX, tehingu väärtus 260 000 eurot. 01. septembril 2023 võlgnik võõrandas RMP Grupp OÜ osaluse, ettevõttel on makseraskused ja maksuvõlg ning võlgnik faktiliselt mingit kasu osa võõrandamise eest ei saanud, tehingu väärtus 0 eurot. Võlgnikul on kohustusi 9 võlausaldaja ees kokku vähemalt 134 311,92 eurot, sh põhinõuded 128 933,63 eurot. Võlgniku kohustuste koosseisus on arvestatud võlgniku poolt Credit Invest OÜ-le antud käenduskohustus Reioling Invest OÜ kohustuse täitmise tagamiseks võlausaldaja ees (käendatav summa 5000 eurot), sest avalikult kättesaadava teabe kohaselt on Reioling Invest OÜ-l (osanik, juhatuse liige võlgniku endine elukaaslane R M) esitamata majandusaasta aruanded, maksudeklaratsioonid, on esitatud täitmisteade, esinevad kohtulahendite alusel kohustused võlausaldajate ees. Kohustuste arvesse võtmine või mittearvesse võtmine ei mõjuta võlgniku maksevõimet. Võlgnikul tekib omakorda nõue käenduskohustuse tekkimisel põhivõlgniku vastu, kes on suure tõenäosusega maksejõuetu 3(8)
Tsiviilasi nr 2-24-6389
5.Usaldusisiku hinnangul tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik leiab, et igakuise sissetuleku arvelt on võlgnikul võimalik kanda enda ülalpidamiskulud ja laste ülalpidamiskulud. Kas ja kui palju jääb võlgnikul iga kuu üle vahendeid kohustuste täitmiseks võlausaldajate ees oleneb omakorda, kas laste isa täidab omapoolset laste ülalpidamiskohustust või mitte. Põhjendatud on võlgniku pankroti väljakuulutamine. Puuduvad varalised võimalused võlgade tasumiseks võlausaldajatele maksegraafiku alusel mõistliku aja jooksul /võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise eeldused on täitmata. Seevastu võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused on täidetud.
6.Usaldusisik on esitanud kohtule tehtud toimingute ja tasu arvestuse aruande, taotleb kinnitada usaldusisiku tasu suuruseks 6,25 tunni eest. Tunnitasu määraga 130 eurot on tasu nõue kokku 812,5 eurot, millele lisandub käibemaks 178,75 eurot, koos käibemaksuga 991,25 eurot. Usaldusisik taotleb tasu väljamõistmist advokaadibüroole, mille kaudu ta tegutseb. Tasu koosseisus on kõik kulud, kulude hüvitamist usaldusisik ei taotle. Usaldusisik taotleb võlgnikule menetlusabi andmist ja usaldusisiku tasu hüvitamist menetlusabi andmise korras riigivahendite arvelt.
KOHTUISTUNG
7.Kohus arutas maksejõuetusavaldust ja kuulas võlgniku ning usaldusisiku isiklikult ära Pärnu kohtumajas 20. juunil 2024. Võlgnik jäi ärakuulamisel maksejõuetusavalduse juurde. Võlgnik oli aastaid majanduslikult vägivaldses suhtes, mis seisnes laenud võtmisele sundimises, igapäevaste majanduskulud jälgimisees. Võlgniku enda otsustusõigus oli piiratud. Võlgnik oli formaalselt juhatuse liige elukaalase äris. Võlgnikul on kolm alaealist last, mingeid elatise makseid on saanud, vaidlus on elatise suuruse üle. Võlgnik oli nõus, et pankrotihaldurina jätkab Ene Ahas, vastuväiteid aruandele ega usaldusisiku tasunõudele võlgnikul ei olnud. Usaldusisik jäi kirjalikult esitatud arvamuse ja aruande juurde, toetas võlgniku pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. E. Ahas kinnitas, et on nõus jätkama pankrotihaldurina.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud maksejõuetusavaldusega, usaldusisiku koostatud aruandega ja võlgniku vara ja kohustuste nimekirjaga, leiab et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 4 lg 1 kohaselt maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. FiMS § 2 järgi on füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine reguleeritud pankrotiseaduses. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
9.H Ll on teadaolevaid täitmata kohustusi üle 130 000 euro. Võlgnik küll töötab, kuid tema ülalpidamisel on kolm alaealist last ning u 1300 euro suurusest sissetulekust pärast kulutuste katmist võlausaldajate nõuete tasumiseks ei piisa.
10.Asjas kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku aruanne, võlgniku vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad) on leidnud tõendamist, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga, võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnikul piisava sissetuleku ja vara puudumise tõttu ei ole võimalik makseraskusi ületada näiteks 4(8)
Tsiviilasi nr 2-24-6389 võlgade ümberkujundamise ega refinantseerimisega. Võlgnik ise taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
11.Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et H L maksejõuetuse põhjuseks on eelkõige perekondlikud probleemid - endise elukaaslase ja laste isa poolne aastate pikkune majanduslik ja vaimne vägivald võlgniku suhtes, mille tulemuseks oli liigne elukaaslase usaldamine ja elukaaslase survel põhjendamatult suurte ja ülejõukäivate finantskohustuste võtmine. Maksejõuetuse põhjuseks on seega muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes.
12.H L taotleb koos pankroti väljakuulutamisega ka kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohtule ei ole teada asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.
13.Eeltoodu alusel, juhindudes FiMS § 18 lg 2 punktist 2 ja PankrS § 31 lg-st 5, kohus kuulutab võlgniku pankroti välja ja vastavalt FiMS § s 45 sätestatule algatab tema kohustustest vabastamise menetluse.
14.Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2).
15.Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1).
16.Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1).
17.Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42).
18.Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1).
19.Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et tulumaksuseaduse (TuMS) § 44 lg 3 järgi on füüsiline isik kohustatud esitama tuludeklaratsiooni ühe kuu jooksul, alates pankroti väljakuulutamisest. TuMS § 36 lg-st 6 tulenevalt on selle deklaratsiooni eesmärk eelkõige maksustatava tulu arvestamise perioodide eristamine: viidatud normis sätestatakse, et füüsilise isiku pankroti väljakuulutamisel peetakse tulumaksuga maksustatavate tulude ja kulude ning tasutud ja kinnipeetud tulumaksu arvestust eraldi maksustamisperioodi pankroti väljakuulutamisele eelneva ja sellele järgneva osa kohta.
20.PankrS § 31 lg 6 kohaselt kohus pankroti väljakuulutamisel otsustab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohtule ei ole esitatud taotlusi täitemenetluse jätkamiseks, usaldusisiku andmetel võlgniku suhtes täitemenetlusi alustatud ei ole.
21.H L usaldusisikuks määratud Ene Ahas on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku tema nimetamiseks pankrotihalduriks. Ene Ahas vastab pankrotihaldurile esitatavatele nõuetele, on kohtu jaoks usaldusväärne ning on kinnitanud enda sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest. Võlgnik nõustus Ene Ahase pankrotihalduriks nimetamisega.
22.FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt kohus otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
23.FiMS § 46 lg 1 järgi täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub 5(8)
Tsiviilasi nr 2-24-6389 kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
24.Kohus selgitab võlgnikule järgmist. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
25.Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 - 3 kohus avaldab viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Menetluskulud
26.FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud.
27.PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (s.t võlgniku vara arvelt). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 2 alusel jäävad avaldaja/võlgniku enda menetluskulud (tasutud riigilõiv ja võimalikud õigusabikulud) tema enda kanda ja neid talle ei hüvitata. Samuti jäävad võlgniku kanda usaldusisiku tasu ja kulud.
28.FiMS § 54 lg -tes 1 ja 2 sätestatakse, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel (s.t muu hulgas pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel). 6(8)
Tsiviilasi nr 2-24-6389
29.PankrS § 23 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 08. detsembri 2023 määruse nr 113 § 1 kohaselt on alates 01. jaanuarist 2024 kuupalga alammäär 820 eurot. Seega ajutise halduri (usaldusisiku) tunnitasu ülemmäär on 164 eurot.
30.Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
31.H L pankroti väljakuulutamiseni usaldusisiku ülesandeid täitnud Ene Ahas esitas kohtule oma tegevusaruande ja taotluse usaldusisiku tasu kindlaksmääramiseks. Aruande kohaselt kulus usaldusisikul ettenähtud ülesannete täitmiseks kokku 6,25 tundi, arvestusega 130 eurot/tunnis on usaldusisiku tasu kokku 812,5 eurot, millele lisandub käibemaks 22% summas 178,75 eurot, kokku tasu koos käibemaksuga 991,25 eurot. Tasu sisaldab ka usaldusisiku poolt tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks.
32.Usaldusisik palub anda H L’le tagastamatut menetlusabi ja hüvitada usaldusisiku tasu menetlusabi andmise korras riigivahendite arvelt. Usaldusisik palub tasu määrata Advokaadibüroo Tetris OÜ (registrikood 16236688), mille kaudu usaldusisik/haldur tegutseb, arvelduskontole.
33.Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu 6,25 tundi on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 130 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete sisu ja mahuga. Kohus määrab usaldusisiku tasuks taotletud suuruses, 991,25 eurot (sh 22% käibemaks).
34.FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Viidatud TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
35.PankrS § 23 lg 51 järgi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra. Justiitsministri
01.veebruari 2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi 7(8)
Tsiviilasi nr 2-24-6389 vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 näeb ette, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Sellest tulenevalt on 6,25 tunni eest menetlusabi korras võimalik hüvitada 412,5 eurot ja sellele lisanduv käibemaks. Selles ulatuses saab võlgnikule anda menetlusabi, mida ta ei pea riigile tagasi maksma.
36.Kohus leiab, et H L’le menetlusabi andmine on põhjendatud. Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut võlausaldajate nõuete täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrot tuleb välja kuulutada, kuna võlgnik taotleb kohustusest vabastamise menetluse algatamist. Võlgniku ülalpidamisel on kolm alaealist last. Seetõttu on ilmne, et pankrotimenetluses võlgniku sissetulekute arvelt võlausaldajate nõuete rahuldamise võimalus on väike. Arvestades lisaks võlgniku täitmata kohustuste suurust, on kohus seisukohal, et võlausaldajatelt ei saa mõistlikult oodata võlgniku pankrotimenetlusele täiendavate kulude tegemist.
37.Kohus annab võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabisummas 503,25 eurot (412,5 eurot + käibemaks 90,75 eurot), mida võlgnik TsMS § 182 lg 2 kohaselt ei pea riigile tagasi maksma. Usaldusisiku tasust ülejäänud 488 eurot (400 eurot + käibemaks 88 eurot) mõistab kohus välja võlgnikult. Usaldusisiku taotlusel tuleb tasu välja maksta büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.