Transporter OÜ hagiavaldus Pikter Grupp OÜ vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
2 693.45 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Transporter OÜ (registrikood 12238669, asukoht: esindajad Parkali 35-1, 72717 Paide), seaduslik esindaja: A. V. (e-post: xxxx); Kostja: Pikter Grupp OÜ (registrikood 12797423, asukoht: Nurme, 46008 Järvajõe küla, e-post: [email protected]), seaduslik esindaja: R. R., lepinguline esindaja: Maarika Kutser (e-post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg
10. juuni 2024
Istungitel osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja A. V.; Kostja esindajad R. R. ja Maarika Kutser.
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi, kuid viivise osas mitte hageja poolt nõutud määras ja ulatuses.
2.Välja mõista kostjalt Pikter Grupp OÜ-lt hageja Transporter OÜ kasuks 2 101 (kaks tuhat ükssada üks) euro ja 31 senti (sh põhinõue 1 982 eurot ja viivised 119.31 eurot).
3.Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud (so riigilõiv) osaliselt summas 350 (kolmsada viiskümmend) eurot.
2-24-107583 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Transporter OÜ esitas 21.02.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2 709.20 euro saamiseks. Kohus tegi 22.02.2024 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 26.02.2024 nõudele vastuväite, mille kohaselt võlgnik ei ole andnud nõusolekut sellises summas auto remontimiseks. Kui avaldaja oleks varem teada andnud, et sellises summas on vaja töid teostada, ei oleks võlgnik sellega nõustunud, kuna auto väärtus on oluliselt väiksem.
2.Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 12.03.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.Viru Maakohtu 12.03.2024 kohtumäärusega määrati avaldajale tähtaeg nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, hagihinna nimetamiseks ja riigilõivu tasumiseks.
4.26. märtsil 2024 esitas Transporter OÜ Viru Maakohtule hagiavalduse Pikter Grupp OÜ vastu põhivõlgnevuse 1982 eurot ja viivise 711.45 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt 22.09.2023 esitas hageja kostjale arve nr. 20508 teostatud autoremondi teenuse ja materjalikulu osas, arve tasumise tähtaeg oli 27.09.2023. 25.09.2023 tellis kostja hagejalt täiendava teenusena kliima täitmise, mille eest hageja esitas arve 20518, arve tasumise tähtaeg oli 30.09.2023. Kostja ei ole arveid tänaseni tasunud.
5.Kostja tellis hagejalt sõiduki, mis tellimuse esitamise hetkel ei olnud liikluses osalemiskõlbulik, remonttööd eesmärgiga saada auto käima ja tehniliselt korda, et läbida tehnoülevaatus. 20.07.2023.a. esitas hageja kosjale remontööde kalkulatsiooni ja selgitas, et seoses rohkete vigadega on remondikulud prognoositust kõrgemad. Hageja aktsepteeris kalkulatsiooni telefonitsi ja andis heakskiidu ka järgnevateks remonttöödeks ning nõudis sõiduki juures ilmnenud täiendavate puuduste kõrvaldamist, olenemata remonttööde maksumusest. Lisaks tellis kostja peale remonttööde arve saamist hagejalt ka täiendava teenuse kliimaseadme täitmise, mille eest soovis samuti tasuda arve alusel. Eeltoodust tulenevalt on kostja vastuväide maksekäsu kiirmenetluses hageja hinnangul esitatud pahauskselt ja põhjendamatult.
6.Kostjale esitatud arve kohaselt oli arve 20508 tasumise tähtaeg 27.09.2023.a. Arvel on märgitud viivis 0,25% päevas, mille vaidlustamist enne arve maksmise tähtaega hageja poolt ei ole toimunud ja VÕS § 113 kohaselt on maksega viivitamise korral hagejal õigus nõuda viivitusintressi ka seadusest tulenevalt, mis kaitseb majandustegevuses osalevate isikute huve ka lepingute olemasolust sõltumata. Võlaõigusseaduse § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei tasunud kostja arvet vabatahtlikult, mistõttu oli hageja sunnitud pöörduma kohtu poole, esitades nõude maksekäsu menetlusse 21.02.2024.
7.Võlaõigusseaduse § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, sama seaduse § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega 2 (7)
2-24-107583 viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kuna kostja on viivitanud lepingust tuleneva kohustuse täitmisega leiab hageja, et tal on põhjendatult õigus nõuda viivitusintressi kuni nõude täitmiseni. Viivise arvestus: Arve nr 20508 22.09.2023 alusel tasumata summa 1 922 eurot, tasumise tähtaeg 27.09.2023.a. viivis 0.25% igapäevaselt kuni 25.03.2024 on 180 päeva, kokku summas 684.90 eurot. Arve 20518 25.09.2023.a. alusel tasumata summa 60 eurot, tasumise tähtaeg 30.09.2023, viivis 0.25% igapäevaselt kuni 25.03.2024 on 177 päeva, kokku summas 26.55 eurot.
8.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata arvete summa 1 982 eurot, arvete tasumisega viivitamise eest viivised summas 711.45 eurot ja hageja poolt makstud riigilõiv summas 385 eurot.
KOSTJA VASTUS
9.Kostja oma 11.04.2024 vastuses tunnistab hagiavaldust osaliselt, summas 892.02 eurot. Kostja viis oma sõiduki hageja juurde remonti juba 2023.a. kevadel, kuna sõidukil tekkis rike ning sellega ei olnud võimalik edasi liikuda. Hageja remonditöökoda oli lähim. Kostja soov oli saada sõiduk töökorda ilma põhjendamatuid lisakulutusi tegemata. Hageja töötaja võttis sõiduki vastu ja lubas ühendust võtta. Ühtegi dokumenti selleks ei vormistatud. Kuna kahe kuu jooksul hageja ühendust ei võtnud, pöördus kostja ise telefoni teel hageja poole, kust talle vastati, et kuna on väga kiire olnud, siis pole aega kostja sõidukiga tegelda. Kostja helistas korduvalt ning iga kord jäi kostjale mulje, et teda peetakse tüütuks segajaks.
10.Hageja ei esitanud kostjale vajalike remonttööde osas ühtegi kalkulatsiooni ega hinnapakkumist. Hageja on hagiavalduses märkinud, et 20.07.2023 esitas kostjale remonttööde kalkulatsiooni ja selgitas, et seoses rohkete vigadega on remondikulud prognoositust kõrgemad. Kokku on arvestatud töid summas 1 238 eurot, ometi on arvetel märgitud ja hagiavalduses nõutud summa 1 982 eurot. Kostja peab vajalikuks märkida, et nimetatud kalkulatsioon ei olnud saadetud kostja e-posti aadressile ning kostja ei ole nende tööde teostamiseks aktsepti andnud.
11.Hageja viitab hagiavalduses VÕS §-le 100, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas ka täitmisega viivitamine. Missuguse konkreetse kohustuse kostja täitmata jättis, st. missugune leping poolte vahel sõlmitud oli, see hagiavaldusest ei nähtu. VÕS § 8 lg 1 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et pooled oleksid vastastikuseid tahteavaldusi vahetanud lepingu sõlmimiseks ja saavutanud olulistes tingimustes kokkuleppe. Käesoleval juhul on olulised tingimused nii teostatavad tööd kui makstav tasu. Ainuüksi asjaolu, et hageja koostas ja andis kostjale üle arve, ei saa samastada pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega ja selle põhjal ei saa väita, et pooled oleksid saavutanud mingisuguse kokkuleppe.
12.Kostja on seisukohal, et arvel nr 20508 märgitud töödest olid vajalikud järgmised: Pidurikelk (kasutatud); Piduriketas E.; Piduriklotsid E.; Piduriklotsid T.; Pidurisadula rem. kompl.T.; 3 (7)
2-24-107583 Pidurisadula rem. kompl. E.; Tulepirn; Hammasrihma kompl.+veepump; Tihend kõrgsurvepump; Kõrgsurvepump (kasutatud); TÜV+teenus; Õlifilter; Õhufilter; Kütuselisand Karla; Mobil 5w30 FE; Stab. Varras; Tihend pumpsummuti keskosa; Summutitoru; Turbo paigalduskompl.; Väljalaskekollektori tihendväntvõlli simmer. Kokku summas 693.35 eurot, millele lisandub käibemaks summas 138.67 eurot. Kokku 832.02 eurot. Arvet nr 20518 – kliima täitmine kogusummas 60 eurot kostja tunnistab, kuna palus seda tööd hagejal teha. Seega tunnistab kostja teostatud töid summas 892.02 eurot.
13.Hageja nõuab hagiavalduses viiviseid summas 711.45 eurot, mis on arvestatud 0.25% päevas. Kostja viiviseid ei tunnista ja selgitab, et kuna hageja keeldub talle autot kätte andmast, ei saanud ta tasuda ka seda summat, millega ta nõus on ning arve tasumisega viivitamine ei ole tingitud üksnes kostjast. Viivistega seoses märgib kostja veel, et VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud lepingut, mille järgi oleks kokku lepitud viivisemääraks 0.25% päevas.
HAGEJA VASTUS
14.Hageja kirjeldab oma 02.05.2024 vastuses kostjale, et kostja tellis hagejalt sõiduki, mis tellimuse esitamise hetkel ei olnud liikluses osalemiskõlbulik, remonttööd eesmärgiga saada auto käima, sest autoga ei olnud võimalik liigelda ja tehniliselt korda, et läbida tehnoülevaatus, mis remonti vajaval sõidukil puudus juba mitmeid kuid. Kuna sõiduk toodi remonditöökotta tööd ette registreerimata siis andis hageja kostjale koheselt info, et seoses hetkel töös olevate lepingutega ei saa ta garanteerida töö kiiret valmimist, töö võetakse ette vabade aegade tekkimisel ja vajaminevate tööde mahtu ja hinda ei ole võimalik täpselt ette prognoosida. Kostja oli antud tingimustega nõus, seega sõlmiti poolte vahel suuline töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 mõistes, millega hageja kohustus remontima sõiduki, et see käivituks ja oleks tehniliselt korras sõiduki tehnilise ülevaatuse läbimiseks ning kostja kohustus selle eest tasu maksma.
15.Tellimuse esitamist on kostja oma vastuväites tunnistanud, aga maksekäsu kiirmenetlusele vaidles kostja vastu, kuna hageja ei ole esitanud remonttööde kalkulatsiooni. Hagiavalduses tõendas hageja kalkulatsiooni esitamist, kuid kostja väitel ei ole kalkulatsioon esitatud kostja e-posti aadressile [email protected] ja seetõttu ei ole kostja ka tööde teostamiseks aktsepti andnud. Kostja on hagejaga suheldes eelistanud telefonisuhtlust ja soovinud 20.07.2023.a. edastanud sõnumiga saada kalkulatsiooni e-posti aadressile xxxx, ning alles 22.09.2023.a. saadetud sõnumis näidanud e-posti aadressi [email protected], kuhu soovib saada arvet. Hagejal ei ole alust kahelda lepingu sõlminud isiku volituste puudumist, seda enam, et kostja on nüüdseks hagiavaldust osaliselt tunnistanud.
16.Peale kalkulatsiooni esitamist 20.07.2023 oli kostjal võimalus täiendavatest töödest loobuda ja paluda arvet juba 20.07.2023 ning leida sobivam teenusepakkuja sõiduki juures ilmnenud täiendavate käivitumisega seonduvate puuduste kõrvaldamiseks, kuid kostja aktsepteeris kalkulatsiooni telefonitsi, nõudis täiendavalt ilmmenud puuduste kõrvaldamist, olenemata remonttööde maksumusest. Sõidukil oli tehase tarkvara muudetud ja vigade parandamiseks tuli läbida nii diagnostika kui paigaldada uuesti originaaltarkvara ning sellega suurenes ka lõplik tööde maksumus. Vastuväites on kostja poolt hinnatud vajalikeks töödeks vaid vahekalkulatsioonil näidatud read, millega hageja nõustuda ei saa, hageja hinnangul on kõik arvel näidatud tööd kostja 4 (7)
2-24-107583 poolt tellitud ja hageja poolt teostatud vastavalt kostja tellimusele ja tal on õigus tehtud töö eest tasu saada.
17.Kostja on saanud arve 22.09.2023, kus on märge viivise määra osas kuid mõistliku aja jooksul pretensioone esitanud ei ole, mistõttu leiab hageja, et kostja kiitis arve vaikimisi heaks. Kostja väide, et hageja keeldub sõidukit kätte andmast ei vasta tegelikkusele, hageja on korduvalt rõhutanud, et arve tasumise järel saab sõiduki kohe kätte. Kostja on pakkunud hagejale sõidukit müüa 1 200 euro eest, hageja oli nõus ostutehingut kaaluma ja tegema müügihinna ulatuses arvega tasaarvelduse kuid kostja seda pakkumist vastu ei võtnud. Kuna kumbki arve tähtaegselt tasutud pole jääb hageja oma hagiavalduses esitatud nõudmise juurde. 10.06.2024 KOHTUISTUNG
18.10.06.2024 toimunud kohtuistungil jäi hageja hagi juurde. Nimekiri, mida kostja tunnistab, on sisuliselt varuosad. Mitte ühtegi tööd, peale kliimatäitmise töö ei ole. Mõistlik on, kui varuosasid kulub, siis tekib ka mingi töö, seega ka töö eest sooviks tasu. Pakutud vahepeal autot kätte saada, kui summa oli pool sellest, kui ülevaatus oli saavutatud, kuid auto sõita ikka ei tahtnud. Pikalt kasutas hageja teiste koostööpartnerit abi ja see võttis aega. Lõpuks sai auto tööle, see oli ka kliendi konkreetne nõudmine, et see peab hakkama sedasi tööle, et saab sellega sõita. Pärast seda selle järgi ei tuldud. Ülevaatus sai autole tehtud juuni 2023. Kostja on kohal käinud, auto üle vaadanud, käivitanud ei ole. Auto remonti tuues sõlmiti suuline kokkulepe. Esialgse ülevaatuse tulemusena tehti umbkaudne kalkulatsioon, milles lepiti kokku. Kõik öeldud numbrid on suurusjärgud, mida hageja arvab, et võib kordategemiseks minna, asju juurde tulles võib mõni olla välistamatu, mida ei saa jätta vahetamata. Kokkulepped sõlmiti sellega, kes auto tõi, ei tea kes oli, aga ütles et esindab kostjat ja arve tuleb saata Pikter Grupile.
19.Kostja jääb oma vastuse juurde, võttes hagi õigeks osas 892 eurot, sest esialgu, nagu ka hageja kirjutas, oli 700-800 eurot algne kokkulepe, ülejäänud osas on hageja paljasõnalised väited mingite suuliste kokkulepete osas. See, et kostja tõi auto remonti eesmärgiga, et ülevaatuse läbiks, ei vasta tõele. Kostjal jäi renditud sõiduk teepeal seisma ja kostja viis auto lähimasse töökohta sooviga, et saaks auto käima ja edasi sõita. Igasugused ülevaatuste teostamine, kuna see sõiduk ei kuulunud kostjale, ei olnud kostja eesmärk. Ei oska vastata kuidas ilma diagnostikata oleks võinud hageja kalkulatsiooni koostada. Hageja koostatud arvet näeb kostja seaduslik esindaja istungipäeval esimest korda. Harles Nurme on kostja üks osanik, kel oli õigus kirju vastu võtta ja koostada kostja nimel. Kohtu teatiste tulemisel ütles kostja seaduslik esindaja, et ta tegeleks asjaga, kuna seaduslik esindaja ei olnud sellega seotud. Ei tea, miks osanik ei esitanud vastuväiteid mittenõustumise kohta, tegu on seadusliku esindaja seljataga tehtud tehingutega.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
20.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja hageja seisukohaga, kuulanud ära poolte seletused kohtuistungil ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid viivise osas mitte hageja poolt nõutud määras ja ulatuses.
21.Kostja on tellinud hagejalt sõiduauto remonttööd. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooled 5 (7)
2-24-107583 sõlmisid suulise töövõtulepingu, millega hageja kohustus sõiduki remontima selliselt, et see käivituks ja et see oleks piisavalt korras sõiduki tehnilise ülevaatuse läbimiseks, kostja kohustus nimetatud tööde eest maksma tasu. Hageja poolt tehtud remonttööde alusel on hageja esitanud kostjale 22.09.2023 ja 25.09.2023 arved nr 20508 ja 20518.
22.Kostja on oma 11.04.2024 vastuses hagiavalduse osaliselt omaks võtnud, summas 832.02 eurot. Kostja vaidleb ülejäänud osas hagiavaldusele vastu põhjendusel, et: 1) hageja ei ole esitanud remonttööde kalkulatsiooni; 2) sellest tulenevalt ei ole kostja andnud aktsepti kõikide arvetel välja toodud remonttööde läbiviimiseks.
23.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 tulenevalt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
24.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 kohaselt tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 68 lg 1 tulenevalt tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti ja sama paragrahvi lg 3 järgi kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
25.Kohtuistungil kostja seaduslik esindaja on kinnitanud, et sõiduki remontimise teemal on hagejaga kontakti pidanud kostja osanik, kes on kostja seadusliku esindaja vend ja ühtlasi pädev kostja nimel esinema. Seega on kostja tellinud hagejalt sõiduki remonditeenuse. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja on sõiduki remonditööd teostanud. Kuigi kostja on menetluses asunud seisukohale, et hageja on nõudnud esialgses hinnapakkumises välja toodud remondimaksumusest suurema arve tasumist, on ta vaatamata sellele pärast esialgse arve saamist tellinud hagejalt täiendava tööna sõiduki konditsioneeri täitmist (dtl lk 26). Kohus asub seisukohale, et kostja on seega väljendanud hagejale oma nõusolekut remonditööde läbiviimiseks – saades 20.07.2024 teada remonditööde kalkulatsiooni, ei ole ta hagejale teatanud esitatud pakkumisega mittenõustumist. Kuigi kostja on menetluses väitnud, et ta ei ole oma aktsepti andnud, on tõendamata, et ta oleks ühel või teisel moel pakkumisest keeldunud. Kostja on nõustunud tasuma üksnes varuosade eest. Kohtuistungil antud selgituste kohaselt on kostja aga väljendanud, et viis teel seisma jäänud sõiduki lähimasse ehk hageja töökotta selle „käima saamiseks ja edasi sõitmiseks“ ehk parandamiseks. Seega leiab kohus, et kostja ei ole hagejalt ainult varuosasid tellinud ja kostjal tuleb seega tasuda ka diagnostika ja varuosade paigaldamisele kaasneva töö eest.
26.TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist 6 (7)
2-24-107583 on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi põhinõude hagiavalduses toodud ulatuses (so 1 982 eurot) ilma hagi rahuldamise vajadust täiendavalt põhistamata.
27.VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled ei ole kirjalikku lepingut sõlminud ega viivise määras kokku leppinud, mistõttu vähendab kohus viivisenõuet seadusjärgse viivisemäärani. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval VÕS § 637 lg 3 järgi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Hageja on esitanud arve 22.09.2023 tasumise tähtajaga 27.09.2023 ja 25.09.2023 tasumise tähtajaga 30.09.2023. Kohus leiab, et hageja on määranud antud juhul arvete tasumiseks mõistliku aja. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates arve nr 20508 tasumiseks määratud päevale järgnevast päevast, s.o alates 28.09.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni (25.03.2024) summas 115.83 eurot (https://viivisekalkulaator.ee/debt) ja arve nr 20518 tasumiseks määratud päevale järgnevast päevast, s.o alates 01.10.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni summas 3.48 eurot, viivised kokku summas 119.31 eurot.
MENETLUSKULUD
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
29.TsMS § 174 lg 1 II lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on nimetanud hagi hinnaks 2 693.45 eurot ja maksnud selle pealt riigilõivu kokku summas 385 eurot. Kohtu poolt välja mõistetud viivistega moodustub hagi hinnaks aga 2 101.31 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja Lisa 1 kohaselt tuleb hagihinnalt kuni 2 500 tasuda riigilõivu 350 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tasutud riigilõivu osaliselt, so 350 euro ulatuses.
30.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik 7 (7)
2-24-107583
Tartu Ringkonnakohtu 30.10.2024 kohtuotsuse
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Viru Maakohtu 25. juuni 2024 otsus 1298 euro ja sellelt summalt arvestatava viivise väljamõistmist ületavas osas, samuti menetluskulude jaotuse ning väljamõistmise osas.
2.Teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ning mõista Pikter Grupp OÜ-lt välja Transporter OÜ kasuks põhivõlg 1298 eurot ja viivis 78,09 eurot.
3.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus võrdsetes osades poolte kanda.
4.Lugeda Transporter OÜ põhjendatud menetluskulu suuruseks riigilõiv 385 eurot.
5.Lugeda Pikter Grupp OÜ põhjendatud menetluskulu suuruseks 610 eurot (sh riigilõiv 280 eurot).
6.Tasaarvestuse tulemusena välja mõista Transporter OÜ-lt menetluskuluna Pikter Grupp OÜ kasuks 112,50 eurot ja viivis tasumata menetluskulult VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Pikter Grupp OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 25.06.2024 kohtuotsus 2-24-107583 jõustus osaliselt 30.11.2024 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Lea Herne referent
8 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.