Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046; asukoht: Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: M T (e-post: xxx); Kostja: R-R V (isikukood: xxx; tegelik elukoht xxx).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista kostjalt R-R V hageja OK Incure OÜ kasuks välja põhivõlgnevuse 369,20 eurot.
3.Jätta hagi rahuldamata intressi 71,45 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 267,75 euro ja sissenõudmiskulu 30 euro osas.
4.Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
5.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud 50% ulatuses kostja kanda ja 50% hageja kanda.
7.Mõista kostjalt R-R V hageja OK Incure OÜ kasuks välja menetluskulu summas 87,50 eurot.
8.Mõista kostjalt R-R V hageja OK Incure OÜ välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli
2-23-138890 hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja nõuded
1.Harju Maakohtu menetluses on OK Incure OÜ hagi R-R V vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja xxx 05.06.2019 krediidilepingu, mille kohaselt võimaldati kostjal kohaselt võimaldati kostjale limiidi kuni 3000 euro kasutamist. Kostja poolt kasutusse võetud krediidilepingu hinnakirja kohaselt kohustub klient tasuma raha kasutamise eest tasu intressimääras 0,1311% päevaintress (47,8515% aastas). 11.07.2019 ja 20.10.2019 edastas kostja täiendavad laenutaotlused täiendava krediidisumma välja maksmiseks laenuandja iseteeninduskeskkonnas. Pooled leppisid kokku laenulimiidi suurendamises ning kehtestati uueks laenulimiidi suuruseks 5000 eurot. Laenulimiidi suurendamisel leppisin pooled kokku vastavalt hinnakirjale intressimääras 49,09% aastas ehk 0,1345% päevas. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punkti 3 kohaselt krediidi kulukuse määr erineb sõltuvalt kasutusele võetud krediidi suurusest. Kuivõrd krediidilepingu sõlmimise ajal ei ole võimalik teada, kui palju krediidisaaja lepingu vältel krediiti võtab ning omakorda kaasnevaid tasusid, siis seetõttu ei ole võimalik arvutada välja tegelikku krediidikulukuse määra vaid lähtuda saab üksnes esialgsest eelduslikest arvutustest. Lepingu üldtingimuste punkti 13.10 kohaselt, kui krediidi kulukuse määr ületab seaduses sätestatud ülemmäära, siis vähendatakse lepingu alusel tasumisele kuuluvat intressi viimaste tagasimaksete arvelt selliselt, et krediidi kulukuse määr vastaks seaduses sätestatud krediidi kulukuse määra ülempiirile. Esialgne krediidi kulukuse määr oli seadusjärgsetes piirmäärades. Lepingu hinnakirja punkti 2 kohaselt on viivisemäär võrdne intressimääraga, s.o 47,8515% aastas ja 0,1311% päevas ja krediidilimiidi suurendamise järel 49,09% aastas ja 0,1345% päevas.
2-23-138890 Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Krediidiandja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel, sh avalikest andmebaasidest.
3.Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 1668 eurot. Vastavalt lepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu igakuiselt krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Kostja on teinud krediidisumma katteks makseid kogusummas 1020,09 eurot.
4.Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed. Krediidiandja edastas kostjale 06.04.2022 lepingu ülesütlemise teatise. Leping lõppes 21.04.2022, kuna kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud.
5.Kostjat teavitati 05.07.2022 edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale.
6.Arvesse võttes kostjale tehtud väljamakseid ja kostja poolt teostatud tagasimakseid oli kostja põhivõlgnevus hageja ees lepingu ülesütlemise seisuga 647,91 eurot (1668,00 eurot - 1020,09 eurot). Pärast lepingu ülesütlemist on kostja krediidiandjale tasunud 278,71 eurot, seega hagiavalduse esitamise seisuga on kostja põhivõlgnevus 369,20 eurot, mille hageja palus kostjalt välja mõista.
7.Kuivõrd kostja krediidisumma lepingu ülesütlemise seisuga oli 647,91 eurot, siis arvestas hageja sellest summalt intressi. Kostja viimane tagasimakse enne lepingu ülesütlemist oli 29.01.2022. Hageja palus kostjalt välja mõista tasumata intressi 71,45 eurot (periood alates 30.01.2022 kuni 21.04.2022).
8.Hageja arvestas viivist tagastamata krediidisummalt alates 13.07.2022 (uue võlausaldaja ehk hageja nõudekirjas antud tasumise tähtaeg) kuni hagiavalduse esitamiseni 10.04.2024 intressiga võrdses määras. Hageja märkis, et kostja võlgneb hagejale viivist 316,66 eurot, mida hageja vähendas summani 267,75 eurot.
9.Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja on edastanud kostjale 05.07.2022 nõudekirja, 01.08.2022 nõude meeldetuletuse ja 29.08.2022 hagihoiatuse. Hageja palus kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu summas 30 eurot. Kohtu seisukoht
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale väljaandes Ametlikud Teadaanded kättetoimetatud 24.05.2024. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.
2-23-138890
11.Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega osaliselt. Kohtu põhjendused
12.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kuna lepingutest nähtub, et xxx, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti ehk laenu, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga.
13.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude hagejale, mistõttu tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.
14.Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis xxx kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse, lähtudes ainult kostja enda esile toodust.
15.Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse (nt maksehäire register) päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul laenuandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada.
2-23-138890 Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus esialgne võlausaldaja VÕS § 4034 lg 6. Kohtule teadaolevalt ei ole hageja ega xxx maksete ümberarvestust teinud.
16.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hagiavaldusest nähtub, et kostja on teostanud makseid kokku 1298,80 eurot (1020,09 eurot lepingu kehtivuse ajal ja 278,71 eurot pärast lepingu ülesütlemist). Kohus arvestab nimetatud summa põhinõude katteks, kuna nimetatud perioodil oli VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär 0% aastas. Seega on hageja põhinõude suurus 369,2 eurot (1668 – 1298,80).
17.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Multitude Bank p.l.c ja kostja on lepingute sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmises. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress kokku summas 71,45 euro tasumist. Kuna kohus tuvastas, et hageja õiguseellane ei täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb vastavalt VÕS § 4034 lg 7 ja § 94 lg 1 alusel lähtuda VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäärast. Hageja taotletud perioodist alates 30.01.2022 kuni 21.04.2022 oli VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressmäär 0%. Seega kostjalt ei ole võimalik intressi välja mõista. Hageja intressi nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata
18.Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võla sissenõudmiskulu summas 30 eurot. Tallinna Ringkonnakohus on 16.03.2023 otsuses nr 2-18-15885 (p 16.3) asunud seisukohale, et VÕS § 4034 lg 7 II lause hõlmab ka sissenõudmiskulusid. Kohtu hinnangul VÕS § 4034 lg 7 II lause hõlmab ka lepingutasu. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja võla sissenõudmiskulude nõude summas 30 eurot.
2-23-138890
19.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Tallinna Ringkonnakohus on 07.10.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-119187 (p 13) asunud seisukohale, et viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud. Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta ei ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata.
20.Arvestades eelpool väljatoodud põhjendusi ning tsiviilasja materjale, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele põhivõlgnevus summas 369,20 eurot. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
22.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
23.TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Vastavalt hagiavaldusele on hageja menetluskuluks riigilõiv 175 eurot. Riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Kuna kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt, s.o 50% ulatuses (738,40/369,20), jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 50% ulatuses kostja kanda ja 50% ulatuses hageja kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud, milleks on 87,50 eurot (175*50%) ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
24.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte.
2-23-138890
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.