Mõista hagejalt Ramirent Baltic AS-lt (registrikood 10199349) kostja Ledsystem OÜ (registrikood 12505981) kasuks välja viivis menetluskuludelt 6154 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt välja mõista kahju hüvitise 4475,07 eurot ja viivise põhinõudelt seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 22.02.2023 rendilepingu RC281945, mille alusel kostja rentis hagejalt korvtõstuki Dino 210XTB. Rendilepingu kohaselt oli korvtõstuk kaitstud RAMI riskikaitsega.
2.RAMI riskikaitse üldtingimuste punkti 1 kohaselt on riskikaitse rentnikule lisatasu eest pakutav seadme rendilepingu lisaks olev eraldi sõlmitav kokkulepe, millega piiratakse rentniku rendilepingust ja võlaõigusseadusest tulenevat rahalist vastutust rentniku valduses oleva seadme hävimisel või kahjustumisel vastavalt riskikaitse tingimustele. Riskikaitse kehtib, kui selle kohta on märge seadme rendilepingus ja rentnik on selle eest tasunud lisamakse 5 % seadme hinnakirja päevahinnast. Riskikaitse sõlmimine on nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele kohustuslik.
3.Hageja seadmete rendi üldtingimuste punkti 4.3. esimese lause kohaselt peab seade olema tagastamisel samas tehnilises seisundis, milles rentnik seadme sai, võttes arvesse normaalset kulumist. Kostja tagastas hagejale korvtõstuki 28.02.2023 ning selgitas, et rendilepingu kestel sai korvtõstuk kahjustada. Kostja 28.02.2023 selgituse kohaselt sai korvtõstuk kahjustada siis, kui kostja tagurdas sellega ja tõstuki parem pool vajus ära. Kostja tõmbas tõstuki autoga tagasi välja ja avastas kolm päeva hiljem, et selle diisel oli kõver. Kostja kinnitas eeltoodut allkirjaga tagastuslehel.
4.Korvtõstuki kahjustust tõendavad fotod korvtõstukist pärast kostja selgitatud õnnetuse toimumist. Hageja edastas kostjale 02.03.2023 kahjunõude korvtõstukil tekkinud kahjustuste hüvitamiseks kokku summas 4 475,07 eurot koos käibemaksuga. Kostja vastas 11.05.2023 ning asus seisukohale, et hageja kahjunõue on alusetu, kuivõrd kahju tekkimine on kaetud riskikaitsega. Hageja selgitas 19.05.2023, et kostja rikkumised välistavad riskikaitse kohaldumise. Kostja esindaja jäi 23.05.2023 e-kirjas seisukohale, et kostja ei vastuta kahju eest.
5.Riskikaitse tingimuste punkti 9 kohaselt ei laiene riskikaitse mh juhul, kui kahju tekkis seadme mitte-sihtotstarbelise kasutamise käigus (nt transporditakse laadurit ehitusobjektile. Haakekonks puruneb, laadur ja haagis rulluvad üle katuse. Laadurile RAMI Riskikaitse ei laiene, kuna juhtum ei ole seotud laaduri tööga). Käesoleval juhul tekkis kahju korvtõstuki
mittesihipärase kasutamise käigus, kui korvtõstukit veeti auto järel. Korvtõstuki sihtotstarbeline kasutamine ei ole selle järele vedamine, vaid sellega töö teostamine nii, et see on seda vedava masina tagant lahti ühendatud ja toetub nõuetekohaselt tugijalgadele. Eeltoodut kinnitavad korvtõstuki kasutusjuhendis esitatud üldised turvajuhised.
6.Kostja ei täitnud korvtõstuki kasutusjuhendis esitatud juhiseid. Riskikaitse tingimuste punkti 5 kohaselt kehtib riskikaitse järgmistel tingimustel: seadme kasutamisel on järgitud kõiki kasutusja paigaldusjuhiseid; toimunud kahjujuhtum oli rentniku jaoks ootamatu ja ettenägematu; kahjustada saanud seade tagastatakse kohe pärast kahjujuhtumit. Riskikaitse tingimuste punkti 8 kohaselt ei kehti riskikaitse juhul kui: rentnik ei ole tasunud tähtaegselt riskikaitse lisamakset; kahju on tekitatud paigaldus- ja/või kasutusjuhenditest mitte kinni pidamisest või kahju on seotud kaevanduses töötamise või lõhkamisega; juhtumist ei ole Ramirenti õigeaegselt teavitatud või täidetud ei ole õigusaktide või seadme rendi üldtingimuste või käesolevate tingimuste nõudeid või rentnik esitab ebaõigeid andmeid või kahju suurust või toimumist ei ole võimalik kindlaks teha.
7.Rendilepingu allkirjastamisega andis kostja kinnitused, et ta on üldtingimustega tutvunud ning ta on teadlik, et seadme mittenõuetekohasel kasutamisel riskikaitse ei kehti. Kostja kinnitas, et ta on tutvunud seadme tehnilise seisundi ning seadme kasutamist puudutavate juhendite, eeskirjade ja ohutusnõuetega. Üldtingimuste punkti 7.1.1. kohaselt oli kostja rendilepingu alusel kohustatud kasutama renditud seadet heaperemehelikult ning üksnes vastavuses seadme kasutusotstarbega ning punkti 7.1.2. kohaselt järgima seadme kasutamisel kõiki rendileandja teatavaks tehtud juhiseid ning eeskirju, sh kasutus- ja ohutuseeskirju, tagama nimetatud juhiste ja eeskirjade tutvustamise oma töötajatele ning teostama järelevalvet seadet vahetult kasutavate rentniku töötajate tegevuse üle. Mistahes ebaselguse või küsimuse tekkimisel oli rentnik kohustatud võtma rendileandjaga viivitamatult ühendust.
8.Korvtõstuki kasutusjuhend sätestab, et korvtõstukit tohib xx üksnes kahe kandejõult vähemalt 2 500 kg kandejõuga tõstetropi abil neljast tõsteaasast. 28.02.2023 selgituste kohaselt tõmbas kostja korvtõstuki pärast selle vajumist autoga välja. Eeltoodut kinnitas kostja esindaja 11.05.2023 vastuses. Eelkirjeldatud tegevusega rikkus kostja korvtõstuki vajumise järgselt selle kasutusjuhendis sätestatud juhiseid, sest korvtõstukit ei oleks tohtinud selliselt jõuga autoga välja tõmmata ja sellise väljatõmbamise käigus kahju tekitada, vaid seda oleks tohtinud xx vaid kahe kandejõult vähemalt 2 500 kg kandejõuga tõstetropi abil neljast tõsteaasast. Ka siis oleks tõstes pidanud olema ettevaatlik ja jälgima, et korvtõstukit ei vigastata.
9.Keskmisele inimesele on selline jõuga seadme kraavist välja tõmbamisel tekkiv seadme kahjustumine ettenähtav. Kostja rasket hooletust näitab asjaolu, et ilmselget vigastust ei avastatud väidetavalt koheselt, vaid alles 3 päeva pärast. Korvtõstuki raami kõverus on sedavõrd ilmne, et see on mõistetav igale keskmisele inimesele. Kuivõrd seadme kahjustus tekkis kasutusjuhendis esitatud juhistest mitte kinnipidamisest, välistavad riskikaitse tingimuste punktid 5 a. ja 8 b. riskikaitse kohaldumise vaidlusalusele kahjustusele.
10.Üldtingimuste punkti 7.1.5. kohaselt oli kostja rendilepingu alusel kohustatud teatama hagejale koheselt seadme mistahes kahjustumisest, funktsioonide osalisest või täielikust kahjustumisest, õlilekkest või hävimisest, samuti seadme kaotsiminekust ning rakendama omal kulul abinõusid kahju suurenemise vältimiseks. Riskikaitse tingimuste punkti 10 kohaselt tuleb kahjujuhtumi korral mh võtta kasutusse abinõud kahju suurenemise vältimiseks ja üldise ohutuse ning vara säilimise tagamiseks ning teatada toimunud kahjujuhtumist esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 72h jooksul hagejale ja anda hagejale omapoolne hinnang ning lühiülevaade
tekkinud kahju suuruse ja asjaolude kohta.
11.Riskikaitse tingimuste punkti 8 kohaselt ei kehti riskikaitse mh juhul kui juhtumist ei ole hagejat õigeaegselt teavitatud või täidetud ei ole õigusaktide või seadme rendi üldtingimuste või käesolevate tingimuste nõudeid või rentnik esitab ebaõigeid andmeid või kahju suurust või toimumist ei ole võimalik kindlaks teha. Kostja on kinnitanud, et ei teavitanud hagejat kahjujuhtumist 3 (öö)päeva ehk 72 tunni jooksul. Kuna kostja ei ole hagejat kahjujuhtumist õigeaegselt teavitanud, välistab riskikaitse tingimuste punkt 8 riskikaitse kohaldumise.
12.Üldtingimuste punkti 4.3. esimese lause kohaselt peab seade olema tagastamisel samas tehnilises seisundis, milles rentnik seadme sai, arvesse võttes normaalset kulumist. Kostja tagastada kahjustada saanud seadme. Üldtingimuste punkti 4.5. kohaselt on sellisel juhul rendileandjal õigus omal valikul kas keelduda seadme vastuvõtmisest ja nõuda rentnikult hüvitist summas, mis vastab uue seadme uushanke hinnale või võtta seade vastu ning nõuda rentnikult seadme parandamise ja remondiga kaasnevate kõigi kulude hüvitamist. Hageja on esitanud kostjale kahjunõude.
13.Üldtingimuste punkti 9.1. kohaselt vastutavad rendilepingu pooled rendilepingu rikkumisega teisele poolele tekitatud kogu kahju eest, mida ei kata tasutud viivis või kindlustushüvitis, kui lepingust ja selle lisadest ei tulene teisiti. Üldtingimuste punkti 9.2. kohaselt vastutab kostja rendiperioodi aja jooksul seadmete kadumise, hävimise ja kahjustumise eest, sh seadmete rikete eest, välja arvatud rikked, mis on tingitud seadme normaalsest kulumisest või rendileandja remondikohustuse nõuetekohasest täitmata jätmisest.
14.Kostja on rikkunud üldtingimuste punktis 4.3. sätestatud kohustust tagastada seade samas tehnilises seisundis, milles ta seadme sai, võttes arvesse normaalset kulumist. Hageja viitas VÕS §-le 127. Kostja vastutab seadme kahjustamise eest ning tekkinud kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga. Samuti oli kahju kostjale üldtingimuste punktidest 9.1. ja 9.2. tulenevalt ettenähtav, kostja oli teadlik sellise kahju tekkimise võimalusest. Kostja rikkumiste ja hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Hagejal on õigus nõuda kostjalt seadme parandamise ja remondiga kaasnevate kõigi kulude hüvitamist.
15.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja on kostja enda seletusega tõendanud, kuidas korvtõstuk kahjustada sai. Kostja on kahjustamise asjaolusid kinnitanud allkirjaga korvtõstuki tagastuslehel. Hageja on kirjeldanud korvtõstuki mittesihtotstarbelist kasutamist. Kostja väide, et korvtõstuk sai kahjustada töötamise käigus, on ebaõige ning otseselt vastuolus kostja enda varasema kinnitusega tagastuslehel. Kostja kinnituse kohaselt tagurdas ta korvtõstukiga (korvtõstuk oli haagisena sõiduki külge ühendatud) ning selle käigus toimunud juhtumi järel sai korvtõstuk kahjustada. Riskikaitse tingimuste punkti 9 kohaselt ei laiene riskikaitse mh juhul, kui seadet ei kasutatud selle otstarbe kohaselt, näiteks transporditakse laadurit ehitusobjektile.
16.Kostja väited selle kohta, et korvtõstukit kasutati üksnes ühel objektil ning seda ei transporditud ühelt objektil teisele, on tõendamata. Kuivõrd korvtõstukile ei tekkinud kahju selle tööga seoses, tekkis kahju selle transportimise käigus ehk mitte-sihtotstarbelisel kasutamisel ning sellisel juhul tekkinud kahju ei ole riskikaitsega kaetud tulenevalt riskikaitse tingimuste p-s 9 toodud välistustest. Kostja väide ja tõlgendus, justkui laieneks riskikaitse kõikidele juhtumitele, mil rendiseadmega töötatakse ühe objekti piires, on meelevaldne.
17.Kostja on seadme kasutusjuhendi eiramist kinnitanud allkirjastatud selgitusega tagastuslehel,
mille kohaselt tõmbas ta korvtõstuki pärast selle vajumist autoga välja. Eeltoodut kinnitas kostja esindaja 11.05.2023 vastuses. Eelkirjeldatud tegevusega rikkus kostja korvtõstuki vajumise järgselt selle kasutusjuhendis sätestatud juhiseid. Rendilepingu allkirjastamisel kinnitas kostja, et on tutvunud korvtõstuki kasutusjuhendiga. Täiendavalt on rendilepingu märkuste real viide kasutusjuhendi kättesaadavusele hageja veebilehel.
18.Korvtõstukiga kraavi tagurdamise järel pidi kostjale olema arusaadav, et korvtõstuk võis olla kahjustunud ning seda ei saa ega tohi kasutusjuhendist tulenevalt enam järel vedada, veel vähem hooga välja tõmmata, kuivõrd see võib tuua kaasa täiendavad kahjustused. Kahtluse korral oleks kostja võinud võtta ühendust hageja esindajaga ning küsida, kuidas sellises olukorras käituda, kuid kostja ei teinud seda. Kostja viited sellele, et korvtõstuk võis olla kahjustatud varem, on tõendamata.
19.Hageja on tõendanud, et kostja ei teavitanud hagejat kahjujuhtumist 3 (öö)päeva ehk 72 tunni jooksul, mis, välistab riskikaitse tingimuste punkti 8 tõttu riskikaitse kohaldumise vaidlusalusele kahju tekkimise juhtumile. Väite, et kostja rikkus teavitamiskohustust ja ei teavitanud hagejat juhtumist 72 tunni jooksul, on kostja omaks võtnud. Eeltoodud fakt välistab riskikaitse kohaldumise tulenevalt riskikaitse tingimuste punktist 8. c.
20.Hageja on tõendanud kahju tekkimise ning kahju suuruse. Kostja väide, mille kohaselt tekkis korvtõstukile kahju teepervel töötamise käigus, mil korvtõstuk vajus talvel töötades teepervelt kraavi, on väär ning vastuolus kostja kinnitusega. Kostja allkirjastatud kinnituse kohaselt tekkis kahju siis, kui kostja tagurdas korvtõstukiga ja korvtõstuk oli haagisena sõiduki külge ühendatud. Seega ei tekkinud kahju korvtõstukiga töötamise käigus ega selle vajumisel, vaid kostja tagurdamisel kraavi.
21.Korvtõstuki rendilepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et ta on tutvunud ning hageja on teda piisavalt informeerinud ja instrueerinud juhenditest ja eeskirjadest, seahulgas ohutusjuhendist. Puuduvad alused kahju hüvitise vähendamiseks VÕS § 139 ja § 140 alusel. Hagejale tekkinud kahju on tõendatud kostjale esitatud kahjunõudes esile toodud remondikalkulatsiooniga. Kostja ei ole väitnud, et kahju oleks tegelikkuses tekkinud teistsuguses suuruses.
22.18.03.2024 seisukohtades leidis hageja, et riskikaitse reklaam ei ole vastuolus riskikaitse tingimustega. Riskikaitse tingimuste punkti 9 kohaselt ei laiene riskikaitse mh juhul, kui kahju tekkis seadme mitte-sihtotstarbelise kasutamise käigus (nt transporditakse laadurit ehitusobjektile. Kuivõrd korvtõstukile kahju tekitanud juhtum ei olnud seotud korvtõstuki tööga, ei laiene riskikaitse tingimused sellele juhtumile. Kuivõrd on selge, et korvtõstukile ei tekkinud kahju selle tööga seoses, vaid selle transportimise käigus, ei ole kahju riskikaitsega kaetud. Eeltoodu ei ole vastuolus riskikaitse reklaamiga, kuivõrd riskikaitse tingimused määravad ning täpsustavad reklaamis esile toodud asjaolud ning välistavad riskikaitse kohaldamise juhtudele, kus juhtum ei ole seotud seadme tööga.
23.Kostja väited „vigaste“ korvtõstukite rentimisest on väärad ning tõendamata. Kostja esitatud tõendid ei tõenda mitte ühtegi käesolevas asjas vaidluse all olevat asjaolu. Pildid mis tahes korvtõstukist ega esitatud e-kirjavahetus ei tõenda, et hageja oleks kostjale andnud üle puudustega korvtõstuki või et hageja üleüldiselt rendiks välja puudustega korvtõstukeid. Kostja 20.12.2023 menetlusdokumendi lisadena esitatud tõendid on asjakohatud. LS § 33 lg 2 p 2 kohaselt on juht kohustatud enne sõidu alustamist veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima seda teel olles. Eeltoodust tulenevalt oli kostja korvtõstuki rentimisel kohustatud veenduma korvtõstuki korrasolekus, mh korvtõstuki rehvide nõuetele vastavuses.
24.Hageja vähendas oma nõuet. Hageja sisekommunikatsioonis on selgunud, et korvtõstuki parandamiskulud erinesid kahjunõudes esile toodud kalkulatsioonist, mistõttu vähendab hageja oma kahjunõuet 4 475,07 eurolt 3 462,93 euroni. Kahjustunud osa vahetamise kulu on 1 217,14 eurot, veotiisli vahetus on 1 760 eurot, varuosade transport on 321,97 eurot, tulede paneeli kandur on ja remonditöö 55 eurot. Kõik kokku on 3 462,93 eurot.
25.Kostja on rikkunud korvtõstuki kasutusjuhendit, kuivõrd korvtõstukit ei oleks tohtinud jõuga autoga välja tõmmata, vaid seda oleks tohtinud xx vaid kahe kandejõult vähemalt 2 500 kg kandejõuga tõstetropi abil neljast tõsteaasast. Ka siis oleks tõstes pidanud olema ettevaatlik ja jälgima, et korvtõstukit ei vigastata. Hageja esitas tõendina väljavõtte kasutusjuhendist. Kasutusjuhend oli mh kättesaadav korvtõstuki korvis. Seega oli kostjal igal juhul mõistlik võimalus kasutusjuhendiga tutvuda, isegi kui kostja andis rendilepingu sõlmimisel valekinnituse ning tegelikult ei tutvunud kasutusjuhendiga rendilepingu sõlmimise eelselt.
26.Kostja kinnitas istungil, et korvtõstuk oli kahjujuhtumi toimumise ajal tööseisundis. Korvtõstuki kasutusjuhendi kohaselt tohib seadet transportida ühest kohast teise ainult transpordiasendis, samuti ei tohi platvormis olla transpordi ajal koormat ega inimesi. Eeltoodust tulenevalt rikkus kostja korvtõstuki kasutusjuhendit, kui transportis korvtõstukit tööasendis.
27.Kuivõrd seadme kahjustus tekkis kasutusjuhendist mitte kinni pidamisest, välistavad riskikaitse tingimuste punktid 5 a. ja 8 b. riskikaitse kohaldumise. Kasutusjuhendi rikkumisel tekkinud kahju oli kostjale ettenähtav, kuivõrd kostja oli tutvunud nii kasutusjuhendi kui ka riskikaitse tingimustega ning oli teadlik, et kasutusjuhendi rikkumisel riskikaitse ei kohaldu. Korvtõstuki kostjale rentimise ajal ei olnud hageja vormistanud korvtõstukile kaskokindlustust.
28.Lõplikes seisukohtades jäi hageja nõude juurde. Hageja palus kostjalt välja mõista kahjuna 3 462,93 eurot ja viivise sellest summalt seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 6294,50 eurot ja viivise seadusjärgses määras.
29.Korvtõstuki kahjustus tekkis selle mitte-sihtotstarbelisel kasutamisel, mis välistab riskikaitse kohaldumise. Riskikaitse tingimuste punkti 9 kohaselt ei laiene riskikaitse mh juhul, kui kahju tekkis seadme mitte-sihtotstarbelise kasutamise käigus. Kostja kinnitas, et kahju tekkis korvtõstukiga tagurdamisel ja selle sõidukiga väljatõmbamise tõttu. Kostja väited selle kohta, et korvtõstukit kasutati üksnes ühel objektil ning seda ei transporditud ühelt objektil teisele on tõendamata. Kuivõrd korvtõstukile tekkis kahju selle transportimise käigus ehk mittesihtotstarbelisel kasutamisel, ei ole kahju riskikaitsega kaetud tulenevalt riskikaitse tingimuste ps 9 toodud välistustest.
30.Kostja tõlgendus, justkui laieneks riskikaitse kõikidele juhtumitele, mil kostja rendiseadmega tehakse ühe objekti piires tööd, on meelevaldne. Kostja rikkus korvtõstuki kasutusjuhendis esitatud juhiseid, mis välistab riskikaitse kohaldumise. Kostja on rikkunud korvtõstuki kasutusjuhendit, kuivõrd korvtõstukit ei oleks tohtinud jõuga autoga välja tõmmata, vaid seda oleks tohtinud xx vaid kahe kandejõult vähemalt 2 500 kg kandejõuga tõstetropi abil neljast tõsteaasast. Kostja väited selle kohta, et hageja ei ole kostjale korvtõstuki kasutusjuhendit tutvustanud, on paljasõnalised ja tõendamata.
31.Korvtõstuki kasutusjuhendi kohaselt tohib seadet transportida ühest kohast teise ainult transpordiasendis, samuti ei tohi platvormis olla transpordi ajal koormat ega inimesi. Kostja
rikkus korvtõstuki kasutusjuhendit, kui transportis korvtõstukit tööasendis. Kostja väited selle kohta, et korvtõstuki nn liigutamist objekti piires ei ole võimalik pidada selle transportimiseks, on meelevaldsed ning täielikult tõendamata. Selline korvtõstuki liigutamine oleks ka tööohutuse seisukohast äärmiselt eluohtlik ning pole eluliselt usutav, et kostja seadis tahtlikult enda töötajate elu ohtu.
32.Kostja rikkus teavitamiskohustust, mis välistab riskikaitse kohaldumise. Üldtingimuste punkti 7.1.5. kohaselt oli kostja rendilepingu alusel kohustatud teatama hagejale koheselt seadme mistahes kahjustumisest, funktsioonide osalisest või täielikust kahjustumisest, õlilekkest või hävimisest, samuti seadme kaotsiminekust ning rakendama omal kulul abinõusid kahju suurenemise vältimiseks. Riskikaitse tingimuste punkti 10 kohaselt tuli kahjujuhtumi korral mh võtta kasutusse abinõud kahju suurenemise vältimiseks ja üldise ohutuse ning vara säilimise tagamiseks ning teatada toimunud kahjujuhtumist esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 72 h jooksul hagejale ja anda hagejale hinnang ning lühiülevaade tekkinud kahju suuruse ja asjaolude kohta. Riskikaitse tingimuste punkti 8 c kohaselt ei kehti riskikaitse mh juhul kui juhtumist ei ole hagejat õigeaegselt teavitatud.
33.Kostja on kinnitanud, et ei teavitanud hagejat kahjujuhtumist 3 ööpäeva ehk 72 tunni jooksul. See välistab riskikaitse tingimuste punkt 8 riskikaitse kohaldumise vaidlusalusele kahju tekkimise juhtumile. Hageja on tõendanud kahju suurust. Hageja teostab korvtõstukite ja muude renditavate seadmete remonttöid osaliselt ise, mistõttu ei ole kõigi remonttööde kohta võimalik esitada kolmandast isikust teenusepakkuja arvet. Hageja 18.03.2024 menetlusdokumendi lisas 1 kirjeldatud veopea ja lisas 4 kirjeldatud tuledepaneeli kandur on varuosad, mida hageja ostab sisse hulgikaubana ning kasutab neid remonttööde tegemisel vastavalt vajadusele. Hageja ei tee nende detailide osas iga remonttöö ilmnemisel eraldi uut tellimust, vaid ostab neid korraga sisse rohkem, et neid vajadusel tulevikus kasutada.
34.Hagejale on õigusabi osutanud vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik tunnihinnaga 250 eurot ja advokaat Getter Ulla tunnihinnaga 200 eurot ilma käibemaksuta. Hagejale on õigusabi osutatud kokku 28,29 tunni ja 5 699,50 euro ulatuses. Lisaks on hageja tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 595 eurot.
35.Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust ja keerukust, ei ole kostja lepingulise esindaja osutatud õigusabi maht täies ulatuses põhjendatud ega vajalik. Hageja hinnangul ei ole kostja menetluskulud põhjendatud osas, mis ületab 5 699,50 eurot ehk hageja enda menetluskulusid.
KOSTJA VASTUVÄITED
36.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja väited korvtõstuki kahjustamisest selle mittesihipärase kasutamise tõttu on paljasõnalised ega vasta tõele. Kostja ei vastuta kahju tekkimise korral VÕS § 106 lg 1 ja RAMI Riskikaitse tingimuste p-de 5 ja 6 alusel enama kui 500 euro hüvitamise eest.
37.Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et nad sõlmisid 22.02.2023 rendilepingu, mille esemeks oli korvtõstuk Dino 210XTB. Vaidlus puudub, et korvtõstuki rendilepingus ja üleandmise-vastuvõtmise aktis lepiti kokku RAMI Riskikaitse kohaldamises, mille eest kostja hagejale eraldi tasus. Hageja reklaamis enne rendilepingu sõlmimist oma veebilehel RAMI riskikaitse osas, et see katab kahju, mis tekib seadme transportimise või laadimise käigus ning kahju rendiseadmete kukkumise või ümbermineku tagajärjel. Seega rendilepingu sõlmimise ajal kinnitas hageja avalikkusele ja kostjale, et RAMI riskikaitse hõlmab kahjujuhtumeid, mis tekivad
seadme transportimise või laadimise käigus ning juhtumeid, kus kahju tekib rendiseadmete kukkumise või ümbermineku tagajärjel. RAMI riskikaitse tingimuste punktide 5 ja 6 alusel on sellisel juhul rentniku vastutus kahju tekkimise eest vähendatud 50-1000 euroni sõltuvalt rendiseadme maksumusest.
38.Pärast kahjujuhtumi tekkimist on hageja asunud kunstlikult otsima põhjendusi, miks taganeda enda reklaamitud ja poolte vahel kokku lepitud RAMI riskikaitse vastutuse piirangust, kuigi kostja on selle eest hagejale eraldi tasunud. Hageja üritab meelevaldselt vabaneda lepinguliste kohustuste täitmisest.
39.Hageja pidas korvtõstuki ebasihipäraseks kasutamiseks selle vedamist sõiduki järel. Kostja ei nõustunud, et seadet kasutati mitte-sihtotstarbeliselt. Hageja väited mitte-sihtotstarbelise kasutamise kohta on tõendamata. Korvtõstuki sõiduki järel vedamine ei ole mittesihipärane kasutamine. Korvtõstuki kasutamisena on käsitletav korvtõstuki sõiduki järel vedamine, milline tegevus on igal juhul sihipärane, kuna korvtõstuki toimetamine töö tegemise kohta eeldab vältimatult seda, et korvtõstukit veetakse ühest kohast teise. Korvtõstuki sõiduki järel vedamise korral ei ole võimalik väita, et seda ei kasutata. Korvtõstuki vedamine sõiduki järel on selle sihipärane ning tavaline kasutamine.
40.Kõrvtõstukit võidakse vedada teatud vahemaa võrra edasi ka sellega töö tegemisel. See on tavapärane tegevus korvtõstuki kasutamisel. Korvtõstukiga töötamisena on aga käsitletav tegevus, kus tööd tegev inimene läheb korvtõstukisse ning kasutab seda enda maapinnast kõrgemale tõstmiseks. Korvtõstuki mittesihipärane kasutamine võiks olla kostjale etteheidetav, kui kostja oleks korvtõstukiga teinud midagi, milleks korvtõstuk üldse ette ei ole nähtud. Seda ei ole kostja teinud ega hageja väitnud. Korvtõstuki auto järel vedamine ei ole korvtõstuki mittesihipärane kasutamine.
41.Kostja viitas VÕS § 39 lõikele 1. RAM riskikaitse tingimused on tüüptingimused. Neid tingimusi tuleb tõlgendada nii, nagu hageja neid ise on veebilehel reklaaminud. Hageja reklaamis, et riskikaitsega on hõlmatud ka kahjud, mis tekivad seadme transportimise või laadimise käigus või rendiseadme kukkumise või ümbermineku käigus. Lisaks selgitas kostja, et kahju tekkis korvtõstukiga töötamise käigus, kuna tõstuk vajus kraavi nõuetele mittevastavate rehvide tõttu. Kõrvtõstukiga töötati ühel objektil, sellega ei tehtud pikemat sõitu ning seda ei transporditud ühelt objektilt teisele. Korvtõstuki liigutamine ühe objekti raames ei ole selle transportimine üldtingimuste punkti 9a tähenduses.
42.Kuna korvtõstuki maksumus jääb kostjale teadaolevalt hinnavahemikku 35 000 – 100 000 eurot, saab kostja RAMI Riskikaitse tingimuste p 6d alusel vastutada vaid 500 euro hüvitamise eest. Kostja viitas VÕS § 106 lõikele 1. Hageja ei ole tõendanud, et seadme kasutamisel ei järgitud kõiki kasutusjuhendeid. Kahju tekkimine oli kostjale ootamatu ning kahju tekkis rendilepingu ajal. Kuna korvtõstukil ei olnud nõuetekohaseid rehve, andis hageja kostjale üle mittenõuetekohase tõstuki.
43.Hageja väited on vastuolulised. 02.03.2023 kahjunõudes soovis hageja kostjalt liikluskahju hüvitamist. Hageja ei heitnud kostjale ette kasutusjuhendi rikkumist või tõstuki mittesihipärast kasutamist. 19.05.2023 asus hageja väitma, et kostja rikkus korvtõstuki kasutusjuhendit. Hagiavalduses ei maini hageja liikluskahju põhjustamist.
44.Kahjujuhtum ei tekkinud liiklusõnnetuse tagajärjel. Asja mittesihipäraseks kasutamiseks saaks pidada olukorda, kus asja kasutatakse viisil, milleks teda tavapäraselt ei kasutata. Kuna
hageja on kohtuväliselt oma seisukohti muutnud, on hageja väited otsitud. Hagi on vastuolus rendilepingus toodud vastutuse piiranguga.
45.Korvtõstukile tekkis kahju, sest hageja ei olnud korvtõstukile paigaldanud nõuetele vastavaid rehve. Kostja ei vastuta VÕS § 101 lg 3 alusel sellise kahju tekkimise eest. Korvtõstuk vajus talvel töötamisel teepervelt kraavi, sest tõstukil ei olnud talverehve. Tõstukil olid suverehvid, millest hageja kostjat lepingu sõlmimisel ei teavitanud. Kostja edastas foto rehvist Liiklusjärelevalve keskusele ja palus hinnangut, kas tegu on nõuetekohase talverehviga. Vastusest teatati kostjale, et rehvid ei olnud nõuetekohased. Kostja ei saa vastutata juhtunu eest.
46.Rendilepingu sõlmimise ajal kehtinud tingimuste kohaselt hõlmas RAMi Riskikaitse juhtumeid, kui korvtõstuk objektil kraavi vajub või ümber läheb ning selle tulemusena tekib kahju. Hagi esitamise ajaks on hageja vastava punkti RAMi riskikaitse reklaamist eemaldanud, mis viitab selgelt asjaolule, et tegelikult mõistab hageja ise, et riskikaitse laieneb vaidlusalusele juhtumile. Kuna kostjal puudub kindlustusleping, mille esemeks on hagejale kuuluv korvtõstuk Dino 210XTB, on tegemist olukorraga, kus RAMI riskikaitse kohaldumine ei ole ühelgi alusel välistatud.
47.Hageja ei ole tõendanud korvtõstuki kasutujuhendi rikkumist ega selle kasutusjuhendi kostjale tutvustamist. Korvtõstuki näol on tegu haagisega ning selle tavapäraseks kasutusviisiks on järel vedamine. Hageja viited kasutusjuhendile on asjakohatud, sest kostja ei ole korvtõstukit tõstnud, vaid seda sõidukiga haagisena järele tõmmanud. Haagise järel vedamine on selle tavapärane kasutamise viis. Kostja ei ole kasutusjuhendit rikkunud.
48.Kahju ei tekkinud korvtõstuki kraavist väljatõmbamisel, vaid selle kraavi vajumisel. Hageja e ei ole tõendanud, et kahju tekkis nimelt väljatõmbamisel. Hageja väited tõstuki jõuga väljatõmbamise kohta on tõendamata. Kostja on kinnitanud vaid tõstuki sõidukiga tõmbamist, mis on tavapärane kasutusviis. Kostja ei ole avaldanud, et kahju tekkis väljatõmbamisel. Tõstuki kahjustus ei olnud sedavõrd silmatorkav, et seda oleks saanud koheselt märgata. Kostja pidas võimalikuks, et tõstuk oli juba varem kahjustatud.
49.Kostja ei ole kinnitanud, et ta teavitas kahjust üle kolme päeva hiljem. Kostja on selgitanud, et ta avastas kahju kolm päeva hiljem. Tähtaeg teatamiseks hakkas kulgema alates ajast, mil kostja kahju avastas. Kahjujuhtum toimus neljapäeval 23.02.2023. 24.02.2023 oli riigipüha ning 25-26.02.23 oli nädalavahetus. Kostja avastas korvtõstukil kõvera diisli esmaspäeval 27.02.2023. Juba teisipäeval 28.02.2023 tagastas kostja korvtõstuki, täites samal ajal teavitamiskohustuse.
50.Hageja ei ole tõendanud kahju põhjustavat tegu ega suurust. Kostja vastutus on VÕS § 101 lg 3 alusel välistatud. Alternatiivselt ei vastuta kostja ei vastuta kahju tekkimise eest VÕS § 106 lg 1 ja RAMI Riskikaitse tingimuste p-de 5 ja 6 alusel enama kui 500 euro hüvitamise eest. Alternatiivselt esineb alus kahjuhüvitise VÕS § 139 lg 1 ja § 140 lg 1 alusel vähendamiseks. Hageja ainus tõend on kostja seletus tõstuki tagastuslehel. Muid tõendeid, sealhulgas tõendeid kahju suuruse kohta, kohtule esitatud ei ole.
51.Kahju tekkimine ei olnud kostjale ettenähtav. Kostja sõlmis rendilepingu teadmisega, et kehtivad riskikaitse tingimused. Kostja lähtus hageja reklaamitust, et riskikaitse laieneb sõiduki transportimisele ja laadimisele. Alternatiivselt tuleb kahju vähendada VÕS § 139 alusel, sest tõstukil puudusid nõuetekohased rehvid. Kostja ei pidanud tõstuki vastuvõtmisel teostama tehnoülevaatust, mistõttu avastas ta rehvide mittevastavuse alles pärast kahju tekkimist. Kahju hüvitist saab vähendada ka VÕS § 140 alusel, sest majandustegevuses tegutsev hageja rentis
kostjale liikluses ja töö tegemiseks kõlbmatu korvtõstuki, mistõttu on kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane nõuda kahju hüvitamist. Hageja näol on tegemist ca 60 miljoni euro suuruse käibe ja ca 12 miljoni euro suuruse kasumiga ettevõtjaga, kelle jaoks 4475,07 eurot on väike osa kasumist. Kostja näol on tegu 2 töötajaga väikeettevõtjaga, mille viimase majandusaasta kasum oli 7208 eurot. Hageja ja kostja vahelise lepingulise soorituse väärtuseks on 101,76 eurot, mistõttu nõuab hageja kostjalt ca 44 kordse lepingus kokku lepitud soorituse hüvitamist.
52.20.12.2023 seisukohtades leidis kostja jätkuvalt, et hageja nõue ei ole tõendatud. Hageja ei ole tõendanud, et korvtõstukile tekkis kahju selle mittesihipärasel kasutamisel ning seda ei tõenda üksnes kostja seletus tagastuslehel. Seletuses kirjeldas kostja, et tõstuk vajus kraavi, kostja tõmbas selle sõidukiga tagasi ja avastas hiljem, et tiisel oli kõver. Mittesihipärast kasutamist ei ole kostja kinnitanud. Kostja ei ole tagastuslehel kinnitanud, millest tulenevalt kahju tekkis.
53.Hageja ei ole vastu vaielnud kostja väitele, et tõstukil ei olnud nõuetekohaseid rehve, mistõttu on hageja selle väite omaks võtnud. Kostja leidis, et eristada tuleb korvtõstukiga töötamist ja selle kasutamist. Iga tavapärane tegevus on samuti korvtõstuki kasutamine. Korvtõstuki vedamine ühest kohast teise on sellega töötamisel vältimatu. Hageja väited, et riskikaitse kehtis ainult korvtõstuki töötamisel, on vastuolus hageja enda reklaamituga. Selle teadmisega sõlmis kostja rendilepingu. Alles kohtumenetluses on hageja asunud seisukohale, et RAMI riskikaitse hõlmab üksnes kahjusid, mis tekkisid seadmega töötamise, mitte selle kasutamise käigus.
54.Kostja pidas ilmseks, et nõuetekohaste rehvidega tõstuk võis talvel kraavi vajuda. Hagejale on kahju tekkinud tema enda minetuste tõttu. Kostja ei ole möönnud, et riskikaitse punkt 9a kohaselt on riskikaitse kohaldamine välistatud. Kostja on selgitanud, et tõstukit liigutati objektil, kus seda kasutati. RAMI riskikaitse p-s 9a on riskikaitse laienemist välistava olukorrana kirjeldatud seadme ehitusobjektile transportimist. Seega tuleb RAMI riskikaitse p-s 9a kohase transportimise all mõista seadmega mingi pikema sõidu tegemist näiteks ühelt objektilt teisele.
55.Hageja on pahatahtlikult asunud väitma, et kostja tagurdas korvtõstukiga kraavi. Kostja teadlikkus kasutusjuhendi olemasolust ei tõenda juhendi rikkumist. Hageja ei ole eristanud korvtõstuki tõstmist ja tõmbamist. Kostja ei ole tõstukit tõstnud ja hageja selgitused selle kohta, kuidas seda oleks tulnud teha, on asjakohatud. Korvtõstuki tõmbamine ei olnud keelatud ja teisiti ei oleks saanud seda transportida. Kuidas kostja tõstuki välja tõmbas, ei ole tõendatud. 17.11.2023 dokumendis on hageja esitanud uue väite, et kostja on tõstukiga kraavi tagurdanud. Tegu on uue tõendamata väitega.
56.Ebaõige on hageja väide, et kostja ei ole tõendanud, et korvtõstuki üleandmisel ei olnud see tehniliselt korras. Kostja on tõendanud, et tõstukil ei olnud nõuetekohaseid rehve. Alates 2022. a detsembrist kehtima hakanud nõuete järgi oleksid pidanud haagis tüüpi korvtõstukil olema kolme mäetipu tähisega talverehvid. Hageja nõuetekohaseid rehve korvtõstukile ei olnud paigaldanud. Kostja on väiteid tõendanud fotoga rehvist ning Liiklusjärelevalvekeskuse selgitusega.
57.Hageja rendibki hageja klientidele välja vigaseid Dino korvtõstukeid, millel on tiislid kõverad. Kostja sattus oktoobris 2023. a ehitusobjektile, kuhu hageja oli oma kliendile kohale toonud 3 korvtõstukit Dino XTB II, millest üks oli uus ning 2 olid kasutatud. Mõlema kasutatud tõstuki tiislid olid kõverad ning kahjustustega. Praktikas ei hakka keegi korvtõstuki rentimisel sellele tehnoülevaatust tegema. Lisaks selgus kostjal, et Dino tõstukite raamid on õhukesest metallist ja lagunevad kergesti.
58.Kui kohus leiab, et kostja ei teavitanud hagejat õigeaegselt, tugineb kostja RAMI riskikaitse tingimuste p 8c ja 10d tühisusele VÕS § 42 lg 1 ja § 44 alusel. RAMI riskikaitse tingimused on tüüptingimused, kuivõrd need on hageja koostatud, hageja veebilehel ning nende tingimustes ei ole eraldi läbi räägitud. Kui 72 h teavitamiskohustuse tähtaeg hakkas jooksma juhtumi toimumise ajast 23.02.2023, on RAMi riskikaitse tingimused p 8c ja 10d kostjat VÕS § 42 lg 1 ebamõistlikult kahjustavad tingimused, sest tähtaeg oleks möödunud enne, kui kostja kahjust teada sai. Kostja avastas kahjujuhtumi 27.02.2023 ja enne seda tõstukiga töid ei tehtud riigipüha ja nädalavahetuse tõttu.
59.Hageja ei ole põhistanud, miks ei kuulu kahju hüvitis vähendamisele. Hageja nõudekiri ei tõenda kahju suurust. 02.03.2023 kahju nõudes tugines hageja sellele, et korvtõstukile tekkis kahju liiklusõnnetuse tõttu ning hageja ei tuginenud kasutusjuhendi rikkumisele. Alles 19.05.2023 nõudes asus hageja sellele tuginema. Hagiavalduses ei tuginenud hageja enam liiklusõnnetusele. Hageja reklaamis ise, et riskikaitse laieneb juhtumitele, kus korvtõstuk kraavi vajub ning reklaami eemaldas hageja alles kohtumenetluse käigus.
60.19.04.2024 seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Hageja ei ole täitnud oma väidete tõendamise koormust. Tegu oli riskikaitse punktis 9 märgitud olukorraga ehk korvtõstuki transpordiga objektile ning tõstukit liigutati vaid objekti piires töö tegemiseks. Kuigi kahju ei tekkinud transpordi käigus, oli hageja reklaami ja RAM riskikaitse tingimuste vahel ilmne vastuolu, mida hageja istungil möönis. Kostja rentis korvtõstuki teadmisega, et RAM riskikaitse kohaldub igasugusele tõstuki transportimisele. Riskikaitse punkti 9 tuleb tõlgendada nii, nagu kostjaga sarnane mõistlik kolmas isik seda mõistma pidi. Haagise sõiduki järel vedamist ei saa pidada seadme mitte-sihtotstarbeliseks kasutamiseks.
61.Kostja esitatud tõendid tõendavad, et hageja rendibki välja kõverate tiislitega tõstukeid. Dino korvtõstukid ongi halva kvaliteediga. Just seetõttu sõlmis kostja hagejaga rendilepingu, eeldades, et tal on kehtiv riskikaitse. Kostja ei ole väitnud, et hageja andis talle üle puudustega korvtõstuki, vaid kostja arvates ei ole see välistatud.
62.Sisutu on hageja väide, et LS § 33 lg 2 p 2 järgi pidi kostja korvtõstuki rentimisel veenduma, et rehvid vastavad nõuetele. Järelikult nõustus hageja, et rehvid ei vastanud nõuetele. Kostja möönis, et oleks pidanud rehve kontrollima, kuid kostjale ei tulnud mõttesse, et hageja võiks välja rentida nõuetele mittevastavaid seadmeid. LS § 72 lg 1 järgi on sõiduki omanikul kohustus tagada sõiduki tehniline korrasolek.
63.Hagi nõudest osalise loobumisega seotud menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Menetluslikult saab olla tegu haginõude osalise tagasivõtmise või hagist osalise loobumisega, mis tuleb kohtumäärusega vastu võtta ja vastavalt kas jätta hagi osaliselt läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 1 p 2, §-d 424 ja 425) või menetlus lõpetada (TsMS § 428 lg 1 p 3, §-d 429 ja 431). Menetluskulud tuleb jätte 22,62% ulatuses hageja kanda.
64.Hageja on viidanud, et rendileping sõlmiti 22.02.2023, kostja tagastas tõstuki 28.02.2023 ning 02.03.2023 esitas hageja kahju nõude. Hageja on kahju kohta esitanud arved, mis on väljastatud 26.10.2022 ning 13.02.2023. Seega tekkis hagejal kahju enne, kui ta kostjaga rendilepingu sõlmis. Arved ei saa olla seotud vaidlusaluse juhtumiga. Kostja seadis tõendite usaldusväärsuse kahtluse alla.
65.Hageja on 18.03.2024 menetlusdokumendis väitnud, et tulede paneeli kanduri maksumus oli 33,82 eurot, kuid algses kahju nõudes on selle hinnaks märgitud 199,21 eurot. Kuna tegelik arve oli hagejale teada enne kahjunõude koostamist, jääb arusaamatuks, mille alusel hageja kostjalt kahju nõudis. Varuosade transpordi ja remonttööde kulu osas ei ole aga hageja ühtegi tõendit esitanud. Transpordikulu ei ole hageja ühegi tõendiga tõendanud. Veopea vahetamisega seotud kulu on alusetu, sest tõstukil oli kahjustunud üksnes tiisel. Ükski hageja esitatud arve ei ole seotud konkreetselt kahjustatud tõstukiga. Hagejale ei ole tegelikult kahju tekkinud.
66.Kostja ei ole kasutusjuhendit rikkunud, sest kostja ei ole korvtõstukit tõstnud. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et korvtõstukit võis liigutada vaid selle tõstmisega. Tegu oli haagisega, mida oli võimalik tavapäraselt sõiduki järel vedada. Tõendamata on hageja väide, et kasutusjuhend oli korvtõstuki korvis kättesaadav. Hageja esitatud kasutusjuhendi punktis 8 on toodud, et tõstuki omanikul tuli hoolt kanda, et kõik seadme kasutajad juhendiga tutvuksid.
67.Algses hagis väitis hageja, et kostja oleks pidanud tõstukit tõstma. Alles menetluse käigus asus hageja väitma, et kasutusjuhendit rikuti seetõttu, et tõstukit transporditi vales asendis. Kostja pidas arusaamatuks, millisele kasutusjuhendi rikkumise juhtumile hageja tugineb. Hageja ei ole tõendanud, et tõstuk sai kahjustada, kuna see oli vales asendis.
68.Lõplikes seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde ja kordas neid. Hageja nõue on tõendamata, sest hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist, kahjujuhtumi toimumise asjaolusid ega seda, et kostja on tõstukit ebasihipäraselt kasutanud. Kasutusjuhend ja riskikaitse tingimused neid asjaolusid ei tõenda. Tõstuki ebasihipärast kasutamist võiks ette heita, kui kostja oleks tõstukiga teinud midagi, milleks tõstuk ei ole üldse ette nähtud.
69.Kostja saab riskikaitse tingimuste punkti 6d alusel vastutada vaid 500 euro hüvitamise eest. Alternatiivselt tuleb kostjalt välja mõista kahjuna 500 eurot. Teavitamiskohustust ei ole kostja rikkunud, sest avastas tõstuki kahjustuse kolm päeva hiljem. Teavitamiskohustust on võimalik täita vaid siis, kui isik on mingist puudusest teadlik. Kahju suurust ei ole hageja tõendanud. Ebaõiged on hageja väited, et ta tellis osad detailid hulgi tellimusena. Arvete järgi tellis hageja 1 veopea ja 11 kandurit. Hageja on kohut eksitanud. Kostja ei pea kahju hüvitama suvaliste arvete alusel. Kui hageja neid detaile hulgikaubana tellib, on tegu kergesti kuluvate või kahjustuvate osadega. Hageja ei ole tõendanud, et tuledepaneeli kandur oli katki.
70.Kostja palus hagejalt menetluskuludena välja mõista 8347 eurot. Kostjale osutati õigusabi kokku 49,1 tunni ulatuses. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
KOHTU PÕHJENDUSED
71.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
72.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid 22.02.2023 rendilepingu RC281945, mille alusel kostja rentis hagejalt korvtõstuki Dino 210XTB; 2) rendilepingu kohaselt oli korvtõstuk kaitstud RAMI riskikaitsega, mis pidi kostja vabastama rahalisest vastutusest hageja ees, kui tõstuk saab rentimise ajal kahjustada;
3) kostja tasus hagejale täiendavat tasu riskikaitse eest ning hageja tüüptingimuste kohaselt oli riskikaitse kokkuleppe sõlmimine kohustuslik; 4) kostja tagastas korvtõstuki hagejale 28.02.2023 ning märkis tagastamise teatel, et ta tagurdas tõstukiga, tõstuki parem pool vajus ära, mistõttu tõmbas kostja tõstuki sõidukiga tagasi ja avastas kolm päeva hiljem, et selle raam on kõver.
73.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab täielikult hüvitama hagejale korvtõstuki raami kahjustamisest tuleneva kahju, kuna kostja rikkus kasutusjuhendit, kasutas tõstukit selleks mitte ette nähtud viisil ja teatas kahjujuhtumist hilinemisega, mistõttu riskikaitse ei kehtinud. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kahju on tõendatud.
74.Algses hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista kahju hüvitisena 4475,07 eurot ja viivise põhinõudelt seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Menetluse käigus vähendas hageja oma nõuet ja palus kostjalt välja mõista 3462,93 eurot. Seega vähendas hageja nõuet 1012,14 euro võrra. Kohtu hinnangul on tegemist nõudest osalise loobumisega.
75.Nõudest loobumine tuleb kohtul vastu võtta ning loobutud nõude osas tuleb menetlus käesolevas asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
76.Eeltoodust tulenevalt on kohtul kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 3-2-1-96-13, p 12). Maakohus peab nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Ka siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 32-1-3-14, p 11). Käesolevas osas on kohtul võimalik võtta seisukoht nõudest loobumise osas kohtulahendis, sest kostjal oli tähtaegselt võimalik esitada loobumise osas oma seisukoht ja kostja nõudest loobumisele vastu ei vaielnud. Kohus võtab vastu hageja loobumise nõudest summas 1012,14 eurot ja lõpetab eeltoodud osas menetluse käesolevas tsiviilasjas.
77.Vaidluse sisulises osas leidis hageja, et kostja ei kasutanud tõstukit sihipäraselt, sest vedas seda sõidukil järel. Kostja rikkus seetõttu kasutusjuhendit. Ühtlasi tõmbas kostja tõstuki jõuga välja, mida ta kasutusjuhendi järgi ei oleks tohtinud teha. Riskikaitse ei kehtinud ka seetõttu, et kostja teatas kahjujuhtumist hilinemisega. Hageja kirjeldas, millised olid tema kulud tõstuki remondile ning osundas, et osad varuosad olid tal olemas, sest hageja hangib neid hulgitellimuste alusel.
78.Kostja leidis, et ta ei ole tõstukit kasutanud nõuetele mittevastavalt, sest tegu oli haagisega, mida võis sõiduki järel vedada. Hageja kinnitas lepingueelses reklaamis, et riskikaitse kehtib ka
seadme transportimisel. Hageja väited kasutusjuhendi rikkumise kohta on tõendamata ning tõstuk vajus kostja kirjeldatud viisil, sest sellel ei olnud nõuetele vastavaid talverehve. Hageja väited kahju suuruse kohta on tõendamata. Alternatiivselt saaks kahju välja mõista vaid riskivastutuse tingimustes märgitud 500 euro ulatuses. Alternatiivselt taotles kostja ka kahju vähendamist VÕS § 139 ja § 140 alusel. Kostja teavitas kahju juhtumist koheselt siis, kui ise selle toimumisest teada sai ning vastupidiselt tõlgendatav tüüptingimus oleks tühine.
79.Kohus leiab, et hageja nõue ei kuulu rahuldamisele, sest hageja ei ole tõendanud nõude rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid. VÕS § 115 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Riigikohus on selgitanud (RK TKo 2-18-13649, p 13, et VÕS § 115 lg 1 alusel lepingulise kahju hüvitamise nõude esitamiseks tuleb hagejal tõendada, et kostja on kohustust rikkunud, vastutab kohustuse rikkumise eest, hagejale on tekkinud kahju, kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Käesolevas asjas ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks lepingulist kohustust rikkunud ning hagejal tekkis kahju hagiavalduses märgitud ulatuses. Nende kahe eelduse puudumine välistab nõude rahuldamise.
80.Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli sõlmitud rendileping. VÕS § 339 sätestab, et rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). VÕS § 341 järgi kuuluvad rendilepingutele kohaldamisele üürilepinguid puudutavad seaduse sätted. VÕS § 334 lg 1 näeb ette, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. VÕS § 334 lg 2 näeb üldnormina ette, et üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega.
81.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tagastas hagejale korvtõstuki, mille raam oli saanud kahjustada. Pooled ei vaidle selle üle, et sellisel viisil tekkinud kahju hüvitamise kohustuse eest pidi kostjat kaitsma täiendav lepinguline riskikaitse, mille sõlmimine ja mille eest tasumine oli kostjale hageja tingimuste kohaselt kohustuslik.
82.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid korvtõstuki Dino rendilepingu 22.02.2023 (toimiku lk 6) ning lepingu sõlmimisel oli renditud seade kaitstud riskikaitse tingimustega. Lepingu juurde kuulusid ka seadmete rendi üldtingimused (toimiku lk 8-10). Nende asjaolude üle pooled ei vaidle.
83.Lepingu juurde kuulusid RAMi riskikaitse üldtingimused (toimiku lk 7). Riskikaitsega piirati rentniku rahalist vastutust rendileandja ees seadme hävimisel või kahjustamisel (p 1). Riskikaitse sõlmimine oli kostjale kohustuslik tingimuste punkti 2 järgi. Tingimuste punkt 5 a nägi ette, et riskikaitse kehtib, kui seadme kasutamisel on järgitud kõiki kasutus- ja paigaldusjuhiseid ning punkti 5 c järgi pidi kahjujuhtum olema rentniku jaoks ootamatu ja ettenägematu. Eelnimetatud eelduste täitmiste korral pidi hageja kooskõlas punkti 6 alapunktiga 6 vähendama 35 000 kuni 100 000 eurot maksvate seadmete puhul rentniku rahalist vastutust kuni 500 euroni.
84.Punkti 8 b kohaselt ei kehtinud riskikaitse, kui kahju on tekitatud paigaldus- ja/või kasutusjuhenditest mitte kinni pidamisest. Punkti 9 a järgi ei laienenud riskikaitse, kui kahju tekkis seadme mitte-sihtostarbelise kasutamise käigus (nt transporditakse laadurit ehitusobjektile). Samas punktis on sulgudes märgitud, et riskikaitse ei laiene, et kui juhtum ei ole seotud laaduri tööga. Punkti 10 a järgi tuli mistahes kahjujuhtumi korral teatada juhtumist esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 72 h jooksul.
85.Kostja tagastas renditud seadme 28.02.223 (toimiku lk 11) ja märkis tagastuslehele: „tagurdasin, lume peal paistis kõik hästi ja äkki vajus parem pool ära. Tõmbasin autoga välja tagasi. 3 päeva hiljem avastasin, et tiisel oli kõver“. Hageja esitas kohtul fotod kahjustatud korvtõstukist, millistest nähtub kõverdunud raam (toimiku lk 12-13). Pooled ei vaidle selle üle, et tagastamise ajal oli korvtõstuki raam kõverdunud. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et raam oleks olnud kõverdunud juba varem ehk siis kui hageja kostjale tõstuki kasutamiseks üle andis. Seega üldjuhul oleks kostja pidanud vastutama tekkinud kahju eest, kuid sellise kahju eest oleksid kostjat pidanud kaitsma riskikaitse tingimused.
86.Esmalt ei nõustu kohus hageja väitega, et riskikaitse tingimused ei kehtinud, sest kostja teatas kahjujuhtumist hilinemisega. Pooled ei vaidle selle üle, et riskikaitse tingimuste näol on tegu tüüptingimustega. VÕS § 39 lg 1 järgi tuleb tüüptingimust tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Kohtu hinnangul pidi lepingupoolega sarnane mõistlik isik saama riskikaitse tingimuste punktist 10 d) aru viisil, kus kahjujuhtumist tuli teatada esimesel võimalusel alates ajast, mil kahju juhtumi toimimine sai rentnikule teatavaks või ilmseks. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks pidanud raami kõverdumisest aru saama koheselt pärast tagurdamist. Esitatud fotodest ei saa järeldada, et kõverdumine oleks olnud sedavõrd ilmselt nähtav, et kostja oleks saanud seda märgata koheselt.
87.Kohus ka nõustub kostja käsitlusega, et tüüptingimust ei saa mõistlikult tõlgendada viisil, kus kahju juhtumist peaks teatama enne, kui rentnik ise juhtumist teada saab. Tingimuste punkti 10 d) sõnastusest sellist järeldust teha ei saa. Lisaks nõustub kohus kostja seisukohaga, et kui tingimust saaks tõlgendada hageja väidetud viisil, oleks tegu kostjat ebamõistlikult kahjustava ja seetõttu tühise tüüptingimusega VÕS § 42 lg 1 mõistes. Nimelt näeb VÕS § 127 lg 2 ette, et kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Hageja ei ole selgitanud, milline oli kahjust teatamise kohustuse kaitse-eesmärk ehk kuidas oleks kahju toimumine olnud välistatud või tekkinud kahju saanud vähendada, kui kostja oleks kahjust teatanud varem. Kuna hageja ei ole neid asjaolusid kohtu ette toonud, ei omanud järelikult väidetav hilisem teatamine kahju tekkimisele ega selle suurusele sisulist mõju.
88.Hageja väited selle kohta, et kostja rikkus kasutusjuhendit ning kasutas tõstukit selleks mitte ette nähtud eesmärgil, on jäänud tõendamata. Hageja esitas ja väljavõtte tõstuki kasutusjuhendist (toimiku lk 84-88), mille järgi võis seadet transportida ühest kohast teise transpordiasendis. Xx võis seadet vaid kahe kandejõult vähemalt 2 500 kg kandejõuga tõstetropi abil neljast tõmbeaasast. Kohtu hinnangul ei saa ainuüksi kasutusjuhendist endast järeldada, et kostja rikkus tõstuki kasutamise tingimusi ning seda sõltumata sellest, kas kostja oli või ei olnud kasutusjuhendiga tutvunud.
89.Kostja koostatud lausetest sõiduki tagastamise aktil ei saa teha ühtegi järeldust selle kohta, et tõstukit oleks kasutatud selleks mitte ette nähtud eesmärgil. Hageja esitas kohtule haagise
tehnilised andmed (toimiku lk 52-53), millistest nähtub, et korvtõstuk oli sõidukina registreeritud haagisena. Haagise vedamine sõidukiga ei ole kohtu hinnangul tõstuki kasutamiseks sobimatu eesmärk. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks haagist vedanud asendis, millises seda ei oleks tohtinud vedada. Hageja ei ole tõendanud, et teelt kõrvale vajunud haagise teele tagasi tõmbamine sõidukiga, mille taha on haagis kinnitatud, oleks kujutanud endast haagise tõstmist kasutusjuhendis märgitud viisil.
90.Hageja ei ole tõendanud, et olukorras, milles tõstuk kahjustada sai, oli tegemist mitte tõstuki töötamisega objektil ning töötamise käigus ühest asukohast teise liigutamisega, vaid hoopis tõstuki transportimisega ehitusobjektile riskikaitse tingimuste punkti 9 a mõistes. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, milline oli see kostjale ette heidetav ja lepingu tingimusi rikkuv tegevus, mille tõttu tõstuk kahjustada sai.
91.Seoses poolte vaidlusega selle üle, kuidas tõlgendada riskikaitse tingimuste punkti 9 a, esitas kostja kohtule väljavõtte hageja kodulehelt (toimiku lk 16), milles avaldatud reklaami kohaselt pidi riskikaitse rakenduma kahjude puhul, mis tekivad seadmete transportimise või laadimise käigus. Kohus ei nõustu kostja väitega, et tegu on VÕS § 40 lõikes 1 toodud olukorraga, kus kummagi poole enda tüüptingimused on omavahel vastuolus. Kuna hageja avaldas vastava teabe kostjale enne lepingu sõlmimist, on tegu olukorraga, kus hageja oleks pidanud VÕS § 14 lg 1 järgi avaldama kostjale tõeseid andmeid oma tingimuste kohta. Vaatamata eeltoodule ei saa hageja tugineda riskivastutuse sätete mittekehtivusele tingimuste punktide 8 a ja 9 a alusel, sest hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus kasutusjuhendit, ei kasutanud tõstukit selleks ettenähtud viisil või alles transportis laadurit ehitusobjektile.
92.19.02.2024 eelistungil selgitas kohus hagejale (toimiku lk 69-71), et viimane ei ole välja toonud, mille tõttu ja kuidas haagis kahjustada sai. Kohus selgitas hagejale vajadust välja tuua ja tõendada, kuidas kahju tekkis ning miks riskikaitse ei kohaldunud. Hagejal tuli välja tuua põhjuslik seos ning see, kuidas kostja rikutud kohustused pidid hagejat tekkinud kahju eest kaitsma. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma väiteid täiendavalt ei tõendanud.
93.Kostja esitas kohtule foto tõstuki rehvist (toimiku lk 34). Kostja sõnumite vahetusest Liiklusjärelevalve keskusega nähtub (toimiku lk 35-36), et tegu ei olnud nõuetele vastava rehviga. Kostja esitas kohtule ka erinevaid fotosid hageja renditavatest Dino korvtõstukitest koos e-kirjavahetusega Xx OÜ-ga (toimiku lk 63-67), mille kohaselt esinevad Dino tõstukitel probleemid raamide vastupidavusega. Kostja esitatud tõendid võimaldavad kahelda hageja väidetes selle kohta, et tõstuki kahjustus oli üldse põhjuslikult seotud mõne kostjale etteheidetava tegevusega. Siiski ei tõenda kostja esitatud tõendid üheselt, milliste asjaolude tõttu ja kuidas tõstuk kahjustada sai. Kuna hageja tugines riskikaitse tingimuste mittekohaldumisele, oleks need asjaolud tulnud välja tuua ja tõendada hagejal.
94.Kui riskikaitse tingimused oleksid kohaldunud, oleks kostja vastutus hageja ees olnud piiratud tingimustes märgitud summadega. Kohtu hinnangul ei ole aga hageja nõuet võimalik üheski ulatuses rahuldada, sest hageja ei ole põhistanud kahju suuruse kujunemist ega tõendanud seda. Vaatamata kohtu selgitustele ja kostja vastuväidetele ei ole hageja välja toonud, milliseid varuosi ja töid tuli tõstukil kahjustuse kõrvaldamiseks teha. Hageja ei ole tõendanud kahjustuste kõrvaldamiseks vajalike kulude suurust ega kulude kandmist.
95.Kahju suuruse tõendamiseks esitas hageja kohtule arved (toimiku lk 76-83). Knoke Kaubanduse OÜ arve erinevate varuosade eest on esitatud 26.10.2022 ehk enne kahju juhtumi toimumist. Arve alusel on enamik varuosi ostetud ühekordse ostuna. Kas või millised varuosad
ning milleks olid vajalikud vaidlusaluse tõstuki parandamiseks, arve alusel tuvastada ei ole võimalik. Kuna kulutus tehti enne kahjujuhtumi toimumist, ei olnud selle kulu teostamine põhjuslikus seoses toimunud kahju juhtumiga. TVH Parts NV on hagejale esitanud 13.02.2023 ehk enne kahju juhtumi toimumist arve mitmete erinevate varuosade eest. Ka antud arve alusel kantud võimalik kulu ei ole seotud kahju juhtumiga ning arvest ei saa järeldada, kas või milliseid varuosi oli vaja tõstuki remondiks.
96.Dinolif OY arve alusel on samuti ostetud erinevaid esemeid, sealhulgas varuosa, mida on nimetatud „veoskond“. Arve on koostatud 13.03.2023. Kas või millist varuosa oli vaja vaidlusaluse tõstuki remondiks, arvest järeldada ei saa. OÜ Masinate Remont ja Hooldus on 15.03.2023 esitanud arve lahtivõtmise, kokku paneku ja keevitustööde eest, kuid arvel puuduvad viited vaidlusalusele tõstukile. Seda, milliseid varuosi oli vaja tõstuki remondiks ja milliseid töid pidi tegema, ei saa kohus lugeda tõendatuks ainult hageja lepingulise esindaja seletuste alusel, sest kostja ei ole hageja väiteid omaks võtnud.
97.Kuna hageja ei ole tõendanud talle tekkinud kahju suurust, ei ole hageja nõuet kostja vastu võimalik rahuldada ja kohus jätab hagi rahuldamata. Kuna kohus hagi ei rahulda, ei pea kohus hindama, kas vastavalt kostja taotlusele tuleks kahju hüvitist vähendada. Kohus osundab, et ülejäänud poolte esitatud tõendid (hageja kohtueelsed nõuded, kostja vastused neile ning väljavõtted teatmik.ee keskkonnast) ei ole vaidluse lahendamisel asjakohased, mistõttu kohus neid tõendeid ei hinda.
98.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
99.Kostja palus hagejalt menetluskuludena välja mõista 8347 eurot. Kostjale osutati õigusabi kokku 49,1 tunni ulatuses. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. Kohus nõustub hageja väidetega, et kostja lepingulise esindaja kulud on üle paisutatud. Hageja seisukohtadega tutvumiseks ning neile vastamiseks on esindaja kokku aeg kulutanud 11,8 tundi. Kohus loeb kokku mõistlikuks ajaks 8 tundi, sest hageja seiskohad ei olnud mahukad ning kostja kordas osaliselt oma varasemaid väiteid. Istungiks valmistumise mõistlikuks ajaks loeb kohus 3 tunni asemel 1 tundi, sest istungil ei esitanud kostja uusi väiteid ega tõendeid. 19.04.2024 seisukohtade koostamiseks ja hageja seisukohtadega tutvumiseks on kokku kulunud aega 8,2 tundi. Arvestades seda, et menetlusdokument sisaldas mahukalt kordusi ja varasemate väidete ümberkirjutusi, loeb kohus mõistlikuks ajaks kogumis 6 tundi. Kokkuvõtlike seisukohtade koostamise mõistlik aeg on kohtu hinnangul 10,7 tunni asemel 5 tundi, sest antud dokument koosnes enam kui pooles ulatuses varasema kordusest.
100.Kuigi muus osas loeb kohus kostja esindaja ajakulu mõistlikuks ja põhjendatuks, kuulub ajakulu kogumis vähendamisele 49,1 tundi – 3,8 tundi – 2 tundi – 2,2 tundi – 5,7 tundi = 36,2 tundi. Õigusabi on osutatud hinnaga 170 eurot tunnis, mida kohus loeb mõistlikuks. Seega on kostja põhjendatud kulud õigusabile 6154 eurot. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskuludena 6154 eurot.
101.Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskuludelt 6154 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.