Swedbank P&C Insurance AS avaldus O S ja I Ji vastu kahju hüvitamise ja lisanduva viivise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Avaldaja:
Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248, asukoht: Liivalaia tn 12, Tallinn)
Avaldaja esindaja: K R (e-post: xxx) O S (isikukood xxx, elukoht: xxx) Puudutatud isikud:
I J (isikukood xxx, viibimiskoht xxx)
RESOLUTSIOON
1.Swedbank P&C Insurance AS avaldus rahuldada.
2.Välja mõista O Slt ja I Jilt solidaarselt Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks 3 068 (kolm tuhat kuuskümmend kaheksa) eurot 90 senti.
3.Välja mõista O Slt ja I Jilt Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks viivis põhinõudelt (3 068,90 eurolt) alates 19.03.2024. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Menetluskulud jätta solidaarselt O S ja I Ji kanda.
Välja mõista O Slt ja I Jilt Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks avaldaja menetluskulude katteks 50 (viiskümmend) eurot.
4.2.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.
5.Toimetada kohtumääruse ärakiri O Sle kätte avalikult, kui TsMS § 313, 314, 315 ettenähtud korras kättetoimetamine ei anna tulemusi, avaldades selleks kohtumääruse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.
AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK
1.Swedbank P&C Insurance AS esitas avalduse O S ja I Ji vastu 3 068,90 euro kahju hüvitamise ja lisanduva viivise nõudes ning menetluskulude hüvitamiseks. Avalduse kohaselt toimus 21.03.2021. a xxx kahjujuhtum. Kahjujuhtum sai alguse O Sle ja I Jile kuuluva korteris nr xxx veeavariist. xxx oli kahjujuhtumi hetkel kindlustatud koguriskikindlustuse lepingu alusel Sweddbank P&C Insurance AS-is, mille kinnituseks on väljastatud poliis nr XXX. Kahjujuhtumi tagajärjel sai korteris nr xxx siseviimistlus veekahju. Kahjujuhtumite tagajärgede kõrvaldamiseks on avaldaja maksnud kindlustushüvitistena kokku välja 3 068,90 eurot. Kahjujuhtumi toimumise kohta on avaldaja avanud toimiku nr XXX. Avaldaja hüvitas xxx omanikule kindlustusjuhtumi raames 3 068,90 eurot. Avaldaja saatis 12.01.2022. a puudutatud isikutele nõudekirja, milles palus avaldajale hüvitada kindlustusjuhtumi raames välja makstud summa 3 068,90 eurot hiljemalt 26.01.2022. a. Puuduatud isikud ei tasunud avaldaja nõuet määratud tähtajaks, mistõttu saatis avaldaja puudutatud isikutele 08.03.2024. a meeldetuletuskirja, milles andis puudutatud isikutele täiendava tähtaja nõude tasumiseks hiljemalt 15.03.2024. a. Puudutatud isikud ei ole avaldajale nõuet tasunud. Avaldaja palub mõista välja O Slt ja I Jilt solidaarselt Swedbank P&C Insurance AS kasuks välja põhinõue summas 3 068,90 eurot ja viivis põhinõudelt 3 068,90 eurot alates 19.03.2024. a kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Jätta kõik menetluskulud solidaarselt O S ja I Ji kanda (avalduse esitamise seisuga on avaldaja menetluskuluks riigilõiv 50,00 eurot) ja mõista need O Slt ja I Jilt solidaarselt Swedbank P&C Insurance AS kasuks välja. Mõista O Slt ja I Jilt solidaarselt Swedbank P&C Insurance AS kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Kohtumäärus ja avaldus toimetati puudutatud isikule I Jile kätte 28.03.2024. a isiklikult allkirja vastu. Kohus toimetas puudutatud isikule O Sle dokumendid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 13.05.2024. a. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohtudokumendid loetakse puudutatud isikule kättetoimetatuks. Kohus kohustas puudutatud isikutel 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kohtuteates selgitati materjalide kättesaamise võimalust ja kohtule vastamise kohustust. Puudutatud isikud kirjalikku vastust ega vastuväidet avaldusele ei esitanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus rahuldab avalduse.
4.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lõike 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse nr 2-19-19561 punkti 14 järgi lahendatakse hagita menetluses mh kahju hüvitamise nõuded, mille esitab kindlustusandja, kuivõrd temale on VÕS § 173 ja VÕS § 492 lõike 1 järgi üle läinud nõue kahju tekitaja vastu.
5.TsMS 477 lõikele 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Puudutatud isik ei ole vastust avaldusele esitanud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud.
6.Riigikohus on leidnud, et kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, võib kannatanud korteriomanik nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist VÕS §-de 115 lg 1, 127 ja 128 alusel (Riigikohtu lahend 3-2-1-129-13, p 22). See kohustus hõlmab ka hoolsuskohustust kontrollida perioodiliselt korteris asuvate tehnosüsteemide korrasolekut, vältimaks mh nende purunemist ja lekkeid. Riigikohus on leidnud, et korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid (Riigikohtu lahend 3-2-1-129-13, p 34).
7.Avaldaja on kindlustusandja, kellele on VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtjale kuuluv kahju hüvitamise nõue puudutatud isikute vastu. Kindlustusvõtja ja puudutatud isikud on samas majas asuvate erinevate korterite omanikud. Puudutatud isikute korterist tekkinud veekahju kahjustas kindlustusvõtja korterit. Järelikult tuleneb võlasuhe korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi.
8.VÕS § 132 lõigete 1, 3 kohaselt, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1.
9.Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud kodukindlustuse poliisi nr XXX, vara kahju avalduse, ehitise ülevaatusakti ja kahju ülevaatuse akti, fotod, korteri remonditööde pakkumised, 12.01.2022. a kahjunõuded ja kohtuhoiatused.
10.Avaldaja tugineb kahju hüvitamise nõude esitamisel VÕS § 115, § 127 lg 1-4, § 132, § 492 lg 1. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel peab korteriomanik olema rikkunud oma kohustusi, ilma et rikkumine oleks vabandatav. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.
11.Vastutusest vabanemiseks tulnuks O Sl ja I Jil tõendada, et rikkusid kohustust vääramatu jõu tõttu ning seetõttu ei vastuta VÕS § 103 lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest. Puudutatud isikud ei ole tõendanud ka seda, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja tema korteriomanikuna ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt ka Riigikohtu 11.12.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 49).
12.Kohus on seisukohal, et avaldaja on piisavalt tõendanud kahju hüvitamise eelduste olemasolu, tekkinud kahju, selle suurust, põhjuslikku seost (VÕS § 127 lg 4). Kui puudutatud isikute korteris ei oleks vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks kahju tekkinud.
13.Puudutatud isikud kohtule omapoolseid vastuväiteid ei esitanud. Puudutatud isikud ei ole tõendanud, et nad korteriomanikuna ei ole oma kohustusi rikkunud või et rikkumine oleks vabandatav. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et puudutatud isikud on avalduses esitatud asjaolud omaks võtnud.
14.Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevusele välja mõista ka viivised.
15.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
16.TsMS § 367 kohaselt võib esitada viivisenõude koos põhinõudega hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest
17.Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja lisanduva viivise alates 19.03.2024. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 järgi ettenähtud määras.
18.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus avalduse.
Menetluskulude jaotus
19.Vastavalt TsMS § 172 lõikele 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
20.Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus O Slt ja I Jilt välja avaldaja menetluskulude katteks 50 eurot
21.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.
22.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.