PlusPlus Capital AS hagi K. V. vastu võlgnevuse nõudes
Hagi hind
732,60 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PlusPlus Capital AS, rk 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn, lepinguline esindaja Jekaterina Morozova Kostja: K. V., ik xxxx, elukoht hagiavalduses xxxx; kostja enda nimetatud elukoht xxxx; tegelik elukoht teadmata Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt K. V.ult hageja PlusPlus Capital AS kasuks T AS ja K. V.u vahel 28.07.2019 sõlmitud T kliendilepingu nr. xxxx ning 30.07.2019 sõlmitud seadmete kasutuslepingust nr. xxxx ja 09.08.2019 sõlmitud seadmete kasutuslepingust nr. xxxx tulenev tasumata põhivõlgnevus summas 321,36 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 321,36 eurot ja sissenõudmiskulud summas 25 eurot.
Jätta rahuldamata hageja PlusPlus Capital AS edaspidise viivise nõue põhinõuet ületavas osas.
4.Jätta menetluskulud kostja K. V.u kanda ning välja mõista kostjalt K. V.ult hageja PlusPlus Capital AS kasuks menetluskulude katteks 375 eurot.
5.Välja mõista kostjalt K. V.ult hageja PlusPlus Capital AS kasuks viivis menetluskuludelt (kokku 375 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõuded
1.AS PlusPlus Capital esitas 26.02.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 28.09.2023 hagi K. V.u vastu võla nõudes ning 20.12.2023 hagiavalduse täienduse.
2.Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja K. V. ja T AS (edaspidi ka T) 28.07.2019 T kliendilepingu nr. xxxx (edaspidi nimetatud ka kliendileping), mille alusel sai kostja hakata kasutama T teenuseid sõlmides selleks vastavad lepingud. T ja kostja sõlmisid 30.07.2019 T seadmete kasutuslepingu nr. xxxx, mille alusel andis T kostjale üle lepingus toodud seadme s.o Digiboks Arris VIP1113, kasutamiseks aadressil Xxxx. Kostja võttis nimetatud seadme vastu ning kohustus tasuma seadme kasutamise eest üüri vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. T ja kostja sõlmisid 09.08.2019 T seadmete kasutuslepingu nr. xxxx, mille kohaselt andis T kostjale üle lepingus toodud seadme, s.o ruuter Inteno DG200A, kasutamiseks aadressil Xxxx. Kostja võttis nimetatud seadme vastu ning kohustus tasuma seadme kasutamise eest üüri vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Lepingute allkirjastamisega kinnitas kostja, et ta on tutvunud üldtingimuste, seadmete kasutustingimuste ja hinnakirjaga ning kohustus neid täitma. Üldtingimuste p 7.2.7 järgi kohustus maksma T tasu vastavalt esitatud arvele ja sellel märgitud rekvisiitidele (arveldusarve numbrile, viitenumbrile vms) ning tähtajaks. T esitas kostjale osutatud teenuste eest arveid, kuid kostja jättis oma kohustused täitmata ja ei tasunud temale esitatud arveid: maksetähtaeg
Kasutustingimuste p 5.2.1 kohaselt on T õigus leping ühepoolselt ja erakorraliselt üles öelda, kui klient rikub lepingu tingimusi (sh ei ole tasunud üüri kolmel järgneval maksetähtpäeval). Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas T 14.04.2020 lepingu lõpetamisest kui kostja ei tasu võlgnevust hiljemalt 29.04.2020 ning kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges tähtpäeva saabunuks 30.04.2020. Lepingu ülesütlemise hoiatus on kostjale saadetud e-posti aadressile xxxx ja mobiilile, milles T muu hulgas hoiatas, et võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb T lepingu üles. T lepingu ülesütlemise hoiatus sisaldas lepingu ülesütlemise tahteavaldust: "Tasumata jätmisel ütleme üles Teiega sõlmitud lepingu(d)". Kasutustingimuste p 4.4 kohaselt loetakse, et T on kaotanud viivituse tõttu huvi seadme tagastamise vastu, kui klient ei tagasta seadet või ei võimalda T seadet lepingu kohaselt ära viia kolmekümne (30) päeva jooksul lepingu lõppemisest. Sellisel juhul loobub T seadme tagastamise nõudest ja nõuab kliendilt selle asemel lepingus toodud suuruses kahjuhüvitist lepingu rikkumise eest ning T tekitatud kahju hüvitamist osas, mida vastav kahjuhüvitis ei kata. Seadmete kasutuslepingu tingimuste kohaselt on lepingu rikkumise kahjuhüvitis seadme Digiboks Arris VIP1113 eest alates 1. aastast 99 eurot ja ruuter Inteno DG200A eest 1. aastast 108 eurot. Kuna kostja ei tagastanud T kasutusse võetud seadet, siis esitas T kostjale 30.04.2020 arve nr 05202002277948, mis sisaldas kahjuhüvitist summas 99 eurot ja 31.05.2020 arve nr 06202002763593, mis sisaldas kahjuhüvitist summas 108 eurot. Kostja ei ole nimetatud arvet tasunud. Vastavalt üldtingimuste punktile 4.9 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg 2 p 2 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 eurot ja kuni 1000 eurot. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 732,60 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja viimane on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile: 27.09.2022 tasuline meeldetuletuskiri 20 eurot, 03.02.2023 tasuline meeldetuletuskiri 5 eurot. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 2 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 25 eurot. T AS loovutas 27.05.2022 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu PlusPlus Capital AS-le. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud. Alates 14.02.2018 kehtinud üldtingimuste p 4.10 sätestas, et juhul, kui klient ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt, on T õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist 0,15% päevas ning üldtingimuste p 5.3.2 järgi oli T õigus muuta hinnakirja ja tingimusi üldtingimustes sätestatud alustel. Punkt 5.4.7 järgi oli T kohustus informeerida kliente hinnakirja ja tingimuste muudatustest kodulehe või massiteabevahendi kaudu vastavalt üldtingimustes sätestatule. T on muutnud üldtingimusi 15.04.2021 ja teavitanud kliente üldtingimuste muutmisest kodulehe kaudu ja sõnumi teel. Alates 15.04.2021 kehtivate Üldtingimuste p 10.8.1 kohaselt võib T nõuda kostjalt arve õigeaegsel mittetasumisel tähtaegselt laekumata summalt viivist kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras.
Seaduses sätestatud viivisemääraks on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär kuni 31.12.2022 oli 0%, alates 01.01.2023 kuni 30.06.2023 oli 2,5% ja alates 01.07.2023 on 4%. Kehtiv viivisemäär on toodud T kodulehel. Seega oli kuni 31.12.2022 kehtivaks viivisemääraks 8% * 3 = 24% aastas või 0,066% päevas ning alates 01.01.2023 kehtivaks viivisemääraks (8% + 2,5%) * 3 = 31,5% aastas või 0,0863% päevas. Eeltoodust tulenevalt ei ole viivisemäär ebamõistlikult suur. Vastavalt eeltoodule on viivise arvestus kuni 31.12.2022 järgnev: arve nr
summa
viivis alates
viivis kuni
02202000857978 03202001327626 04202001799966 05202002277948 06202002763593 Kokku
viivise määr päevas 0,066% 0,066% 0,066% 0,066% 0,066%
viivituses päevi
viivise määr päevas 0,0863% 0,0863% 0,0863% 0,0863% 0,0863%
viivis 28,26 30,73 16,90 63,38 65,86 205,14 eurot
viivis
9,55 10,68 6,06 23,43 25,17 74,88 eurot
Kokku on viivisenõue: 205,14 eurot + 74,88 eurot = 280,02 eurot. Hageja nõuab kostjalt TsMS § 367 alusel ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist määraga 0,0863% päevas alates 28.09.2023 kuni põhivõlgnevuse 321,36 euro täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited
3.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 28.03.2024 TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 12.03.2024. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse
esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud.
5.Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates väljaandes Ametlikud Teadaanded teate kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 12.03.2024 ja loeti kättetoimetatuks 28.03.2024, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 11.04.2024. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata
6.TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
7.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on kohtule esitanud 13.06.2022 kostjale edastatud nõude loovutamise teatise, mille kohaselt on 27.05.2022 T AS loovutanud 28.07.2019 kliendilepingust nr. xxxx tulenevad nõuded AS-le PlusPlus Capitali (dtl 51).
8.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad esialgse võlausaldaja T AS ja kostja vahel 28.07.2019 sõlmitud kliendilepingust nr. xxxx, 30.07.2019 T seadmete kasutuslepingust nr. xxxx, 09.08.2019 T seadmete kasutuslepingust nr. xxxx ning kostjale 31.01.2020 – 31.05.2020 esitatud arvetest, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Kostja ei ole hagimenetluses esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega rahuldab kohus hageja nõude tasumata põhivõlgnevuse 321,36 euro väljamõistmiseks kostjalt.
9.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
10.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis üldtingimuste p. 10.8.1 sätestatud seadusjärgse viivise kolmekordses määras – vastavalt kuni 31.12.2022 24% aastas ehk 0,066% päevas ning alates 01.01.2023 31,5% aastas ehk 0,0863% päevas tasumata arvetelt hagiavalduse esitamise seisuga (27.09.2023) kokku summas 280,02 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega.
11.Hageja on esitanud nõude ka edaspidise viivise väljamõistmiseks määraga 0,0863% päevas alates 28.09.2023 kuni põhivõlgnevuse 321,36 euro täieliku tasumiseni. TsMS § 367 tulenevalt tuleb kohtul arvestada edaspidine sissenõutavaks muutunud viivis kuni otsuse tegemiseni.
12.Kohus peab põhjendatuks rahuldada hageja edaspidise viivise nõude osaliselt. Kohus selgitab, et Riigikohtu praktika kohaselt ei mõista kohus üldjuhul kõrvalnõudeid välja põhinõuet ületavas osas. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel põhivõlast suuremat viivisenõuet tuleb põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 12.12.2012 otsus nr 3-2-1-162-12, p 20; 26.10.2012 otsus nr 3-2-1-87-10, p 12). Selliseid põhjendusi hagiavaldusest ei nähtu. Eeltoodud põhjusel piirab kohus ka käesolevas asjas viivisenõude põhinõude suurusega (kõik viivised kokku on välja mõistetavad mitte suuremas summas kui põhinõue). Arvestades viivist põhivõlgnevuselt 321,36 eurolt alates 28.09.2023 kuni otsuse tegemiseni 11.06.2024 (k.a) 258 päeva eest, on viivise suuruseks 71,43 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Kuivõrd sissenõutavaks muutunud viivis 27.09.2023 seisuga on 280,02 eurot, siis peab kohus põhjendatuks edaspidise viivise nõuet alates 28.09.2023 üksnes summas 41,34 eurot (321,36 – 280,02) ehk kohus jätab rahuldamata hageja täiendava viivise nõude põhinõuet ületavas osas.
13.Kokkuvõttes kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis summas 321,36 eurot (280,02 + 41,34 eurot).
14.Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 113 2 lg 2 p 2 alusel peale lepingu ülesütlemist summas 25 eurot. Kuivõrd hageja on edastanud peale lepingu lõppemist kostjale kaks meeldetuletuskirja (27.09.2022- 20 eurot, 03.02.2023 – 5 eurot) siis leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas 25 eurot.
15.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
17.Kuivõrd hageja poolt esitatud rahaliselt kindlaksmääratud nõuded kuulusid rahuldamisele täielikult ning kohus üksnes piiras edaspidise viivise nõuet põhinõude summaga, peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda.
18.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 175 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast.
19.Hageja palub kostjalt välja mõista ka TsMS §4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 420 eurot (käibemaksuga) ning viivise menetluskuludelt. Hagejale on osutatud õigusabi 3,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot käibemaksuta (120 eurot käibemaksuga), mis sisaldab dokumentide komplekteerimist ja analüüsi
1,5 h ja hagiavalduse koostamist ja kohtule esitamist 2 h. Hageja märgib, et on piiratud käibemaksukohustuslane, mistõttu ei saa ta kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.
20.TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus peab põhjendatuks hageja nõuet maksekäsu kiirmenetluse kulu (20 euro) väljamõistmiseks kostjalt (TsMS § 4842).
21.Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.
22.Väljakujunenud kohtupraktika alusel saab hageja õigusabikulu arvel teenuse tunnihinnaks märgitud 100 eurot/tund (käibemaksuta) ehk 120 eurot/tund (käibemaksuga) pidada mõistlikus suuruses olevaks.
23.Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Hagi dokumendid, mille komplekteerimisele ja analüüsile kulus esindajal 1,5 tundi, kohtu hinnangul märgitud mahus ajakulu ei õigusta, kuivõrd dokumentide komplekteerimine ja nendega tutvumine pidi toimuma juba maksekäsu kiirmenetluse avaldust esitades. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Seega pole tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 1,5 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 180 eurot (käibemaksuga).
24.Kokkuvõttes moodustavad hageja põhjendatud menetluskulud 375 eurot (175 + 20 + 180), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.
25.Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad.
26.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
27.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate
menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.