Aktiva Finance Group OÜ hagi D. B. võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
669,72 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Aktiva Finance Group OÜ, registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi tn 20, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10150, Harju maakond; lepinguline esindaja Sigrid Rahkema;
vastu
kostja D. B. , isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Menetluse liik
kirjalik menetlus, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi D. B. väljamõistmiseks osaliselt tagaseljaotsusega.
vastu võlgnevuse
2.Mõista välja D. B. Aktiva Finance Group OÜ kasuks Coop Finance AS ja kostja 14.11.2018 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr CNT00000114433 alusel põhivõlg 73,77 eurot ja viivis tasumata põhivõla jäägilt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni.
4.3.Välja mõista D. B. Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude katteks 52,20 eurot. Menetluskulude hüvitis kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 716689100.
4.4.Kostja on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
5.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja tuleb esitada Tartu Maakohtule (asukoht J. Liivi 4, 50409 Tartu; e-post [email protected]). Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; tahteavaldus kaja esitamiseks; samuti tuleb esile tuua asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (asukoht Veski 32, 50409 Tartu; e-post [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Kirjeldav ja põhjendav osa
1.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi tuleb alternatiivse nõude osas osaliselt rahuldada tagaseljaotsusega ja jätta ülejäänud osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
2.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava ja esitab põhjendava osa osaliselt.
3.TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
4.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud e-posti teel 15.05.2024. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Seetõttu loeb kohus, et kostja on omaks võtnud hagiavalduses esitatud faktilised väited. TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine.
5.Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (vt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20, RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-83-13, p 12, RKTKo 21.11.2008, 3-2-1-111-08, p 23; RKTKo 17.12.2009, 3-2-1-137-09, p 12).
6.Hageja nõue põhineb Coop Finants AS ja kostja 14.11.2018 sõlmitud tarbijakrediidilepingul. Hagiavalduse järgi on esialgne võlausaldaja loovutanud lepingust tulenevad nõuded hagejale 28.07.2023. Kohus on selgitanud tarbijakrediidilepingutele kohalduvaid õigusnorme ja tõendamiskoormist 15.12.2023 ja 26.01.2024 määrustes.
7.VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
8.Riigikohus on toonud esile, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS §
4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-2113098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3).
9.Kohus on seisukohal, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid tuvastada, et krediidiandja on krediidi andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitatust nähtuvalt lähtus krediidiandja ainult kostja taotluses esitatud andmetest, mille järgi oli kostja sissetulek 500 eurot ja kohustused 0 eurot. Krediidiandja ei ole küsinud kostjalt pangakonto väljavõtet ega muid tõendeid kostja krediidivõime kohta. Seega ei ole krediidiandja omandanud teavet kostja krediidivõimet mõjutavate asjaolude kohta. Krediidiandja jättis kostja sissetulekud ja kohustused sisuliselt kontrollimata.
10.Juhul kui krediidiandja ei ole järginud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole leping tervikuna tühine, vaid siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
11.Seega on hagejal õigus nõuda üksnes põhivõla ja seadusjärgse viivise tasumist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Hagiavalduse täpsustuse järgi on kostja saanud lepingu alusel laenu kokku 1633,77 eurot ning teinud tagasimakseid summas 1560 eurot, seega on tagastamata 73,77 eurot. Hageja on esitanud alternatiivse nõude põhivõla 73,77 eurot ja seadusjärgse viivise väljamõistmiseks alates kohtuotsuse jõustumisest. Hageja toob esile, et VÕS § 4034 lg 1 rikkumise korral ei saa lugeda lepingut 27.07.2023 kehtivalt üles öelduks. Krediidilepingus on aga kokku lepitud, et saadud krediit tagastatakse järgmise kuu 20. kuupäevaks (dtl 24), seega on kohustus saadu tagastada hiljemalt hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud. VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
12.Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 73,77 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni. Ülejäänud osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud
13.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (12%), tuleb menetluskulud jätta 12% ulatuses kostja kanda ja 88% ulatuses hageja kanda.
14.Kostja ei ole menetluses osalenud, seega puuduvad tal hüvitatavad menetluskulud.
15.Hageja menetluskulud on taotluse järgi 175 eurot riigilõivu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ja õigusabikulu 2 tunni eest summas 338 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud kuluga. Samuti on põhjendatud TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 koostoimes ja tuginedes asjaolule, et asja lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses avaldaja menetluskulu. Arvestades nõude olemust, esitatud hagiavalduse sisu ja kvaliteeti,
samuti asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus eelmenetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja esindaja ajakulu, kuid kohtu hinnangul ei vasta hageja esindaja tunnihind kehtivale kohtupraktikale ega esindaja kvalifikatsioonile. Kohtu hinnangul on esindaja põhjendatud tunnihind 120 eurot. Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 435 eurot (175 + 20 + 240), millest 12% ehk 52,20 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
16.Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.