Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Näncy-Marita Maltseva
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
05.06.2024, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-116146
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finance Group rahaline hagi K. K. vastu. Kirjalik menetlus.
Tsiviilasja hind
5 879,55 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja S. R. Kostja K. K. (isikukood XXX)
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
Välja mõista K. K.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 3500 eurot.
Jätta menetluskulud 59,53% ulatuses kostja kanda ja 40,47% ulatuses hageja kanda.
Välja mõista K. K.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude hüvitis 508,98 eurot.
Välja mõista K. K.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.
Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
2-23-116146 Kostja võib esitada tagaseljaotsusele kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu selgitused Kohus võttis 14.06.2023 määrusega menetlusse R. L. vastu esitatud hagi laenulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. Esialgse kostja väitel sõlmis krediidikonto lepingu kostja teadmata ja nõusolekuta K. K., kasutades selleks kostja identiteeti. 01.04.2024 määrusega asendas kohus senise kostja K. K.ga ja määras K. K.le hagiavaldusele vastamise tähtajaks 13.05.2024. Kostja ei ole hagimaterjale avanud e-toimikus. Kohus edastas dokumendid kostja menetluses 2-22104049 avaldatud e-posti aadressile XXX 19.04.2024 ja luges need kätte toimetatuks 25.04.2024 (TsMS § 3141 lg 2, lg 3 p 1). Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, sest kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja on esitanud kostja vastu laenulepingust tuleneva nõude. Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohus selgitab, et ei ole seotud hageja väidetud nõude õigusliku alusega (õigusliku kvalifikatsiooniga) seotud, vaid kontrollib nõuet kõigil õiguslikel alustel, mille alusel selle saab hageja esitatud asjaoludel rahuldada (vt nt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p-d 30, 32; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 11). Kohus on seisukohal, et teise isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, ning selle alusel saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele (TsÜS § 84 lg 1 teine lause). VÕS § 1028 lg 1 järgi saab nõuda saadu tagastamist. Muid lepingust tulenevaid või VÕS § 115 lg 1 alusel lepingu rikkumisest tulenevaid nõudeid esitada ei saa, sest kohtule esitatud asjaoludest tulenevalt ei ole õiguslikult võimalik järeldada, et hageja sõlmis kostjaga kehtiva lepingu (vt ka Riigikohtu 21.12.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-16). Seega hagi aluseks on Placet Group OÜ kostjale alusetult antud raha, mida kostja ei ole tagastanud. Placet Group OÜ loovutas nõude 17.01.2023 hagejale. TsMS § 163 lg 1 alusel jäävad menetluskulud 59,53% ulatuses kostja kanda ja 40,47% ulatuses hageja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 595 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 527 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 595 eurot. TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus on seisukohal, 2 (2)
2-23-116146 et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs), kohtule vastuste koostamisele lugeda 2 tundi. Juristi teenuse tunni hind 169 eurot (dtl 317) on ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul on kohtupraktikale tuginedes juristi osutatud õigusteenuse mõistlik hind 120 eurot. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses 240 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 855 (595+20+240) eurot. Eeltoodust tulenevalt, arvestades menetluskulude jaotust ning seda, et kostjale ei ole käesolevas menetluses kulusid tekkinud, tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 508,98 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Näncy-Marita Maltseva kohtunik
3 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.