Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht
04.06.2024, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-129365
Tsiviilasi
X hagi Y vastu 4420 euro, intressi ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 09.06.2023 määrus (menetluskulude kindlaksmääramine)
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindajad ringkonnakohtus esindaja Kunnar Korsten Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 09.06.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-20-129365 osas, millega määrati kindlaks Y menetluskulude rahaline suurus ning mõisteti Xlt Y kasuks välja maa- ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud 2580,62 eurot ületavas osas, samuti osas, millega maakohus jättis lahendamata Y taotluse kindlaksmääratud menetluskuludelt viivise välja mõistmiseks. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Y maa- ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata ning menetluskulud Xlt Y kasuks välja mõistmata 2580,62 eurot ületavas osas, ning määrata, et hüvitatavatelt menetluskuludelt (2580,62 eurot) tuleb Xl tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. Täiendada maakohtu määruse resolutsiooni otsustusega rahuldada Y menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
4.1.Rahuldada Y menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
4.2.Määrata kindlaks esimeses kohtuastmes hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista Xlt Y kasuks välja menetluskulude hüvitis 1180,22 eurot.
4.3.Määrata kindlaks teises kohtuastmes hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista Xlt Y kasuks välja menetluskulude hüvitis 1400,4 eurot.
4.4.Menetluskulude hüvitiselt (2580,62 eurot) tuleb Xl tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
5.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (hageja) esitas Y (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 4420 eurot, intressi ja viivise.
2.Pärnu Maakohus jättis 23.03.2021 vaheotsusega kostja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 31.08.2021 otsusega Pärnu Maakohtu 23.03.2021 otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus jättis mõlemas kohtuastmes kantud menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus edasi kaebamata 01.10.2021.
3.Kostja esitas 26.07.2021 Tallinna Ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks ringkonnakohtus lepingulise esindaja kulu 1555,20 eurot (käibemaksuga) ja riigilõiv 450 eurot. Kostjale on õigusabi osutatud 9 tundi tunnihinnaga 144 eurot, millele lisandub käibemaks. Riigilõivu palus kostja välja mõista toimikus olevate dokumentide põhjal. Kostja palus mõista hagejalt välja viivise alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Samuti kinnitas kostja, et kõik kulud on kantud seoses selle kohtumenetlusega.
4.Kostja esitas 26.10.2021 Pärnu Maakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks maakohtus lepingulise esindaja kulu 2289,60 eurot (käibemaksuga). Kostjale on õigusabi osutatud 13 tundi ja 15 minutit tunnihinnaga 144 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja palus mõista hagejalt välja viivise alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Samuti kinnitas kostja, et kõik kulud on kantud seoses selle kohtumenetlusega.
5.Hageja ei esitanud Tallinna Ringkonnakohtule kostja menetluskulude nimekirja osas vastuväiteid, kuid esitas 26.11.2021 Pärnu Maakohtule seisukoha kostja menetluskulude nimekirjadele. Hageja leidis, et kostja lepingulise esindaja kulud on ülepaisutatud ega ole vastavuses tööde reaalse mahu ja võimaliku ajakuluga ning kostja menetluskulusid tuleb oluliselt vähendada. Ka ei ole põhjendatud kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurus. Põhjendatud tunnitasu suurus on Riigikohtu praktika kohaselt 120 eurot (käibemaksuta). Lisaks oleks hagejalt kostja taotletud ulatuses menetluskulude välja mõistmine ebaõiglane, sest kostja on jätnud hagejale saadud laenu tagastamata. Hageja kui õigusteadmisteta isik ei teadnud, et tema nõue kostja vastu võiks aeguda. Ka on hagejale Eesti Töötukassa poolt määratud töövõimetus ning tema igakuine sissetulek on 445 eurot. Hageja ei ole võimeline kostja poolt taotletud ulatuses menetluskulusid tasuma. Hageja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda 2 (7)
või vähendada kostja menetluskulude suurust miinimumini ning anda hagejale võimalus menetluskulud tasuda ühe aasta jooksul. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Pärnu Maakohus märkis 09.06.2023 määruse (vaidlustatud määrus) resolutsioonis, et Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2021 otsuse kohaselt tuleb jätta mõlemas kohtuastmes kantud menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras kindlaks kostja teises kohtuastmes hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis kostja kasuks hagejalt välja menetluskulude hüvitise 2005,20 eurot. Maakohus määras kindlaks kostja esimeses kohtuastmes hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis kostja kasuks hagejalt välja menetluskulude hüvitise 2289,60 eurot. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldused põhjendatud. Kuigi hageja esitas kostja menetluskuludele vastuväited hilinenult, saab neid arvestada, kuna see ei põhjusta menetluse lahendamise viibimist. Maakohtu hinnangul on kostja esindamisele kulutatud aeg ringkonnakohtus 9 tundi ning maakohtus 13 tundi ja 15 minutit vastavuses menetluskulude nimekirjas märgitud tegevustega, see on mõistlik ja põhjendatud, arvestades kohtuasja keerukust. Hageja vastuväited kostja lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud ajale ei ole põhjendatud. Hageja vastuväited kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurusele ei ole põhjendatud. Kostja esindaja tunnitasu 144 eurot (lisandub käibemaks) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kuna TsMS § 162 lg-t 4 saab kohaldada menetluskulude jaotamisel, mitte kindlaksmääramisel on hageja väide temalt menetluskulude välja mõistmise ebaõigluse kohta asjakohatu. Samuti ei ole tähtsust sellel, et hageja on puuduva töövõimega isik, kelle ülalpidamisel on alaealine laps ja kellele on menetluskulude tasumine ülejõukäiv. Praeguses asjas on menetluskulude jaotus ringkonnakohtu poolt kindlaks määratud, seda ei ole vaidlustatud ning see on jõustunud, mistõttu ei ole võimalik menetluskulude jaotust muuta ega vähendada. Kuna kostja ei avaldanud kohtule nõusolekut menetluskulude ositi tasumiseks, ei ole põhjendatud määrata, et hagejalt menetluskuludena välja mõistetud summa tuleb tasuda ühe aasta jooksul. Määruskaebused ja menetluse edasine käik
7.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus hageja väited menetluskulude osas sisuliselt hindamata ning kostja menetluskulud ja nende suuruse põhjendatuse analüüsimata. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et kostja menetluskulud ei ole põhjendatud ega mõistlikud. Kostja lepinguline esindaja esindas kostjat nii maa- kui ka ringkonnakohtus, tuginedes samale alusele ja põhjendustele mõlemas astmes. Ka ei olnud tegemist keeruka ja sisulise vaidlusega. Olukorras, kus kostja sisuliselt tunnistas laenutehingu olemasolu, kuid seoses nõude aegumisega ei pea laenu hagejale tagastama, on ebaõiglane, kui hagejale jääb kohustus tasuda kostja ebamõistlikult suured ja põhjendamatu ajakuluga esindaja kulud. Maakohus ei hinnanud 3 (7)
sisuliselt hageja võimet ja võimekust kanda kostja menetluskulusid. Hageja hinnangul oleks maakohus pidanud menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuma tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-st 4. Praegusel juhul on kostja menetluskulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõige ja ebamõistlik.
8.Kostja vaidleb hageja määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
9.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskuludelt kindlaks määramata viivise. Kostja palub lisada maakohtu määrusesse, et hagejal tuleb tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebuse kohaselt taotles kostja vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 26.10.2021 menetluskulude nimekirja p-s 2.4 maakohtus kantud menetluskuludelt viivise välja mõistmist ning 26.07.2021 menetlusdokumendi p-s 3.4 ringkonnakohtus kantud menetluskuludelt viivise välja mõistmist. Maakohus on vaidlustatud määruses jätnud igasuguse põhjenduseta viivised kindlaks määramata ja hagejalt kostja kasuks välja mõistmata.
10.Hageja vaidleb kostja määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
11.Pärnu Maakohus edastas TsMS § 663 lg 5 alusel määruskaebused lahendamiseks ringkonnakohtule. Muuhulgas märkis maakohus, et maakohus ei saa osaliselt määruskaebust ise rahuldada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja maa- ja ringkonnakohtu menetluses kantud kostja menetluskulud 2580,62 eurot ületavas osas, ning osas, millega maakohus jättis lahendamata kostja taotluse kindlaksmääratud menetluskuludelt viivise välja mõistmiseks. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab 2580,62 eurot ületavas osas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata ning kostja maa- ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja mõistmata, ning määrab, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2580,62 eurot) tuleb hagejal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. Lisaks tuleb maakohtu määruse resolutsiooni täiendada otsustusega rahuldada kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt (TsMS § 442 lg 5 koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2). Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Kostja määruskaebus rahuldatakse ning hageja määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, kajastamata tervikresolutsioonis neid punkte (sh maakohtu menetluslikke korraldusi), mis ei ole täitemenetluses täidetavad.
13.Esmalt märgib kolleegium, et menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa hageja enam vaidlustada menetluskulude jaotust, nagu leidis õigesti ka maakohus. Menetluskulude jaotus on TsMS § 173 lg 1 kohaselt kindlaks määratud Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2021 jõustunud otsusega ning TsMS § 178 lg 1 järgi sai hageja menetluskulude jaotust vaidlustada, kaevates kohtulahendi peale, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Seda ei ole hageja teinud. Sellest tulenevalt ei saa kohus menetluskulusid TsMS § 162 lg-s 4 sätestatut arvestades enam ka teisiti jagada ning peab lähtuma sellest, et kostja menetluskulud on jõustunud kohtulahendiga jäetud hageja kanda. 4 (7)
14.Küll aga saab ringkonnakohus kontrollida, kas maakohus on eksinud kaalumispiiride vastu hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitist välja mõistes. Siinsel juhul on maakohus selle vastu eksinud ning jätnud kostja lepingulise esindaja kulusid kindlaks määrates nõuetekohaselt hindamata nende kulude põhjendatuse ja vajalikkuse.
14.1.1.Kolleegium selgitab, et kohus saab ja peab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramisel TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid, samuti saab kohus võtta seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu suurus on mõistlik. Kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt RKÜKo 02.05.2017, 3-2-1-134-16, p 56). Siinses asjas pidas maakohus kostja lepingulise esindaja kulusid kogu ulatuses põhjendatuks, kuid maakohtu määrusest ei nähtu maakohtu kaalutlusi tehtud toimingutele kulunud aja kohta. Maakohus on üksnes nentinud, et hageja vastuväide ei ole põhjendatud. Seetõttu kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse alusel ise kostja lepingulise esindaja toimingutele kulunud aega.
14.1.2.Kolleegiumi hinnangul on kostja lepingulise esindaja maakohtus tehtud toimingutele kulunud aeg ülemäärane 6 tunni ja 25 minuti ulatuses ning ringkonnakohtu menetluses ülemäärane 3 tunni ja 30 minuti ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja 01.12.2020 seisukoha koostamise ajakulu (26.10.2021 menetluskulude nimekirjas toiming märgitud ekslikult kuupäevaga 01.12.2021) 5 tundi ja 45 minutit osaliselt ülemäärane. Arvestades asja keerukust ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu, peab ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks kostja 01.12.2020 seisukoha koostamise ajakuluks 4 tundi. Samuti on ülemäärane kostja esindaja 09.12.2020 kohtuistungiks ettevalmistumise ja sellel osalemise ajakulu 3 tundi ja 45 minutit (26.10.2021 menetluskulude nimekirjas märgitud toiming kuupäevaga 09.12.2020). Arvestades kohtuistungi kestust (36 minutit), tsiviilasja mahtu ja seda, et tegemist ei olnud keerulise vaidlusega, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu istungiks ettevalmistumisel ja sellel osalemisel 1 tund ja 30 minutit. Osaliselt ei ole põhjendatud ka kostja lepingulise esindaja 15.01.2021 täiendava seisukoha koostamise (sh tõendite kogumise) ajakulu 2 tundi ja 45 minutit (26.10.2021 menetluskulude nimekirjas märgitud toiming kuupäevaga 12.01.2021). Arvestades viidatud seisukoha sisu (osaliselt refereeritud 09.12.2020 kohtuistungil avaldatut) ja seisukoha kordusi, on kolleegiumi hinnangul kostja 15.01.2021 täiendava seisukoha koostamise põhjendatud ajakulu 1 tund. Ülemäärane on ka kostja menetluskulude nimekirja koostamise ja kohtule esitamise ajakulu 1 tund (26.10.2021 menetluskulude nimekirjas märgitud toiming kuupäevaga 26.10.2021). Kuigi menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi, on menetluskulude nimekirja koostamise ja kohtule esitamise kulu TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik kulu. Arvestades siinses asjas tehtud toimingute ja esitatud menetluskulude nimekirja mahtu, peab ringkonnakohus menetluskulude nimekirja koostamise ja kohtule esitamise põhjendatud ajakuluks 20 minutit. Osaliselt ei ole põhjendatud ka apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu 7 tundi ja 30 minuti. Arvestades vaidluse keskmist keerukust, samuti apellatsioonkaebuse sisu (korratakse 5 (7)
maakohtus esitatud seisukohti ning refereeritakse Riigikohtu lahendeid) ja mahtu, on ringkonnakohtu hinnangul apellatsioonkaebuse koostamise põhjendatud ajakulu 5 tundi. Samuti on ülemäärane hageja vastusega tutvumise ning kostja 26.07.2021 menetlusdokumendi (kostja lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekiri) koostamise ajakulu. Arvestades, et 26.07.2021 menetlusdokumendis kordas kostja apellatsioonkaebuses esitatut, on selle menetlusdokumendi puhul põhjendatud üksnes hageja vastusega tutvumisele ja menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aeg, mis on hinnanguliselt 30 minutit.
14.1.3.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja esindaja tunnitasu määr 144 eurot (lisandub käibemaks) ei ületa vandeadvokaadi keskmist tunnitasu sarnase keerukusega vaidlustes.
14.1.4.Ülaltoodu kohaselt oli kostja lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu maakohtu menetluses 6 tundi ja 50 minutit ja ringkonnakohtu menetluses 5 tundi ja 30 minutit. Kostjale tuleb hüvitada kulud koos käibemaksuga (20%), kuna ta on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane (TsMS § 174 lg 10). Kostja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on maakohtu menetluses 1180,22 eurot ((6 tundi ja 50 minutit × 144 eurot) + 20%) ja ringkonnakohtu menetluses 950,40 eurot ((5 tundi ja 30 minutit × 144 eurot) + 20%), millele lisandub apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 450 eurot. Seega peab hageja hüvitama kostjale kokku 2580,62 eurot.
14.1.5.Kuna maakohtu määruse resolutsioonist puudub otsustus kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lahendamise kohta, täiendab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni TsMS § 442 lg 5 (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) alusel otsustusega rahuldada kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
15.Kostja kasuks menetluskulude hüvitist välja mõistes on maakohus jätnud ekslikult lahendamata ka kostja taotluse määrata, et hüvitiselt tuleb tasuda viivist. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Toimikust nähtub, et kostja esitas vastavasisulised taotlused 26.07.2021 ja 26.10.2021 (dtl-d 247 ja 263). Kuigi hageja väitel ei ole viivise välja mõistmine põhjendatud ega vajalik, tuleb kohtul TsMS § 174 lg-s 4 nimetatud taotluse esitamise korral viivis välja mõista ning kohtul puudub selles osas diskretsiooniõigus (TsMS I komm (2018), § 177, p 3.3.2.a). Seetõttu määrab ringkonnakohus, et menetluskulude hüvitiselt (2580,62 eurot) tuleb hagejal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
16.Ülaltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus osaliselt hageja määruskaebuse ja täielikult kostja määruskaebuse.
17.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
18.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 6 (7)
(allkirjastatud digitaalselt)
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.