2-24-2138/11 - Muud - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

Käesoleva määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik Lxxx Lxxx esitas 07.02.2024. a kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik on lahutatud ning tema ülalpidamisel on kolm alaealist last. Võlgnikul on kutsekeskharidus ning käesolevalt ei tööta. Osaleb Eesti Töötukassa vahendusel alates 19.03.2024. a tugiisiku koolitusel. Vara puudub. Sissetulek koosneb sotsiaaltoetustest, sh peretoetus 710 eurot, toimetulekutoetus 100 eurot ning lisanduvad ülalpidamismaksed 300 eurot. Sissetulekud kokku 1440 eurot. Saadav sissetulek kulub igapäevaste elamiskulude katteks. Võlgnevuste kogusumma on ligikaudu 37 309,50 eurot. Kohtutäitur Oksana Kutšmei juures on algatatud täitemenetlus. Võlgnikul on terviseprobleemid, mis on takistuseks sobiva töö leidmisel. Laene on võetud kergekäeliselt ning vastutustundetult ja peamiselt igapäevaste kulutuste katmiseks. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Tasutud on riigilõiv 10 eurot. Kohus võttis 18.03.2024. a määrusega Lxxx Lxxx maksejõuetuseavalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Urmas Trossi. Kohus peatas võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse (nr 084/2023/1920) ning võimalikud sundtäitmised. Usaldusisik Urmas Tross esitas 06.05.2024. a kohtule usaldusisiku hinnangu ning võlgniku vara- ja võlgade nimekirja. Esitatud andmetest nähtub, et registrisse kantud vara võlgnikul puudub. Varana on käsitletav töövõie toetus ja elatis kokku summas ligikaudu 600 eurot. Võlgnikule laekub ka riiklik peretoetus 710 eurot. Sissetulek kokku ligikaudu 1340 eurot. Avaldajal on lahutatud ning tal on 3 alaealist ülalpeetavat. Viimane tulu on deklareeritud 2022.a ning 2023. a tulu ei olnud. Avaldaja elab üürikorteris. Lxxx Lxxx ei ole sõidukite omanik ega kasutaja, sõiduk registrimärgiga xxxxxx on 2024. a jaanuaris kustutatud seoses lammutamisega ning sõiduk registrimärgigaxxxxxxxxon 2022. a novembris kustutatud registrist seoses lammutamisega. Võlgnik arveldab peamiselt SEB Pank AS-is. Usaldusisik on arvamusel, et võlgniku sissetulekute alusel ei ole võimalik algatada võlgade ümberkujundamise menetlust. Kohustusi on võlgnikul summas 39 999,08 euro ulatuses, ilma igakuiste elamiskuludeta. Seega ei võimalda Lxxx Lxxx varaline seisund täita olemasolevaid kohustusi. Maksejõuetuse on põhjustanud võlgniku poolt laenude võtmine üle oma võimete. Lxxx Lxxx maksejõuetus võis tekkida juba enne 2022. aastat. Usaldusisik tagasivõitmise võimalusi tuvastanud ei ole. Kuulutada välja Lxxx Lxxx maksejõuetuse menetluses pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kohus kuulas Lxxx Lxxx ära 03.06.2024. a telefoni teel. Võlgnik Lxxx Lxxx soovib pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Tema sissetulek on praegu üksnes osalise töövõime toetus. Ta käib koolitusel, et õppida tugiisikuks. Koolitus kestab oktoobrikuuni, selle kõrvalt tööl käia peab võlgnik ebausutavaks. Terviseprobleemide tõttu tuleb tal tööd valida, füüsilist tööd ei saa üldse teha.

FiMS § 15 lg 9 kohaselt kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja kuulutada vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 18 lg 2 kohaselt kohus, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi: kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule (p 1) või kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule (p 2). PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Kohus arutas 03.06.2024. a toimunud ärakuulamisel võlgnikuga usaldusisiku antud arvamust. Lxxx Lxxx on nõus pankrotimenetlusega ja valmis täitma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Loodab võimetekohast tööd leida. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, usaldusisiku hinnangust ning kogutud tõenditest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara. Võlgnikul on sissetulek ligikaudu 1340 eurot (sh töövõimetoetus, lastele makstav elatis ning riiklik peretoetus). Võlgniku ülalpidamisel on kolm alaealist. Vara võlgnikul puudub. Kohustusi võlausaldajate ees on kokku vähemalt 39 999,08 eurot, lisanduvad igakuised elamiskulud. Kohus loeb tuvastatuks, et Lxxx Lxxx on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga. Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Urmas Tross andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ja usaldusisikuks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Urmas Tross on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik vähemalt kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Kohus kuulutab võlgniku Lxxx Lxxx pankroti välja 03.juunil 2024. kell 16.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Urmas Trossi ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku

25.06.2024. a algusega kell 10.30 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt, osaleda soovijatele saadab pankrotihaldur vajalikud lingid. FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 01.06.2025. a, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue. Kohus selgitab: • • •

Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. TMS § 51 lg 1 järgi täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ning usalduslikule Urmas Trossile, samuti võlgnikule. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lg 2 järgi hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 sätestab, et sama sätte lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Urmas Tross esitas 06.05.2024. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 3 kohaselt. Usaldusisik taotleb tasu 12 tunni eest määraga 164 eurot tund, kokku 1968 eurot. Usaldusisik taotleb tasu maksmist OÜ Konkurss (registrikood 10023775) arvelduskontole nr EE462200001120023445 Swedbank AS-is. Tasu summas 820 eurot maksta välja riigi vahenditest. Kohus kontrollis, et OÜ Konkurss, mille kaudu usaldusisik tegutseb, ei ole käibemaksukohustuslane. Usaldusisik on taotlenud temale tasu määramist pankrotiseaduses sätestatud tasu ülemmääras, s.o 164 eurot tund. Kohus ei pea seda põhjendatuks. Võttes aluseks FiMS § 54 lg 2, PankrS § 23 lg 4, 51, tuleb kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni määrata riigi vahenditest hüvitatav usaldusisiku tasu justiitsministri 01.02.2021. a määruse nr 2 sätete järgi (PankrS § 23 lg 51), s.o määraga 33 eurot pooltund. PankrS § 23 lg 51 seletuskirja kohaselt Puudub mõistlik põhjus, miks riigi õigusabi andmine halduri tasu ja kulude hüvitamiseks peab toimuma erinevalt muust riigi õigusabi andmisest tsiviilkohtumenetluses. Senine olukord on toonud kaasa ka riigi õigusabi tasumäärade erinevuse, mis ei ole põhjendatud. Seetõttu luuakse volitusnorm määruse kehtestamiseks, millega reguleeritakse halduri tasumäär ja hüvitatavate kulutuste suurus sarnaselt nagu advokaadi tasu ja kulude hüvitamise kord RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatava määrusega. Usaldusisiku tasu määramine maksimaalse võimaliku tunnitasuga 164 eurot on ka sisuliselt põhjendamatu, kuna ei vasta selle menetluse mahule ega keerukusele. Tegemist on füüsilise isiku maksejõuetuse menetlusega minimaalses keerukuses, milles ei ole vaidlusaluseid õiguslikke küsimusi ega muud keerukust lisavaid asjaolusid. Seetõttu määrab kohus usaldusisiku tasu senises menetluses ehk kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisiku poolt esitatud töömahu eest (12 tundi ehk 24 pooltundi) 24x33=792 eurot selle väljamõistmisega riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4, lg 51 alusel. Tasu tuleb välja maksta büroole (PankrS § 23 lg 6), mille kaudu usaldusisik tegutseb, OÜ-le Konkurss. Tasu väljamaksmiseks saata määrus Riigi Tugiteenuste Keskusele. PankrS § 23 lg 7, FiMS § 54 lg 11 näeb ette määruskaebuse esitamise õiguse usaldusisiku tasu määruse peale.