Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 3.juunil 2024 teatavakstegemise aeg ja koht tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus Tsiviilasja number
2-23-133676
Kohtuasi
Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi J. K. vastu sissenõudmiskulude väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
15 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Solaris keskuse bürooplokk, III korrus Estonia pst 9, 10143 Tallinn) Kostja: J. K. (isikukood XXX, elukoht XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi J. K. vastu sissenõudmiskulude väljamõistmiseks
2.Mõista J. K.lt välja osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks sissenõudekulu 15 eurot
Välja mõista J. K.lt osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulu 285 eurot ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel
Eelnev menetluskäik
1.08.09.2023 määrusega andis kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi hageja või EP) avalduse üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites tunnustas võlgnik J. K. (edaspidi kostja) leppetrahvi nõuet 15 eurot, misjärel tegi kohus 14.09.2023 15 euro leppetrahvi nõude kohta maksekäsu kohtumääruse ja kohustas hagejat esitama kohtule ülejäänud nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis. 15.09.2023 esitas hageja kohtule hagi 15 euro leppetrahvi võlgnevuse ja 15 euro sissenõudekulude väljamõistmiseks. 02.11.2023 määrusega keeldus kohus leppetrahvinõude
15 eurot menetlusse võtmisest ning võttis menetlusse 15 euro sissenõudekulude nõude. 11.12.2023 tegi kohus asjas tagaseljaotsuse, mille peale esitas kostja kaja ja kohus taastas asjas menetluse 15.12.2023. Hageja nõue ja hagiavalduse asjaolude kokkuvõte
2.Hageja palus menetlusse võetud hagis välja mõista kostjalt hageja kasuks sissenõudekulu 15 eurot ning menetluskulu ja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
3.Hagiavalduses taotles hageja kostjalt leppetrahvi ja sissenõudekulu väljamõistmist, sest kostja oli Transpordiameti avaliku teabe alusel sõiduki numbrimärgiga XXX (edaspidi sõiduk) omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 28.03.2022, mistõttu oli hagejal õigus eeldada, et parkimislepingu pooleks leppetrahvi väljastamise ajal oli kostja. Sõidukit pargiti 28.03.2022 EP opereeritavale parkimisalale Lidl Rannamõisa tee X (EP232, 1645) Tallinn. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes (rikkumise laad on välja toodud leppetrahvinõudel), kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimispiletit, sõiduki parkimine ei olnud parkimiskioskis registreeritud, parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud parkimiskellal või sedelil ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Parkimistingimuste avaldamisega esitas EP omapoolse pakkumuse, mida ta on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. EP esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude number 1482 8032 2151 6126, maksetähtajaga 11.04.2022, võlgnevuse summa 15 eurot, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Hageja saatis kohtueelselt 26.04.2022 Omniva vahendusel lihtkirjaga nr RL058161151EE meeldetuletuse võlgnevuse kohta kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxx. Hageja on kulutusi kandnud päringute tegemise näol andmete saamiseks ning meeldetuletuskirja välja saatmiseks. Sissenõudmiskuludesse 15 eurot on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päring sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti füüsiline nõudekiri Omniva vahendusel võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale. Kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine EP poolt, milles hageja on kulutusi kandnud päringute tegemise näol andmete saamiseks ning meeldetuletuskirja välja saatmiseks. Kõigest eelnevast tulenevalt on kostja võlg hageja ees hagiavalduse esitamise päeva seisuga kokku 30 eurot, millest 15 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 15 eurot sissenõudmiskulu. Kostja vastuväidete kokkuvõte
4.Kostja kinnitas, et sõiduk numbrimärgiga xxx kuulus trahvi tegemise ajal temale. Kostja väitel, ei ole ta ühtegi dokumenti trahvi kohta saanud, mille tõttu ta ei nõustu teiste nõuetega peale trahvi. Kostja tasus trahvi hageja pangakontole 15.09.2023. Kostja ei ole saanud ühtegi dokumenti enne menetlust ega meeldetuletust, mis viitaksid antud nõudele. Hageja väited kostjale trahvinõude meeldetuletuse kättetoimetamise viisidest ei ole pädevad. Kostja taotleb menetluskulude hageja
kanda jätmist. Kohtuotsuse põhjendused
5.Pooltel ei ole vaidlust, et sõiduki numbrimärgiga xxx omanik oli 28.03.2022 kostja, et ta parkis sõiduki 28.03.2022 EP opereeritavale parkimisalale Lidl Rannamõisa tee x (EP232, 1645) Tallinnas ning, et kostja tasus hageja määratud leppetrahvi 15.09.2023.
6.Pooltel on vaidlus hageja sissenõudekulu väljamõistmise üle.
7.VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Vastavalt TsMS §le 230 lg 1 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
8.VÕS § 127 lg-d 1 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Sissenõudmiskuludesse 15 eurot, on hageja hagiavaldusest nähtuvalt arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Vastavate päringute tegemist tõendavad asja juurde lisatud päringute vastused. Koopiaga saadetud nõudekirjast ja väljavõttega Omnivast on tõendatud, et saadud andmetele tuginedes saatis hageja kohtueelselt 26.04.2022 Omniva vahendusel lihtkirjaga nr RL058161151EE meeldetuletuse võlgnevuse kohta kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxx PostiS § 29 jj alusel loetakse postisaadetis kättetoimetatuks, kui postisaadetis on saajale üle antud postkontoris, väljastatud isiklikult või postkasti kaudu. PostiS § 30 lg 3 kohaselt postisaadetise kättetoimetamise võimatuse korral tagastatakse postisaadetis saatjale. Tahteavalduse edastamise mõistlikuks ja tavapäraseks viisiks saab pidada kirja saatmist posti teel. Riigikohus selgitab (3-2-1-156-05, p 10), et TsÜS § 69 lg-s 2 sätestatud mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda ei tähenda seda, et tahteavalduse saaja peab selle kättesaaduks lugemiseks tahteavaldusest teada saama. Tahteavaldus tuleb lugeda kättesaaduks hetkest, mil tahteavalduse saajaga sarnasel isikul on tavapärastel asjaoludel võimalus tahteavaldusest teada saada. Seega on hageja teinud kõik endast oleneva, et meeldetuletuskiri toimetada kostjale kätte ning saadetud lihtkirja saab lugeda kostjale kättetoimetatuks. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse täitnud leppetrahvil märgitud aja jooksul, järelikult on olemas põhjuslik seos hagejale tekkinud kulu ja kostja õigusvastase käitumise vahel VÕS § 127 lg 4 järgi. Seega on hageja nõue kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamiseks summas 15 eurot kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 1. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi kostja vastu 15 euro sissenõudmiskulu väljamõistmiseks täies ulatuses rahuldamisele.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus
rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
10.TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukuluks. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 172 lg 9 kohaselt kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on 14.04.2021.a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 sedastanud, et põhjendatud ei ole siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.
11.Hageja on pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu vahendusel EFTA Legal OÜ poole. Lepingulise esindaja töötasu on 110 eurot/tunnis. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud, mis koosnevad hagiavalduse koostamisest, lisade komplekteerimisest, riigilõivu tasumisega seotud toimingutest ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamisest – 2 tundi, kostja 11.12.2023 vastusega tutvumisest ja analüüsist ning sellele hageja vastuse koostamine ja maakohtule esitamine – 30 minutit. Hageja on kinnitanud, et kõik esitatud lepingulise esindaja kulud on vajalikud ja põhjendatud ning kantud käesoleva tsiviilasjaga. Hageja palub jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
12.Kostja ei ole hageja menetluskulu nimekirjale vastuväidet esitanud.
13.Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulu riigilõiv hagi esitamisel 100 eurot on hagejale vältimatult põhjendatud ja vajalik menetluskulu TsMS § 138 lg 2 ja RLS § 59 lg 1 alusel, kuivõrd riigilõivu mittetasumise korral kohus hagi menetlusse ei võta. Seega kuulub riigilõiv hagi rahuldamise tõttu kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele täies ulatuses. Menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot kuulub TsMS § 172 lg 9 alusel rahuldamisele, kuna maksekäsu asjast nähtuvalt on hageja teinud menetlustoiminguid avalduse esitamiseks ja tõendite kogumiseks. Hageja esindaja tunnihind 110 eurot/tund vastab kohtupraktikas aktsepteeritud mitteadvokaadist esindaja tunnihinnale, mistõttu kohus ei pea vajalikuks tunnihinda vähendada. Kohus võtab menetluskulude ajakulu määramisel arvesse, et hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel osaliselt hagi esitamiseks vajaliku eeltöö teinud, mistõttu peab kohus põhjendatuks hagiavalduse koostamisele, lisade komplekteerimisele, riigilõivu tasumisega seotud toimingutele ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamisele kulunud aega põhjendatuks ja vajalikuks 1 tunni ulatuses ning kostja vastusega tutvumisele ja analüüsimisele ning selle osas hageja
seisukoha koostamisele ja maakohtule esitamisele kulunud aega põhjendatuks ja vajalikuks 30 minutit. Seega tuleb määrata hageja menetluskulude suuruseks kokku 285 eurot (100+20+165), ja see kostjalt hageja kasuks välja mõista.
14.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.