Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Asjaolud Teamservice OÜ esitas 14.02.2024 kohtule avalduse Modular Building OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud avalduse kohaselt on võlausaldajal võlgniku vastu nõuded summas 176 178,37 eurot, millest 153 198,58 eurot on põhinõuded ja 22 979,79 on viiviste nõuded. Pankrotiavalduse aluseks olevad nõuded on tekkinud võlgnik Modular Building OÜ ja võlausaldaja Teamservice OÜ vahel 06.02.2020.a. sõlmitud töövõtulepingu nr. ATVL6/02/2020/02 täitmisel. Lepingu punktide 2.1. ja 2.2. kohaselt kohustus Teamservice OÜ teostama Modular Building OÜ tellimusel Rootsi kuningriigis Arbogas Alphyddan 10 paarismaja ehitusel elektri-, ventilatsiooni-, kütte-, vee- ja kanali. Töövõtja teostas töid koos oma partneritega Soojus&Hooldus OÜ ja Spiraal OÜ vastavalt lepingu punktile 12.4. alusel etapiviisiliselt ja andis teostatud tööetapid tellijale Modular Building OÜ-le üle teostatud tööde aktidega. Võlausaldaja ei vaidlustanud tellijana esitatud akte lepingu p. 12.4. ettenähtud korras - ta ei esitanud 5 päeva jooksul iga akti saamisest motiveeritud otsust akti vastuvõtmisest keeldumise kohta. Seetõttu on Modular Building OÜ kaotanud õiguse esitada vastuväiteid aktide sisule, sh akteeritud töö mahule ja kasutatud materjalide kogusele. Võlausaldaja koostas ja esitas võlgnikule arved teostatud tööde aktidega üleantud tööetappide eest vastavalt lepingu p.12.6. Võlgnik Modular Building OÜ võlgneb võlausaldajale Teamservice OÜ: 1) 24.08.2020.a. esitatud arve nr. 200298 järgi 21 236,97 eurot tasumise tähtajaga 03.09.2020.a.; 2) 24.08.2020.a. esitatud arve nr. 200299 järgi 20 234,67 eurot tasumise tähtajaga 03.09.2020.a.; 3) 24.08.2020.a. esitatud arve nr. 200300 järgi 44 995,88 eurot tasumise tähtajaga 03.09.2020.a.; 4) 24.08.2020.a. esitatud arve nr. 200301 järgi 52 315,06 eurot tasumise tähtajaga 03.09.2020.a.; 5) 30.10.2020.a. esitatud arve nr. 200402 järgi 14 416,00 eurot tasumise tähtajaga 09.11.2020.a.; Nende arvete aluseks on võlgniku Modular Building OÜ poolt aktsepteeritud teostatud tööde aktid ehk tegu on tasunõuetega tehtud, akteeritud ja etappidena võlgnikule üle antud tööde eest. Kuna võlgnik ei ole lepingu p.12.4 korras vaidlustanud arvete aluseks olevaid teostatud tööde akte, pole tal õiguslikku alust või mõjuvat põhjust arvete tasumisest keelduda või arvete tasumisega viivitada. Kuna võlgniku rikkumine on pikaajaline, tasunõuded on suures jaos muutunud sissenõutavaks enam kui 3 aastat tagasi ja tasu maksmine põhjustab võlausaldajale kahju - Võlausaldaja on koos oma partneritega paigutanud võlgniku objekti oma vahenditest, samuti laenatud vahenditest 153 198,58 € väärtuses oma tööd ja enda soetatud materjale ja need kulud tuleb katta, sest Teamservice OÜ partnerid on juba enda tasunõudega seoses pöördunud Teamservice vastu kohtu poole, siis nõuab võlausaldaja viiviseid lepingu p.15.4. ettenähtud määras, so. 0,05% võla summast päevas, aga mitte rohkem, kui 15% arve summast satsioonitöid ning muid poolte vahel kokku lepitud lisatöid. Võlausaldaja selgitab, et esitas võlgnikule esmakordse pankrotihoiatuse juba 2021. aasta sügisel. Võlgnik on oma võlga korduvalt tunnistanud, sealhulgas 23.09.2021.a. vastuses võlanõudele ja 22.11.2021.a. vastuses pankrotihoiatusele, selgitanud makseviivitust asjaoluga, et A H objekti peatöövõtja jättis omakorda Modular Building OÜ töövõtutasu, sh töövõtutasu võlausaldaja ja tema partnerite pool tehtud töö eest, tasumata, samuti on võlausaldajat informeeritud võla sissenõudmise käigust, võlgnik on palunud võlausaldajalt kannatlikust, et ootaks ära Rootsist tasunõude maksmapanek lubadusega selle tulemusest arved tasuda. Võlgnik saavutas veebruaris 2022.a. tasunõudes tagaseljaotsuse, edastas selle võlausaldajale ja hakkas otsima võimalusi otsuse punktide 6-10 täitmisele pööramiseks. Kõne alla tuli kostja, Rootsi tellija võimalik maksejõuetus. Võlausaldaja ootas kannatlikult, küsis võlgnikult perioodiliselt infot asjaajamise käigu kohta, võlgnik andis põgusaid vastuseid asjaajamise käigust ja Rootsi tellija võimalikust maksejõuetusest. 2023.a. sügisel teavitas ta võlausaldajat, et Rootsi tellija pankrotti siiski ei ole välja kuulutatud. 01.detsembril 2024 avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku Modular Building OÜ

kustutamishoiatus seoses sellega, et tal on esitamata 2022. aasta majandusaasta aruanne ja talle määrati tähtaeg aastaaruande esitamiseks 5.märts 2024.a. Võlgnik oli detsembris 2021 võõrandanud endale kuulunud eluasemekinnistu „P”, XXX-i, registriosa xxx. Kuna kinnistu oli võõrandatud uuele omanikule A M, kes oli võlausaldajale teadaolevalt võlgniku juhatuse liikme N.X-i elukaaslane ning hiljem, 2022. aasta augustis oli pool mõttelist osa kinnistust uuesti N.X-ile e. võlgniku juhatuse liikmele võõrandatud, tekkis võlausaldajale arusaam, et võlgnik võib olla soovinud end varatuks muuta. 23.02.2024 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse, andis võlgnikule võimaluse esitada avaldusele vastuväited 10 päeva jooksul. Võlgnik vastuväiteid ei esitanud. Kohus nimetas 28.03.2024 määrusega Modular Building OÜ ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaadi K.T . Ajutise halduri aruanne 17.04.2024 esitas ajutine haldur aruande, milles toob välja, et ajutise halduri nimetamisel oli võlgniku majandustegevus seiskunud. Võlgniku juhatuse liikme poolt ajutisele haldurile esitatud 2022.a. ja 2023.a. majandusaastate aruannete kohaselt aruandeaastatel ettevõttel äritegevus puudus. Võlgniku juhatuse liikme vastuse kohaselt ei ole käesoleval ajal tegevus seiskunud, vaid seisneb eelkõige Rootsis olemasoleva võlgnevuse sissenõudmises, millega tegeletakse järjepidevalt kasutades selleks muuhulgas Advokaadibüroo TGS Baltic AS õigusteenuseid. Äriregistri andmebaasi kohaselt ei ole võlgnik esitanud registripidajale nõutavat 2022 majandusaasta aruannet. Maksu- ja Tolliameti peetava töötamise registri kohaselt ei ole võlgnikul kehtivaid töölepinguid. Viimase töötajaga on tööleping lõpetatud 23.05.2022. Võlgniku 2021.a. majandusaasta aruandest nähtub, et seisuga 31.12.2021 oli võlgnikul varasid summas 413 484 eurot, kohustusi summas 266 074 eurot, omakapital oli 147 410 eurot, müügitulu oli 46 574 eurot ning 2021.a. teeniti kahjumit summas 7191 eurot. Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud 2022.a. majandusaasta aruandest nähtub, et seisuga 31.12.2022 oli võlgnikul varasid summas 424 013 eurot, kohustusi summas 249 199 eurot, omakapital oli 174 814 eurot, müügitulu oli 0 eurot, kuid muud äritulud oli 28 268 eurot ning 2022.a. teeniti kasumit summas 27 404 eurot. Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud 2023.a. majandusaasta aruandest seisuga 31.12.2023 nähtub, et võlgnikul oli varasid summas 410 199 eurot, kohustusi summas 5105 eurot, omakapital oli 405 094 eurot, müügitulu oli 0 eurot, kuid muud äritulud olid 244 095 eurot ning 2023.a. teeniti kasumit summas 230 280 eurot. Eeltoodud andmeid ei saa seostada maksejõuetuse tekkimise põhjustega. Juhatuse liikme vastuse kohaselt kuulub võlgnikule Harju Maakohtu 09.02.2022 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-20-17558 välja mõistetud nõue Rootsi ettevõtte Västerskog Bygg - och Förvaltning I Bålsta AB vastu summas 404 516,20 eurot millele lisanduvad viivised ja mis on pööratud ka sundtäitmisele. Alates kohtuotsuse tegemisest ei ole rohkem kui kahe aasta jooksul väljamõistetud summast mitte midagi laekunud. Rootsi äriregistri andmetel ettevõttel puudub käive ja 12.10.2022 oli algatatud pankrotimenetlus. Eeltoodust tulenevalt ajutine haldur hindab võlgniku nõudeõiguse rahuldamist vähetõenäoliseks ning vastava vara väärtusetuks. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku pankrotivara väärtus hinnanguliselt 0 eurot. Võlgniku teadaolevate kohustuste suurus seisuga 05.04.2024 on vähemalt 7638,12 eurot. Ajutisele haldurile teadaoleva informatsiooni kohaselt ei ole võimalik võlgniku majandustegevust jätkata ja tervendamise võimalused puuduvad. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku majandustegevus on lõppenud, olemasoleva vara (nõudeõigus) väärtus on hinnanguliselt 0 eurot ja kohustusi on eelduslikult vähemalt summas 7638,12 eurot. Maksejõuetuse põhjuseks saab pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes ja selle tekkimise ajaks hiljemalt 2023 aastat, mil pidi olema selge, et nõuet Rootsi ettevõtte vastu ei õnnestu eelduslikult reaalselt sisse nõuda. Ajutise halduri 21.05.2024 täienduse kohaselt võib esineda vara tagasivõitmise võimalus

võlgniku endise juhatuse liikme ja osaniku R V ettevõttele Ragna Holding OÜ 12.05.2021 võõrandatud sõiduauto võõrandamistehingu osas eeldusel, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve ning tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve (sõiduk võõrandati alla selle turuhinna). Käesoleval ajal on auto24.ee portaalis analoogne sõiduk müügis hinnaga 5990 eurot (käibemaks ei lisandu, võlgnik müüs sõiduki hinnaga 1500 eurot millele lisandus käibemaks). Võlgniku juhatuse liige on võlgniku LHV Pank AS pangakontolt nr xxx ajavahemikus 09.04.2020- 21.04.2021 välja võtnud sularaha summas 17 797,15 eurot. Juhatuse liikme esitatud pearaamatu väljavõtte kohaselt perioodi 01.01.2022- 31.12.2022 osas on raha summas 17 195,57 eurot kasutatud erinevate võlgniku kohustuste täitmiseks. Juhul kui edasise menetluse käigus peaks selguma, et vastav informatsioon ei osutu põhjendatuks, siis võib olla võimalik esitada rahaline nõue juhatuse liikme suhtes. Võlgniku seisukoht Võlgnik esitas 09.04.2024 taotluse menetluskulude tagatise saamiseks ja 17.04.2024 vastuväited, milles ei tunnista võlausaldaja nõudeid ega enda maksejõuetust ja vaidleb pankrotiavaldusele vastu. Võlgnik leiab, et kui võlausaldajal on tekkinud nõue väidetud alustel, siis on see aegunud. Võlgnik leiab, et vaidlus tuleb lahendada hagimenetluses. Võlgnikul on vara rohkem kui kohustusi, võlgniku tegevus ei ole seiskunud, vaid seisneb eelkõige Rootsis olemasoleva võlgnevuse (404 516,20 eurot) sissenõudmises Västerskog Bygg - och Förvaltning I Bålsta AB-lt, millega tegeletakse järjepidevalt kasutades selleks muuhulgas Advokaadibüroo TGS Baltic AS õigusteenuseid. Samuti leidis võlgnik, et käsutuskeelu avaldamine Ametilikes Teadaannetes ei ole põhjendatud. Võlgnik viitas ka PankrS § 13 lg 5 ja TsMS § 394 lg 2 p 6 ning nõudis kohtuistungi pidamist. Võlgnik esitas 14.05.2024 kohtuniku taandamise avalduse, samuti 17.05.2024 vastuväite kohtu tegevusele ja taandusavalduse täienduse, mille kohtu esimees jättis 23.05.2024 määrusega rahuldamata. Võlgnik esitas 23.05.2024 solvavas toonis kohtukõne kirjalikud teesid, mille kohaselt on kohtusüsteem ja asja menetlev kohtunik ebausaldusväärsed. Kohtumääruse põhjendused Kohtu hinnangul on avaldus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlgnik leiab, et võlgniku majandustegevus ei ole seiskunud ja võlgnik ei ole maksejõuetu. Võlgnik on seisukohal, et võlgniku tegevus seisneb Rootsis olemasoleva võlgnevuse (404 516,20 eurot) sissenõudmises Västerskog Bygg - och Förvaltning I Bålsta AB-lt. Ajutine pankrotihaldur märgib, et alates kohtuotsuse tegemisest (09.02.2022) ei ole rohkem kui kahe aasta jooksul väljamõistetud summast mitte midagi laekunud. Rootsi äriregistri andmetel ettevõttel puudub käive ja 12.10.2022 oli algatatud pankrotimenetlus. Eeltoodust tulenevalt hindab ajutine haldur võlgniku nõudeõiguse rahuldamist vähetõenäoliseks ning vastava vara väärtusetuks. PankrS § 3 lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid, kui pankrotiseadus ei näe ette teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise PankrS § 31 lg 6 järgi. PankrS § 78 lg 1 kohaselt võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub mitte varem kui 15 päeva ja mitte hiljem kui 30 päeva pärast pankroti väljakuulutamist. Kohus märgib, et majandustegevuse puudumine ja samas kasumi teenimine, mida väidab võlgnik, on omavahel vastuolus. Võlgnikul ei ole ühtegi töötajat ning esitamata on 2022. aasta

majandusaasta aruanne, mis viitab majandustegevuse puudumisele. Majandusaasta aruande üks eesmärke on näidata ettevõtte jätkusuutlikkust ning majandustegevuse olemasolu. Majandustegevuseks ei sa pidada kohtulahendiga välja mõistetud nõude sissenõudmist. Majandustegevuseks on kohtu hinnangul juriidilise isiku põhitegevus. Võlgniku põhitegevuseks on äriregistri andmetel elamute ja mitteeluhoonete ehitus ning võlgniku enda poolt esitatud 2021.aasta majanadusaasta aruande kohaselt on võlgniku majandustegevus juba 2021 vaibunud. Ettevõttel ei ole töötajaid ning viimase töötajaga on tööleping lõpetatud 23.05.2022, seega ei ole võlgnikul töötajaid juba ligikaudu kaks aastat. Võlgnikule on tehtud registripidaja poolt kustutamishoiatus ning antud tähtaeg majandusaasta aruande esitamiseks kuni 5.märtsini 2024. Kohtumääruse tegemise aja seisuga ei ole aruannet esitatud. Äriregistri andmetel on võlgnikul maksuvõlg alates 10.03.2021. Viimati on äriühing makse tasunud 2022.aasta II kvartalis. Võlgnik on võõrandanud 2021.aastal kõik oma vähegi likviidse vara (sõidukid ja kinnistu) ning registreeritud vara võlgnikul ei ole, samuti puudub kontodel raha. Võlgnik hindab oma varaks Harju Maakohtu 09.02.2022 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-20-17558 välja mõistetud nõude Rootsi ettevõtte Västerskog Bygg - och Förvaltning I Bålsta AB vastu summas 404 516,20 eurot. Ajutine haldur hindab nõude laekumist väheseks. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik esitanud tõendeid selle kohta, et nõude sissenõudmine võiks osutuda edukas, seega on tegemis nõudega, mille puudub väärtus. Järelikult on võlgnik varatu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi Maksu- ja Tolliameti ees summas 5 104,18 eurot, millele lisandub intress, mis oli seisuga 05.04.2024, 2 533,94 eurot. Kokku võlgniku maksukohustus moodustas 05.04.2024 seisuga 7 638,12 eurot. Avaldaja nõue võlgniku vastu on väidetavalt 176 178,37 eurot, millest 153 198,58 eurot on põhinõuded ja 22 979,79 viiviste nõuded. Nõue põhineb Modular Building OÜ ja võlausaldaja Teamservice OÜ vahel 06.02.2020.a. sõlmitud töövõtulepingu nr. ATVL6/02/2020/02 täitmisel. Võlausaldaja koostas ja esitas võlgnikule arved teostatud tööde aktidega üleantud tööetappide eest, tööd on akteeritud ning üle antud. Arved on võlgnikule saadetud, kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et võlgnik oleks arveid või akte vaidlustanud. Iseenesest on võlgnikul võimalik ka pankrotimenetluse käigus esitada vastuväited esitatud arvetele ja aktidele, kuid sellises olukorras lasub võlgnikul tõendamiskoormus oma väidete tõendamiseks. Võlgnik on esitanud aegumise vastuväite, kuid ei ole sisuliselt nõudele vastu vaielnud. Nõude aegumise üle on võimalik kohtul otsustada nõuete kaitsmise käigus, maksejõuetusavalduse esitamisel peab võlausaldaja põhistama oma nõude olemasolu. Kohtu hinnangul on võlausaldaja nõue selge, sest töövõtulepingust tuleneb tasunõue on muutunud sissenõutavaks (VÕS § 637 lg 3), sest tööd on aktidega vastu võetud. Samuti on esitatud arved, seega on andnud võlausaldaja tähtaja kohustuse täitmiseks. Kohtu hinnangul on igal juhul võlgnikul maksuvõlg, sest sellele ei ole võlgnik ka vastu vaielnud. Kohtu hinnangul on võlgnik maksujõuetu, sest sellel puudub majandustegevus, sest võlgnikul puuduvad töötajad, puudub käive, eksisteerib maksuvõlg ning võlgnik on jätnud täitmata aruandluskohustuse. Ajutise halduri aruande kohaselt puudub võlgnikul ka vara, mille arvelt kohustu täita. Võlgnikul on vaidlustamata kohustusi vähemal 7 638,12 eurot. Võlausaldaja on oma avaldust PankrS § 10lg 1 ja 4 mõttes piisavalt põhistanud ja esitanud ka kohased tõendid. Järelikult on võlgnikul kohustusi rohkem, kui olemasolevat vara. Võlgniku taotluste osas määrata menetluskulude tagatis, märgib kohus, et pankrotiseadus ei näe ette tagatise tasumist. Kohtu hinnangul ei saa võlgnik vältida pankrotimenetluse läbiviimist tagatise taotluse esitamisega. TsMS § 196 lg 1 sätestab sellise õiguse hagimenetluses. Pankrotimenetlus on hagita menetlus ning järelikult ei ole võlgnikul õigust tagatise taotlust esitada ja kohus jätab selle taotluse läbivaatamata.

Käsutuskeelu Ametlikes Teadaannetes avaldamise kohta märgib kohus, et see kohustus tuleneb otseselt PankrS § 21 lg 1 ning kohtul ei ole kaalutlusõigust teate avaldamata jätmise osas. Kohus jätab vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata. Võlgniku taotlusele pidada asjas kohtuistung märgib kohus, et võlgnik on ekslikult viidanud PankrS § 13 lg 5 ja TsMS § 394 lg 2 p 6 ning nõudnud nende alusel kohtuistungi pidamist. PankrS § 13 lg 5 reguleerib võlgniku pankrotiavalduse esitamist ning TsMS § 394 lg 2 p 6 käib hagimenetluse kohta. Pankrotimenetlus on hagita menetlus ning PankrS § 17 lg 1 annab kohtule kaalutlusõiguse kohtuistungi pidamiseks. Kohus küsis võlgniku seisukohta oma 23.02.2024 määruses pankrotimenetluse algatamise kohta. Võlgnik kohtule ei vastanud. Kohus küsis võlgniku seisukohta ka ajutise halduri määramise määruses 28.03.2024. Võlgnik sai oma seisukoha esitada kirjalikult. Järelikult on võlgnik saanud olla ärakuulatud. Kohus jätab vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata. Võlgniku väitele, et menetlus on arusaamatu, selgitab kohus, et pankrotimenetlus kui kollektiivne täitemenetlus on eriliigiline menetlus, milles ei kehti üldised tsiviilkohtumenetluse reeglid. Pankrotiseadus teeb vahet menetluse algatamisel ja ajutise halduri määramisel, olgugi, et tavapäraselt otsustatakse need toimingu ühes määruses, kuid see ei välista nende toimingute tegemist eraldi (PankrS § 15). Kohus jätab vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata. Võlgniku 17.05.2024 vastuväidetele kohtu tegevusele märgib kohus, et need kordavad taandusavalduses tehtud vastuväiteid, millele kohtu esimees on seisukoha andnud. Muus osas on vastuväited sisutud ja asjakohatud. Võlgnik heidab kohtul ette tagatise küsimata jätmist. Vastuväite eesmärk on TsMS § 333 järgi tagada kaebemenetluses asjaolude või tõendite esitamine või juhtida kohtu tähelepanu asjaoludele, mis on jäänud tähelepanuta. Tagatise taotluse rahuldamata jätmisele ei saa kaebust esitada, seega ei ole sisuliselt võimalik ega ka vajalik esitada vastuväidet. Võlgniku etteheited hagimenetluse normide järgimata jätmise kohta on asjakohatud, sest pankrotimenetlus toimub PankrS erinormide järgi. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus ja tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ja ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast (2024 aastal on 820 eurot) ja ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega käesoleval ajal 164 eurot. PankrS § 65 lõikes 11 kohaselt halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtu hinnangul on ajutise halduri tasu taotlus proportsionaalne tema poolt teostatud toimingutega võlgniku varade ja võlgade kindlakstegemisel ja majandusliku olukorra hindamisel. Ajutise halduri aruandes märgitud informatsioon on igakülgne ja sisuline. Ajutise halduri töötasu suuruseks on 150 eurot tund, tasu suuruseks tuleb määrata 2250 eurot (16 x 150) millele lisandub käibemaks 495 eurot (kokku koos käibemaksuga 2745 eurot). Ajutise halduri tasu tuleb välja mõista OÜ Advokaadibüroo Naur & K.T, mille kaudu haldur tegutseb, kasuks.

PankS § 23 lg 5 kohaselt kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur tegutseb Advokaadibüroo Naur & K.T OÜ kaudu. Arvesse võttes, et võlgnikul vara puudub ning, et võlausaldaja on tasunud PankrS § 11 lg 1 alusel deposiiti 3000 eurot esineb seega alus nõuda ajutise halduri tasu hüvitamist võlausaldaja poolt tasutud deposiidi arvelt summas 2745 eurot Advokaadibüroo Naur & K.T OÜ kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Härmand kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.