Metsaharvenduse OÜ (pankrotis) pankrotihalduri hagi X vastu sõiduki müügilepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 13.02.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Asja hind ringkonnakohtus
15 792 €
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): Metsaharvenduse OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Kristo Teder (registrikood 11272032), lepinguline esindaja advokaat Maria Veermäe Kostja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilmar Straus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 13.02.2024 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.
4.Rahuldada hageja Metsaharvenduse OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kristo Tederi taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Määrata hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks apellatsioonimenetluses 717,36 € ja mõista see summa kostjalt Xlt hageja Metsaharvenduse OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kristo Tederi kasuks välja. Kostjal tuleb väljamõistetud menetluskulu summalt tasuda hagejale alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Metsaharvenduse OÜ (pankrotis, võlgnik) pankrotihaldur Kristo Teder (hageja) esitas 16.11.2023 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu võlgniku ja kostja vahel 07.02.2020 sõlmitud sõiduki LAND ROVER (registrimärk XXXXXX, edaspidi: sõiduk) müügilepingu (edaspidi: müügileping) tagasivõitmise, 14 100 € saamise ja samalt summalt alates kohtuotsuse jõustumisest viivise (VÕS § 113 lg 1 ls 2 määraga) nõudes. Hageja peamised väited on järgmised: -
-
-
võlgnikule kuulunud sõiduki omanikuks registreeriti 07.02.2020 kostja. Müügilepingu kohaselt müüs võlgnik sõiduki kostjale hinnaga 5500 €, kuid tegelikult sõiduki eest võlgnikule midagi ei makstud. Sõiduki turuväärtus oli vähemalt 14 100 €; kostja on võlgniku lähikondne. Võlgniku juhatuse liikmena tegi vaidlusaluse tehingu võlgniku nimel Q (edaspidi: kostja poeg); tehingu tegemise ajal oli võlgnikul sissenõutavaks muutunud kohustusi Kullilaane Põllumajandus OÜ ees vähemalt 413 471,60 €; võlgnikule nimetati ajutine haldur 23.12.2021 ja võlgniku pankrot kuulutati välja 24.03.2022 (tsiviilasi nr 2-21-14923). Võlgniku raamatupidamist ei ole haldurile üle antud; tehing tehti kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, tehinguga kahjustati võlausaldajate huve ja kostja pidi olema kahjustamisest teadlik. Kostja müüs sõiduki edasi 29.05.2020.
2.Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
sõiduki mootor ei olnud töökorras ja vajas väljavahetamist, mistõttu müüdi sõiduk hinnaga 5500 €. Pärast sõiduki omandamist lasi kostja Inseneri Auto OÜ-l (edaspidi: IA) sõidukit uurida ja nimetatud isik pakkus 11.02.2020 sõiduki eest 6000 €; kostja maksis võlgnikule sõiduki müügihinna sularahas, mida tõendab 20.02.2020 kassa sissetuleku order.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus rahuldas hagi 13.02.2024 otsusega (vaidlustatud otsus). Maakohus tunnistas müügilepingu tagasivõtmise korras kehtetuks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 14 100 € ja sellelt summalt viivise alates otsuse jõustumisest. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt. Sama otsusega jättis maakohus menetlemata hagiavalduse lisad nr 4–12 ja 14.
3.1.Maakohus tuvastas, et müügilepingu allkirjastasid 07.02.2020 kostja ja võlgniku nimel kostja poeg. Lepingus puuduvad märkused sõiduki puuduste kohta. Pole usutav, et mootori väljavahetamise vajalikkus oli kostjale lepingu sõlmimisel teada, kuid lepingusse seda puudust ei märgitud. Kostja väide on ühtlasi vastuolus põhjendusega, et rike avastati 11.02.2020. IA 11.02.2020 töökäsus on sõiduki defekteerimistöö tellimise põhjuseks märgitud „sõiduk ei käivitu“. Pole usutav, et kostja ostis sõiduki teadmisega, et see pole töökorras aga ei püüdnud eelnevalt välja selgitada puuduse olemust ega selle kõrvaldamise maksumust. Esitatud pole põhjendusi, miks pidi poeg korraldama mittetöötava sõiduki isale müügi sellises teadmatuses. 2 (5)
3.2.Tõendid sõiduki mootori vahetuse kohta pole usaldusväärsed. IA 11. ja 14.02.2020 töökäsud on allkirjastamata ja nende koostaja andmed teadmata. IA 19.12.2023 kirjalikus arvamuses ei nimetata vahetamist. Mootori vahetamisele viitava töökäsu esitas kostja 18.01.2024, kuid see ei kajasta töö maksumust. IA on käibemaksukohustuslane alates 01.08.2008 ja pidi seega väljastama töö eest arve. Raamatupidamiskohustuslasena pidanuks tal olema võimalik väljastada tõend tasu laekumise kohta, olgu see siis tasutud sularahas või pangakontole. Esitatud töökäsud ei ole töö tegemise ja maksumuse tõendamiseks piisavad.
3.3.Veebiportaali auto24.ee andmed tõendavad, et tehingu tegemise ajal oli sõiduki turuhind vähemalt 14 100 €. Kostja pole vaidlustanud hageja tõendite usaldusväärsust. Kostja esitatud IA arvamus sisaldab turuhinna kohta pelgalt väidet, aga puuduvad põhjendused hinnangu aluste kohta. Kostja esitatud ühe sõiduki müügikuulutus ei lükka ümber hageja esitatud mitmete müügikuulutuste alusel tehtud arvestuse õigsust.
3.4.Kuna sõiduki erakordne puudus on tõendamata, oleks sõiduki turuväärtus isegi kostja esitatud arvamuse kohaselt vähemalt 12 000 €, mis on enam kui kaks korda müügilepingu hinnast kõrgem. Seega kahjustati tehinguga teiste võlausaldajate huve.
3.5.Vaidlust ei ole, et sõiduki müügilepingu vormistasid isa ja poeg. Nimetatud sugulussuhe on regiseeritud ka rahvastikuregistris. Juhatuse liikme isa on PankrS § 117 lg 1 p 3, lg 2 p-de 1 ja 6 järgi võlgniku lähikondne. PankrS § 110 lg 3 kohaselt tuleb eeldada kostja teadlikkust sellest, et võlgnik kahjustas tehinguga võlausaldajate huve. Juhindudes PankrS § 109 lg-st 1 ja § 110 lg 1 p-st 3 tunnistas maakohus müügilepingu tagasivõitmise korras kehtetuks.
3.6.Tagasivõitmise tulemusel on kostja kohustatud tagastama vaidlusaluse sõiduki (PankrS § 119 lg 1). Kuna sõiduk on võõrandatud, pole sõiduki tagastamine võimalik. Tulenevalt kostja teadlikkusest tagasivõitmise alusasjaoludest, tuleb kostjal PankrS § 119 lg 3 järgi hüvitada võlgnikule sõiduki väärtus. Sõiduki väärtus oli vähemalt 14 100 €, mis tuleb kostjalt võlgniku pankrotivarasse välja mõista. Alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni tuleb kostjal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras.
3.7.Kostjal on võimalik nõuda väidetavalt tasutud müügihinna tagastamist pankrotivõlausaldajana vastavalt PankrS § 119 lg-le 5.
3.8.Hageja menetluskulu on tõendite hankimise kulu 9,84 € (lisandub käibemaks) ja lepingulise esindaja tasu 12,5 t eest määraga 120 €/t (lisandub käibemaks). Need on põhjendatud ja vajalikud kulud. Kostjalt tuleb hageja menetluskulude hüvitamiseks võlgniku pankrotivarasse välja mõista 1569,84 €. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludelt ka viivis.
POOLTE SEISUKOHAD
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kaebuse väitel hindas maakohus tõendeid ebaõigesti, põhjendades kostja tõenditele negatiivse hinnangu andmist elulise usutavuse puudumisega.
4.1.Igapäevaelus isa ja poeg reeglina usaldavad teineteist. Kui poeg müüb isale auto, avaldab ta suuliselt auto puudused ja müügilepingus kajastatakse ainult Transpordiametis uue omaniku registreerimiseks vajalik teave. Poeg sai kogemuse põhjal öelda, mis on rikke tõenäoline põhjus, kui palju selle kõrvaldamine maksab ja kui palju on rikkega auto tõenäoline hind.
4.2.Ainuüksi allkirja puudumine ei muuda töökäske ebausaldusväärseks, sest tänapäeval on paljud dokumendid allkirjastamata. Mõlemad töökäsud on äriühingu blanketil koos kõikide töövõtjast äriühingu kontrollitavate rekvisiitidega. Tööde tellimise ajal olid sellised töökäsud kostjale piisavad. IA 11.02.2020 defekteerimise töökäsk, 14.02.2020 mootorivahetuse töökäsk ja juhatuse liikme digitaalselt allkirjastatud arvamus kogumis tõendavad, et sõidukil oli selline rike, mis nõudis mootori väljavahetamist. 3 (5)
4.3.Rikkega auto väärtust tõendab 11.02.2020 töökäsk, mille kohaselt oli IA nõus omandama sõiduki 6000 € eest. IA juhatuse liige kinnitas sama oma arvamuses. Lisaks nähtub portaali auto24.ee väljavõttest, et analoogse auto, mille esmane registreerimine on jaanuar 2012 ja mille läbisõit on 248 000 km, hind on 15 000 € ja soodushind 12 700 €. Kui lahutada hinnast remondimaksumus, siis on rikkis mootoriga sõiduki maksumus 5500 €. Seega omandas kostja sõiduki võlgnikult turuhinnaga. Tulenevalt eeltoodust puudub sõiduki tagasivõtmise alus.
5.Hageja vaidleb kaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kostja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.
7.Kostja ei saanud vaidlustada maakohtu menetluslikku otsustust hagiavalduse lisade nr 4– 12 ja 14 menetlemata jätmise kohta, selles osas on maakohtu otsus jõustunud (TsMS § 456 lg 4 ls 2) ja ringkonnakohus kõnealuse otsustuse õigsust ei kontrolli.
8.Poolte väidete põhjal saab kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtus tuvastatud ja muudest vaidlustamata järgmistest asjaoludest (TsMS § 231 lg-d 2 ja 4, § 652 lg 1 p 1): -
võlgnik võõrandas sõiduki kostjale 07.02.2020, kusjuures müügilepingus puuduvad märkused sõiduki puuduste kohta; samal päeval registreeriti sõiduk kostja nimele; võlgnikku esindas müügilepingu sõlmimisel kostja poeg; müügilepingu sõlmimise ajal oli võlgnikul sissenõutavaks muutunud kohustusi Kullilaane Põllumajandus OÜ ees vähemalt 413 471,60 €; võlgnikule nimetati ajutine haldur 23.12.2021 ja võlgniku pankrot kuulutati välja 24.03.2022 (tsiviilasi nr 2-21-14923); võlgniku raamatupidamist ei ole haldurile üle antud; kostja on sõiduki omakorda võõrandanud ja selle pankrotivarasse tagastamine on võimatu.
9.Kostja vaidlustas maakohtu hinnangu tõenditele ja asjaolude elulisele usutavusele. Kaebuse väited pole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist.
9.1.Maakohus leidis põhjendatult, et kostja väited pole eluliselt usutavad ega piisavalt tõendatud. Olulise puudusega sõiduki müümisel märgivad mõistlikud isikud puuduse lepingusse ka juhul, kui lepingu sõlmivad sugulased või muul viisil lähedased isikud. Kostja väitel oli sõiduki kokku lepitud müügihind kaks kuni kolm korda väiksem turuhinnast, mistõttu pidi puudus olema oluline. Maakohus märkis asjakohaselt, et kostja väide juba müügilepingu sõlmimise ajal mootori rikke puudusest teadmise kohta ei ole kooskõlas esitatud dokumentaalsete tõenditega.
9.2.Samuti on õige ja ringkonnakohtu jaoks jälgitav maakohtu põhjendus kostja tõendite ebausaldusväärsuse kohta. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu (TsMS § 232 lg-d 1 ja 2). Maakohtu hinnang on kooskõlas üldise elukogemusega (vrd nt RKTKo 11.11.2020, 2-15-9117, p 16) ja põhjendused on esitatud TsMS § 442 lg 8 järgses ulatuses. Kuigi on õige kostja väide, et töökäskude jaoks ei näe seadus ette vorminõudeid, ei saa sellest järeldada, et mistahes vormi ja sisuga töökäskude põhjal peab kohus tuvastama neis kirjeldatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eluliselt ei ole usutav olulise väärtusega remonditöö tegemine niivõrd vähese dokumentatsiooniga. IA juhatuse liikme kirjalik arvamus ei tähenda samuti, et kohus peaks tuvastama just arvamuses märgitud asjaolud. 4 (5)
9.3.Maakohus tuvastas menetlusnorme rikkumata, et sõiduki kohalik keskmine turuhind müügilepingu sõlmimise ajal oli 14 100 €. Puuduste esinemise ja nende mõju sõiduki hinnale pidi tõendama vastavatele väidetele tuginev kostja (vrd RKTKo 29.03.2023, 2-21-108985, p 16). Eelmistes p-des 9.1 ja 9.2 märgitud põhjendustel ei tulnud hinna määramisel võtta arvesse kostja väiteid sõiduki tehniliste puuduste kohta, sest need on kohaselt tõendamata. TsÜS § 65 järgi tuleb kohalik keskmine müügihind (turuhind) lugeda sõiduki väärtuseks.
9.4.Samuti kohaldas maakohus õigesti PankrS lähikondsuse ja tagasivõitmise sätteid ning mõistis kostjalt lisaks põhivõlale välja viivise vastavalt hageja taotletule. Sellekohaseid õiguslikke põhjendusi kostja ei vaidlustanud ja ringkonnakohtul ei ole maakohtule kõnealuses osas etteheiteid.
10.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Resolutsioonis märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 1 ls 2). Maakohtu menetluskulude suurust kaebusega ei vaidlustatud ja seda ringkonnakohus järelikult ei kontrolli.
11.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja alusel. Hageja taotles 717,36 € hüvitamist, mis on tasu 4 t 54 min (sh kaebuse analüüs, vastuse koostamine ja esitamine 4 t, määrusega tutvumine ja kliendile ülevaate andmine menetlusest 30 min ning kulunimekirja koostamine 24 min) õigusteenuse eest tasumääraga 120 €/t (lisandub käibemaks). Kostja ei esitanud hageja menetluskuludele vastuväiteid. Ringkonnakohtu hinnangul on kulunimekirjas märgitud hageja esindaja toimingud ja neile kulunud aeg nii vajalik kui ka põhjendatud. Esindaja tunnitasu määr on kohane. Hageja kinnitas, et ei ole käibemaksukohustuslane. Neil kaalutlustel tuleb kostjal hagejale hüvitada apellatsioonimenetluse kuluna 717,36 € (= 4 t 54 min × 120 + 22%). Vastavalt hagiavalduses sisalduvale hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma viivist. (allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.