2-25-4737/20 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

7.1.PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. 7.2.Võlgnikul on püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 531 993,10 eurot, millest 502 316,55 euro on avaldaja nõue ja 29 676,55 eurot maksuvõlg (06.01.2026 seisuga). Lisaks on võlgniku suhtes täitmisel Tartu HoiuLaenuühistu nõue. Võlgnikule kuulub kolm sõidukit (kehtivad tehnoülevaatused ja liikluskindlustus puudub, sõidukite asukoht ja olemasolu pole teada) ja kolm hoonestusõigust. Hoonestusõigused on ajutise halduri hinnangul väärtusetud, kuna võlgnik rikkus hoonestusõiguse seadmise lepingu tingimusi ning on kohustatud hoonestusõigused kandma tagasi valla nimele. Muud vara ajutine haldur ei tuvastanud. Võlgnikul ei toimu äritegevust ning võlgnikku pole võimalik tervendada. Asja materjalidest ei nähtu hetkel, et võlgnikul oleks tagasivõidetavaid tehinguid. Eeldatavalt ei oleks aga võlgnikul ka tagasivõidetavate tehingutega piisavalt vara enda nõuete täitmiseks. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et võlgnik on ilmselgelt maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikult olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleks välja kuulutada tema pankrot. Kuna võlgnikul puudub vara võlgnevuste tasumiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks ning keegi ei tasunud kohtu määratud deposiiti, esineb raugemise olukord (PankrS § 29 lg 1) ning menetlus tuleks lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, ei ole õigeaegselt esitanud pankrotiavaldust või on maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga. PankrS § 19211 lg 3 kohaselt rahuldab kohus maksejõuetuse teenistuse põhjendatud avalduse pankrotimenetluse algatamiseks avaliku uurimisena pankrotimäärusega või pankrotimenetluse jätkamiseks avaliku uurimisena määrusega, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimused on täidetud, ja kuulutab välja võlgniku pankroti, kui pankrotti ei ole veel välja kuulutatud. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist ei määrata. 8.2.Kohus nõustub maksejõuetuse teenistusega, et praegusel juhul esineb põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneb oluline avalik huvi. Võlgniku juhatuse liige võib olla teinud raskeid juhtimisvigu, rikkudes talle seadusega pandud kohustusi, mis tulenevad maksukorralduse seadusest, raamatupidamise seadusest ja äriseadustikust. Pole välistatud, et tema tegevuses võivad mh esineda kuriteo tunnustele vastavad teod. Võlgniku juhatuse liige on suure tõenäosusega rikkunud äriseadustiku § 180 lõikes 51 sätestatud kohustust esitada pankrotiavaldus või astuda samme majanduslike raskuste ületamiseks, oma likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. Kahtlus on ka selles, et juhatuse liige on asunud end varjama, sest kohus ei saanud pikema aja jooksul tagasisidet äriregistrisse kantud kontaktidelt ja samuti ei vastanud võlgniku juhatuse liige ajutise halduri järelepärimisele. Võlgnikul on maksuvõlg alates 20.07.2023. Ta pole esitanud 2023.a ja 2024.a majandusaasta aruannet ning käibedeklaratsioone alates 20.05.2024. Võlgnik ei ole deklareerinud makse ega neid tasunud. Seega on juhatuse liige raskesti kättesaadav ja pole tundnud mingit huvi äriühingu kohustuste täitmise (aruannete ja deklaratsioonide esitamine) vastu alates 2023.a sügisest. Võlgnik rikkus hoonestusõiguse seadmise lepingu tingimusi, mistõttu on võlgnikule kuuluvad hoonestusõigused väärtused (kuuluvad valla nimele tagasikandmisele). Maksejõuetuse teenistus on tuvastanud, et võlgniku on makseraskuste tekkimise ajal on tehtud võlgnikku kahjustavaid tehinguid (vara väljaviimine) ning pole ka välistatud võlgniku lähikondsete tegevuses süüteotunnuste olemasolu. Kõnealused küsimused tuleb pankrotihalduril edaspidises menetluses täpsemalt kindlaks teha. 9.1 PankrS § 19212 lg 1 sätestab, et pankrotimenetluse läbiviimisele avaliku uurimisena kohaldatakse pankrotimenetluse läbiviimise kohta sätestatut, arvestades avalikule uurimisele ettenähtud erisusi. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. TMS § 51 lg 1 sätestab: Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 511 sätestatud juhul. Kohus leiab, et käesolevalt puudub vajadus kohaldada võlgniku täitemenetluste suhtes TMS §-i 511. Kõik võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused lõppevad. Kohus määrab pankrotihalduriks Anne Tammeri, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. 9.2.PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Lõike 2 kohaselt märgitakse pankrotiteates pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud

teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kuna pankrotimenetlus viiakse läbi avaliku uurimisena, ei määra kohus kindlaks võlausaldajate esimese üldkoosoleku aega ja kohta ega avalda seda ka pankrotiteates (PankrS § 33 lg 21, PankrS § 19211 lg 3 lause 2). 10.Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: - Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni; võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1). - Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2). - Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1). - Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur. (PankrS § 37 lg 1). - Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. (PankrS § 42). - Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1). - Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Kui haldur menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (PankrS § 43 lg 1). - Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja maksejõuetuse teenistusele teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85, PankrS § 19212 lg 2) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. -

PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024.a määruse nr 87 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 886 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 177,20 eurot. 12.Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 12 tundi. Ajutine haldur on oma ajatasuks arvestanud 27,50 eurot/tund (km-ta). Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu vastavalt toimingute sisule on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu määr ei ületa PankrS § 23 lg-s 3 märgitud ülemmäära. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 330 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 409,20 eurot. 13.PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on ajutise halduri tasu ja ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Eeltoodust tulenevalt tuleb kindlaks määratud tasu ajutisele haldurile tasuda pankrotivara arvel. PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri taotlusel tuleb nimetatud summad maksta büroole, kelle kaudu ta tegutseb. 14.Ajutine haldur on taotlenud, et tasu makstakse välja riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4: Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 1 1 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51: Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Kuigi kohus ei kuuluta võlgniku pankrotti välja PankrS § 23 lg-s 4 märgitud alustel, leiab kohus siiski, et võlgnikule tuleks anda menetlusabi TsMS § 183 lg 2 alusel analoogia korras PankrS § 23 lg-ga 4. Võlgnikul puudub pankrotivara, keegi deposiiti ei tasunud ning pole teada, kas võlgnikul võiks tekkida piisavalt vara halduri tasu hüvitamiseks. Kohus kuulutas pankroti välja ning otsustas menetluse läbi viia avaliku uurimisena, mistõttu menetlus toimub hoolimata sellest, kas pankrotivaras on piisavalt vahendeid menetluse läbiviimiseks. Haldur teeb tööd ning ta õigustatud töö eest ka tasu saama. Seetõttu tuleb võlgnikule anda menetlusabi ning ajutise halduri tasu kanda riigi vahenditest. Justiitsministri 01.02.2021.a määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Korra § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik ajutise halduri tasu väljamaksmine riigi vahenditest, s.o 409,20 eurot (sh km). TsMS § 172 lg 1 esimene lause sätestab: hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus leiab põhimõtteliselt, et pankroti välja kuulutamine on vaid avaldaja huvides, kes saab niimoodi uue täitedokumendi, millele hakkab kehtima uus nõude aegumise kulgemine. Menetlus ei ole kuidagi võlgniku huvides, mida näitas ka võlgniku vähene huvi menetluses. Seetõttu tuleks menetluskulud jätta täies ulatuses avaldaja enda kanda. Riigikohus on aga 10.04.2013 teinud lahendi 3-2-1-23-13, mille p-s 12 on selgitanud TsMS sätete mittekohaldumist pankrotimenetluses. Riigikohus selgitas järgmist: Kolleegium leiab, et sellest üldreeglist on PankrS §-s 150 reguleeritud menetluskulude kandmist erinevalt, millele viitavad PankrS § 150 lg-d 2 ja 3. PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga. Kuna võlausaldaja pankrotiavaldus rahuldati, kantakse pankrotimenetluse kulud – sealhulgas ka menetluskulud PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes (riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu) ning PankrS § 150 lg 1 p-s 6 sätestatud PankrS § 11 või § 30 alusel kohtu deposiiti makstud summa – pankrotivarast. Seega tuleb avaldaja kantud menetluskulud tasuda pankrotivarast vastavalt PankrS §-le 146. Kohus leiab, et nimetatud kulusid ei saa välja mõista otse võlgnikult, vaid lähtudes PankrS § 146 tuleb need kulud kanda pankrotivarast. Avaldaja ei esitanud menetluskulude nimekirja, kuid kohtul on vaatamata sellele kohustus kohtuasja materjalide pinnalt menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata (TsMS § 174 lg 1). Kohtuasja materjalide alusel on tuvastatav, et avaldaja menetluskuludeks on riigilõiv 420 eurot. Nimetatud kulud on põhjendatud kulud ja tuleb kanda pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik