TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi K. K. vastu võla ja viivise väljamõistmiseks 10 544 eurot 78 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja K. K. (isikukood xxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi K. K. vastu võla ja viivise väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib pool esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (hageja) esitas 21. augustil 2023 Tartu Maakohtule hagi K. K. (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja võla 6718 eurot 73 senti, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 2567 eurot 73 senti ja viivise põhivõlalt hagiavalduse esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni määras 0,065% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 5. augustil 2021 maksekokkuleppe ja võlatunnistuse. Võlatunnistuse kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb võlatunnistuse andmise päeva seisuga hagejale 6718 eurot 73 senti, millest põhivõlg on 5302 eurot 91 senti, viivis 993 eurot 64 senti, sissenõudekulu 45 eurot, intress 377 eurot 18 senti. Lisandub ühekordne lepingutasu 20 eurot. Kostja on tasunud lepingutasu 20 eurot. Tulenevalt eeltoodust on kostjal võlg summas 6718 eurot 73 senti. Kostja ei täitnud võlatunnistusest tulenevaid kohustusi. Hageja ja kostja on kokkuleppe punktis 1.3 leppinud kokku kohaldatava viivise määras 0.065% iga kalendripäeva eest. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue 2567 eurot 93 senti. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 22. augustist 2023 kokkuleppes kokkulepitud viivisemääras. Praegusel juhul on võlatunnistus sõlmitud uue nõude omaniku/hageja ja kostja enda vahel, mitte algse nõude omaniku/algse võlausaldaja ja tarbija vahel. Tarbijakrediidi sätted ega ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 ei välista võlatunnistuste sõlmimist. Võlaõigusseaduse tarbijakrediidilepingu regulatsioonis ei ole sätestatud, et tarbijakrediidilepinguga seonduva kohustuse osas ei tohi sõlmida konstitutiivset võlatunnistust. Konstitutiivse võlatunnistuse sõlmimine on kostja vaba tahe, st kostja oli teadlik sõlmitava võlatunnistuse sisust ja ta võttis vastu teadliku otsuse astuda uude võlasuhtesse. Hagejal ei ole kohustust tõendada, millisest võlasuhtest võlg algselt tekkis.
2.Kohus jättis hagi 3. oktoobri 2023. a määrusega käiguta ja määras tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas määruses, et esitatud tõendite kohaselt tuleneb hageja nõue tarbijakrediidilepingust VÕS § 402 lg 1 mõistes. Kohus viitas kohtupraktikale ja märkis, et ka võlatunnistuse puhul on vajalik kontrollida, kas võlatunnistus saab olla kehtiv või võib tarbijal eksisteerida tarbijakrediidilepingut reguleerivatest imperatiivsetest sätetest tulenevalt siiski vastuväiteid, mille esitamist VÕS § 421 kohaselt välistada ei saa ning mis võivad lõppjärgus viia võlatunnistuse tühisuseni. Võlatunnistuse kehtivust ei ole võimalik hinnata ilma selle aluseks oleva tarbijakrediidilepingu tingimusi ja krediidi andmisega seonduvaid asjaolusid hindamata. Kohus palus hagejal välja tuua asjaolud ja esitada tõendid, mille alusel kohus saab hinnata tarbijakrediidilepingu (sh tüüptingimuste) kehtivust. Kohus märkis, et hagejal tuleb esitada hagis andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud. Hagejal on kohustus välja tuua asjaolud, millest nähtub, et laenuandja on täitnud konkreetse kostja osas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused. Hagejal tuleb mh välja tuua, millise teabe laenuandja enne lepingute sõlmimist omandas, s.o kas laenuandja küsis infot kostja igakuise netosissetuleku, konto väljavõtte ja igakuiste kohustuste suuruse jms kohta, ja kuidas on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust.
3.Hageja selgitas 1. novembri 2023. a seisukohas, et kostjaga on sõlmitud konstitutiivne võlatunnistus. Hageja on esitanud kõik vajalikud tõendid nõude esitamiseks võlatunnistuse alusel. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kuna VÕS §-s 30 nimetatud võlatunnistus on abstraktne leping ei saa sellest tulenevale nõudele esitada vastuväiteid, mis tulenevad võlatunnistuse aluseks olevast suhtest, mh ei saa tugineda võlatunnistuse aluseks oleva lepingu tühisusele (vt ka RKTKo 24.04.2006, nr 3-2-1-21-06, p-d 13-14; RKTKo 19.10.2004, nr 3-2-1-101-04, p-d 29). Võlatunnistuse abstraktsus ja sõltumatus tähendab, et võlatunnistusega tunnistatud aluskohustuse olemasolu, puudumine või selle kehtetus ei oma võlatunnistuse kehtivusele mõju. Hageja leiab, et käesoleval juhul ei saa nõude menetlemisel võtta aluseks hageja ja kostja vahel sõlmitud varasemat võlasuhet ega sellest lähtuvalt kohaldada hageja ja kostja vahelisele võlasuhtele tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut (VÕS § 402 jj).
4.Kohus võttis hagi 30. novembri 2023. a määrusega menetlusse.
5.Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud.
6.Kohus määras 26. aprilli 2024. a määrusega, et asi vaadatakse läbi kirjalikus menetluses ning tegi menetlusosalistele teatavaks lahendi avalikult teatavaks tegemise aja. Kohus määras menetlusosalistele viimaste kokkuvõtlike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja.
7.Hageja esitas 8. mail 2024 kohtule seisukoha uute asjaolude ja tõenditega.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kohus märgib esmalt, et kohus jätab hageja 8. mai 2024. a seisukoha uute asjaolude ja tõenditega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 331 lg 1 alusel tähelepanuta ega arvesta nendega käesoleva otsuse tegemisel. Kohus määras 26. aprilli 2024. a määruses, et asi lahendatakse kirjalikus menetluses ning tegi pooltele teatavaks kohtuotsuse tegemise kuupäeva. Kohus märkis samas määruses, et annab pooltele tähtaja soovi korral viimaste seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kohus selgitas ka, et viimastes seisukohtades ei saa pooled esitada uusi argumente, mida siiani esitatud ei ole. Kohus on määruses viidanud küll TsMS §-le 405, mis on praegusel juhul ebaõige, kuna tegemist ei ole lihtmenetluse asjaga, kuid see ei muuda ebaõigeks kohtu otsustust anda pooltele viimane tähtaeg kokkuvõtlike seisukohtade esitamiseks. Kohus on määranud pooltele TsMS § 329 lg 1 ja § 330 lg 1 alusel viimase tähtaja kokkuvõtlike seisukohtade esitamiseks. Kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §des 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda TsMS § 331 lg 1 järgi üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Hageja ei ole esitanud kohtule uute seisukohtade, asjaolude ja tõendite esitamise kohta mingit mõjuvat põhjust, mis õigustaks nende menetlemist TsMS § 331 lg 1 alusel. Kohus märgib, et 8. mai 2024. a seisukohtades on hageja muutnud oma varasemaid seisukohti, esitades mitmeid uusi tõendeid ja asjaolusid. Uute asjaolude ja tõendite menetlemine põhjustaks vajaduse uuendada menetlus selleks, et tagada kostjale võimalus esitada oma seisukoht hageja seisukoha ja tõendite kohta. Samas oli hagejal võimalus esitada samad tõendid ja asjaolud juba varasemas menetluses, mida hageja ei teinud. Seega tingiks uute asjaolude ja tõendite menetlemine käesoleva asja lahendamise viibimist, mis ei ole menetluse praeguses staadiumis kohtu hinnangul enam põhjendatud. Asjaolu, et hageja on esitanud uued asjaolud ja tõendid 8. mail 2024, s.o mõni päev enne lõpptähtaja saabumist (s.o 13. mai 2024), ei muuda kohtu hinnangul seda, et hageja on oma seisukoha, sh tõendid esitanud hilinenult. Kohus märkis 26. aprilli 2024. a määruses, et menetlusosalised võivad esitada kokkuvõtlikke seisukohti kuni 13. maini 2024.
9.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja tugineb hagi alusena poolte vahel 5. augustil 2021 sõlmitud võlatunnistusele. Hageja on esitatud tõendina 5. augustiö 2021. a sõlmitud võlatunnistuse, milles kostja tunnistab, et võlgneb hagejale kokku 6718 eurot 73 senti, millest põhisumma 5302 eurot 91 senti, viivis 993 eurot 64 senti, kahjuhüvitis 45 eurot, intress 377 eurot 18 senti. Pooled on kokku leppinud, et kostja tasub võla hagejale maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetena. Pooled on kokku leppinud, et põhisummalt maksab kostja viivist 0,065% päevas ning lisaks maksab maksekokkuleppe eest lepingutasu 20 eurot. Pooled on muu hulgas kokku leppinud, et
võlatunnistus on konstitutiivne võlatunnistus VÕS § 30 lg 1 tähenduses ning selle alusel tekib uus iseseisev kohustus, mis annab võlausaldajale õiguse nõuda tunnistatud kohustuse täitmist üksnes selle võlatunnistuse alusel ning võlgnik kaotab õiguse esitada võlgnevuse olemasolu, suuruse, sissenõutavuse või selle tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta mistahes vastuväiteid, mida võlgnik võinuks esitada algse võlgnevuse suhtes enne käesoleva võlatunnistuse andmist, sõltumata mistahes varasematest asjaoludest.
10.VÕS § 30 lg 1 kohaselt on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Riigikohus on selgitanud (vt nt RKTKo 3-2-1-21-06, p 13), et VÕS §-s 30 reguleeritakse iseseisva kohustuse võtmist võlatunnistusega ehk nn konstitutiivset (abstraktset) võlatunnistust, mis toob kaasa võlgnikule abstraktse ja aluskohustusest sõltumatu kohustuse tekkimise. Võlatunnistuse abstraktsus ja sõltumatus tähendab, et võlatunnistusega tunnistatud aluskohustuse olemasolu, puudumine või selle kehtetus ei oma võlatunnistuse kehtivusele mõju. Seda ka siis, kui võlatunnistusega tunnistatakse tehinguga võetud või muul alusel tekkinud kohustuse olemasolu. Kohus leiab, et arvestades kostja poolt 5. augustil 2021 antud võlatunnistuse sisu ja tingimusi on see käsitletav VÕS § 30 lg 1 mõttes konstitutiivse võlatunnistusena, millega on loodud algsest kohustusest sõltumatu ja iseseisev nõudealus.
11.Riigikohus on oma varasemas praktikas avaldanud, et konstitutiivne võlatunnistus loob võlatunnistusega lubatud sooritusele iseseisva, st selle aluseks olevast õigussuhtest sõltumatu nõude aluse ning võla sissenõudmiseks ei pea võlausaldaja esitama muid tõendeid peale võlatunnistuse. Kui hageja tugineb nõuet esitades konstitutiivsele võlatunnistusele, saab võlgnik esitada vastuväiteid võlatunnistuse aluseks olevast õigussuhtest tulenevale nõudele VÕS §-del 1028 ja 1032 põhineva alusetu rikastumise tagasinõude esitamisel(vt nt RKTKo 10.12.2014. a nr 3-2-1-124-14, p 23). Riigikohus on 3. juuni 2021. a otsuses tsiviilasjas nr 2-19-5601 (p-d 18.1. ja 18.2.) oma varasemat seisukohta muutnud, leides, et kui kostja andis konstitutiivse võlatunnistuse, tuleb kohtul arvestada, et võlgnik, kes on tunnistanud võlga ilma õigusliku aluseta, võib alusetult saadud võlatunnistuse tagasinõudmise (VÕS § 1028 jj alusel) asemel ka keelduda konstitutiivsest võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitmisest ja selleks ei pea esitama vastuhagi. Antud juhul ei ole kostja hagile vastanud ega esitanud hagile vastuväiteid. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohaldab õigust kohus ja sellest tulenevalt peab kohus kontrollima tehingu kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Ehk siis olenemata sellest, et pooled ei ole sellele tuginenud, peab kohus kontrollima, kas võlatunnistus kui tehing on kehtiv, sh kas see on kooskõlas seaduse imperatiivsete sätetega.
12.Esitatud hagiavaldusest ja võlatunnistuses toodud tingimustest nähtuvalt põhineb hageja nõue tarbijakrediidilepingul VÕS § 402 lg 1 mõttes. Hageja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev laenuandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega. Kostja on võlasuhtes tarbija VÕS § 1 lg 5 mõttes. Tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna või osaliselt tühiseks. Nii sätestab näiteks VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidilepingu puhul krediidi kulukuse määra ülempiiri ja kui krediidi kulukuse määra on kõrgem, siis on tarbijakrediidileping tühine. VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ka tühised tarbijaga sõlmitud lepingu tüüptingimused, mis on tarbijat ebamõistlikult
kahjustavad. VÕS § 4034 näeb tarbijakrediidilepingu puhul krediidiandjale ette vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise kohustuse. Kui krediidiandja on neid kohustusi rikkunud, siis VÕS § 4034 lg 7 kohaselt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Riigikohus on 24. novembri 2023. a määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 (p-d 28 ja 29) avaldanud seisukohta, et kui võlausaldaja tugineb oma nõude alusena võlatunnistusele, millega tarbija tunnistab tarbijakrediidilepingust tulenevat võlga või millega luuakse tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude asemele uus võlasuhe, peab kohus omal algatusel kontrollima, milline oli tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ja kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tüüptingimustel sõlmitud võlatunnistus võib olla tühine VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 11 alusel. Kui võlatunnistuse on andnud tarbija majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule, siis saab eeldada, et tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, ja vastupidist tuleb tõendada isikul, kes võlatunnistusele tugineb. Kokkuvõttes toob tarbijaga sõlmitud võlatunnistuse tühisuse kaasa see, kui võlatunnistusega soovitakse muuta kehtivaks kokkulepped, mis on seaduse kohaselt tühised. Seetõttu ei ole kokkuvõttes vahet, kas (algselt) tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude korral tugineb võlausaldaja oma nõude alusena laenulepingule või võlatunnistusele, mis on sõlmitud laenulepingu asendamiseks. Mõlemal juhul peab kohus kontrollima, kas tarbijakrediidileping ja selles sisalduvad kokkulepped muude kulude, sh intressi kohta kehtivad. Antud asjas ei ole hageja esitanud andmeid ega tõendeid, mis võimaldaksid kohtul kontrollida kostja antud võlatunnistuse kehtivust, sh andmeid ja tõendeid võlatunnistuse aluseks oleva tarbijakrediidilepingu ja selle tingimuste kohta ega vastutustundliku laenamise põhimõtete järgmise kohta. Kohus on hagejale vastavate andmete ja tõendite esitamise kohustust selgitanud ja andnud hagejale ka täiendavalt tähtaja andmete ja tõendite esitamiseks, kuid hageja ei kõrvaldanud puuduseid õigeaegselt. Hageja on esitanud uued asjaolud ja tõendid (sh andmed krediidi kulukuse määra ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta) hilinenult, mistõttu ei saa kohus nendega arvestada. Tallinna Ringkonnakohus on 15. detsembri 2023. a otsuses tsiviilasjas nr 2-22-150688 leidnud, et kui hageja ei too esile ega tõenda kostja kui tarbijaga lepingute sõlmimise ja esialgse võlasuhte kujundamise asjaolusid, mis võimaldavad kohtul tehingute kehtivust hinnata, siis tuleb jätta tarbijakrediidi tunnustega lepingul rajanevate rahaliste nõuetega hagi tervenisti rahuldamata. Kuna hageja ei esitanud kohtule nõutud andmeid õigeaegselt, siis ei saa kohus hinnata aluseks olevate tehingute kehtivust, muu hulgas tarbijakrediidilepingus intressimäära kokkuleppe kehtivust ja krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise kohustuse täitmist. Eeltoodud põhjendustel jääb hagi tervikuna rahuldamata.
13.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kuivõrd kostja ei ole menetluses osalenud, siis ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Merili Ratasepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.