Võlaõigus › Võõrandamislepingud

ASJAOLUD

2-23-8674 hagejat üle andma ja kostjat vastu võtma sõiduauto, xxx ühe kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja tõi hagiavalduses välja järgmised asjaolud: − 04.10.2022 ostis hageja kostjalt sõiduauto xxx, VIN-kood xxx, reg.märk xxx (edaspidi kui sõiduk) hinnaga 15 000€, mis on müüjale tasutud ülekandega 03.10.2022. Olgugi, et hageja soovis mitmel korral lasta sõiduki üle vaadata, puikles kostja sellest osavalt kõrvale viidates hooldustele ja riiklikele ülevaatustele, kinnitades, et sõiduk on heas tehnilises korras ning mingeid varjatud puudusi ei esine. − 11.11.22 käis hageja paigaldamas sõiduki ostuga kaasa antud talverehve. 19.11.202222.02.2023 märkas hageja sõidukil erinevaid puuduseid, kuid sellest koheselt kostjat ei teavitanud. Puuduste tõttu oli piiratud sõiduki kasutamisvõimalus (19.11.22 probleem talverehvide lumepidavusega; 19.12.2022 probleem kütusetorus olnud augus; 12.01.2023 avastati, et sõiduki põhi on ulatuslikult roostes; 17.02.2023 süttis sõidukil VSC/TRC märgutuli armatuuril ja veojõukontroll lakkas töötamast, millele 22.02.2023 xxx (xxx OÜ) diagnostika käigus viga ei leitud ja määrati pikemaks vea selgitamiseks uus aeg 01.03.2023 ning hoiatati ka rooste pärast, sest sellega olevat lood väga halvad). − 23.02.2023 kontakteerus hageja SMS teel kostjaga tõlgi vahendusel. Hageja edastas kostjale ulatuslike vigade info ja pakkus ilmnenud puuduste kompenseerimiseks asuda läbirääkimistesse kompromissi sõlmimiseks. Kokkuleppele ei jõutud. Kostja väitel oli rooste loomulik protsess. − 27.02.2023 pöördus hageja ekspert R P poole sõiduki põhjalikuks läbivaatuseks ja ekspertarvamuse saamiseks. Kuna tööde järjekord oli pikk, sai hageja ekspertiisiks aja alles 14.03.2023. Kuna akti koostamine võttis samuti aega, sai hageja eksperdi lõpliku hinnangu kätte 11.04.2023. − 01.03.2023 toimunud pikema veaotsingu käigus selgus, et juhi jalge juures on kaks klemmi oksüdeerunud. Pärast nende vahetamist veatuled kustusid. Tähelepanu juhiti ulatuslikule korrosioonile. − 02.03.2023 vaatas sõiduki üle AS xxx ning andis omapoolse hinnangu seisukorrale ja puudustele. Puuduste ulatus oli märkimisväärne. Hinnangus on muuhulgas märgitud, et amortisaatorite tolmukatted on läbi roostetanud, tagavararatta mehhanism on roostes ja ei tööta, kliimasüsteemi jahuti torud on läbi lõigatud, mootoripadjad on läbi, kerel, raamil, esirattakoopad, juhi jalgealune, karbid jne on roostetanud jpm. − 10.04.2023 koostas ja allkirjastas 8. taseme autoinsener R P eksperdi arvamuse nr 2111/2023, mille kohaselt on puudused sedavõrd ulatuslikud, et nende kõrvaldamise maksumus ületab poolte tehingumaksumuse ehk ostuhinna. − 19.04.2023 saatis hageja kostjale lepingust taganemise avalduse, milles palub hiljemalt 30.04.2023 tagastada ostusumma ning määrata koht ja aeg, kus sõiduk müüjale tagastada. − 25.04.2023 saatis kostja esindaja vastuse, mille kohaselt on kostja seisukohal, et kostja ei ole lepingut rikkunud ning hageja lepingust taganemise alused ei ole täidetud. − 19.05.23. saatis hageja kostjale vastuseks vastuskirja koos kompromissettepanekuga, mille kohaselt hageja pakkus välja ulatuslike varjatud puuduste kõrvaldamise eest kostjale leevendava kompensatsiooni tasumise 8000€. − Kuna pooled ei ole vaatamata läbirääkimistele jõudnud kokkuleppele sõiduki tagasitäitmise tingimustes ega sõlminud ka ühtegi kompromissi sõiduki varjatud puudustest tuleneva vaidluse lahendamiseks kohtuväliselt, oli hageja sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole. Vastusena kostja hagivastusele, tõi hageja 14.08.2023 välja järgmist: − Hageja tellis uue kütusetoru. Kuna kütusetoru jõudis kohale 20.12.2022., sai hageja sõiduki paranduseks remondiaja alles 12.01.2023.

2-23-8674 − 12.01.2023 toimunud remondi ajal tuvastas remondi teostaja, et sõiduki põhi on ulatuslikult roostes. Hageja tugineb enda ütlustele ning väidete tõsiseltvõetavuse lisamiseks on valmis andma ütlusi vande all. Samuti on selle väite kinnitamiseks hageja valmis kutsuma tunnistajana kohtusse remonti läbi viinud isiku. − Hagejalegi on raskesti usutav, et tehnoülevaatusel ei märgatud või ei märgitud ulatusliku korrosiooni olemasolu. Veelgi vähem usutav aga on see, et xxx AS poolt tehtud põhjalik kontroll ja riiklikult tunnustatud kohtuekspert R P on asjadest valesti aru saanud ja eksinud korrosiooni kindlakstegemisel. Ekspert juhtis tähelepanu asjaolule, et Tehnoülevaatusel märgitakse korrosioonikahjustused aktile vaid siis kui konstruktsiooni kandevelemendid on kahjustatud (sh. korrodeerunud) ja esineb ilmne purunemise oht. Antud sõiduki kandevelemendiks on raam ning sellel esines vaid pindmist korrosiooni. − Vastab tõele, et 20.09.2021 teostatud suure hoolduse teostamisel ei ole märget korrosiooni kohta. Kas aastal 2021 oli korrosioon või mitte, ei saa me kahjuks teada. Ekspert tõi välja järgmist – “Kuna korrosioonikahjustuste areng sõltub keskkonnast, milles sõidukit hoitakse, pole võimalik ulatuslike korrosioonikahjustuste tekkeaega tagantjärgi kindlaks määrata. Tuginedes eksperdi igapäevasele kogemusele sõidukite remondi organiseerimisel pidid esimesed läbivad korrosioonikahjustused tekkida rohkem kui 1 aasta tagasi enne 14.03.2023.a. antud sõiduki vaatlust.“ − xxx AS on andnud vastuolulist teavet. 27.09.22. vahehoolduse käigus justkui ei tuvastatud korrosiooni ning juba 6 kuud hiljem tuvastab xxx AS põhjaliku kontrolli käigus ulatusliku korrosiooni. Ekspert tõi välja, et margiesinduses tehtud vahehoolduste käigus teostatakse vaid mootoriõli ja filtrite vahetus ning kaebuste puudumisel sõiduki üldisele seisukorrale tähelepanu ei pöörata. Seetõttu ei pööratud 27.09.2022.a. toimunud vahehooldusel sõiduki kere üldisele seisukorrale ilmselt ka tähelepanu. Võimalik, et septembri vahehoolduse käigus ei pööratudki tähelepanu põhja all toimuvale. Ei saa välistada ka võimalust, millele ka kostja ise viitab punktis 3.20, et hooldustöid teostanud tehnik ei märganud raamil roostet. Märkasid seda aga xx AS tehnik 02.03.23 läbi viidud põhjaliku kontrolli käigus ja samuti ei jäänud see märkamata kohtueksperdil. − Kostja teadis või pidi teadma sõiduki erakordselt halvast seisukorrast seetõttu, et vastavalt xxx AS 02.03.23 teostatud põhjalikul ülevaatusel on märgitud, et põhja all on kliimasüsteemi tagumine jahuti lahti ühendatud, põhja all torud läbi lõigatud ja pimedaks ette pandud. Kui neid torusid ei lõiganud läbi kostja, siis tekib küsimus, et kas sõiduk oli kolmandate isikute valduses, kes seda teha said. − Hageja on kirjeldanud kronoloogiliselt, millal ja millises ulatuses sai ta sõidukit kasutada ning miks ei olnud varem võimalik pöörduda vigade tuvastamiseks spetsialistide poole. Hagejal ei olnud võimalik ja teatud mõttes ka otsest põhjust enne jaanuari 2023 (siis pööras korrosioonile tähelepanu kütusetoru remontija) teostada põhjalikku kontrolli põhja all toimuvast. Kui kostja ausa inimesena väidab, et kõik on korras ning rõhub sellele, et ülevaatused ja tehnoülevaatused on ka tehtud, siis on üsna loogiline, et ostja ei hakka igaks juhuks roomama auto alla, et vaadata, kas mõned torud on läbi lõigatud või esineb ulatuslikku korrosiooni. Pealegi puudub hagejale sõiduki tehnilise seisundi hindamiseks igasugune pädevus. Samuti ei olnud otstarbekas kulutada 100 eurot kontrolli peale, kus niigi hakkas raha kuluma rehvidele, kütuse torule ja paagile jne. − Kostja kirjutab, et hagejal oli võimalik lasta auto üle vaadata spetsialistil, siis seda hageja sooviski, kuid kostja põikles kogu aeg kõrvale väites, et sõiduk on käinud just kenasti hoolduses ja ka ülevaatusel. Seepärast hageja uskus kostjat ja ei pidanud vajalikuks kulutada 100 eurot müüja poolt kinnitatud ideaalses korras olevat sõidukit kontrollida. Kostja väide, et sõidukit pakuti ka proovisõiduks enda kasutusse, kuuleb hageja esimest korda, see ei vasta tõele ning on kohut eksitav.

2-23-8674 − Hageja on pikalt ja põhjalikult kirjutanud, miks oluline osa puudustest tuvastati jaanuaris ning kinnitust leidis märtsis 2023. Väiksemad puudused ilmnesid juba detsembris 2022. Hageja, kui mõistlikult käituv ostja ei teadnud ega saanudki teada ekspertide poolt hiljem kindlaks tehtud puudustest lepingu sõlmimisel. Vaid arulage ja mittemõistlikult käituv ostja oleks sellises tehnilises seisukorras sõiduki ostnud. Kuna puudused on sedavõrd ulatuslikud ning eksperdi kinnitusel pidid olema juba ammu enne lepingu sõlmimist, ei ole kahtlustki, et tegemist on varjatud puudustega ja pahatahtliku käitumisega müüja poolt.

2-23-8674 − Ekspertiisiakti lk 5 kajastuvad tehnoülevaatuste andmed, kus on ära toodud sõiduki viimaste aastate korralise ülevaatuse ajal fikseeritud rikked. Nimetatud tabelist on näha, et 2022. aastal 10. juunil toimunud korralisel ülevaatusel on sõidukil tuvastatud „väheoluline viga“ – vedrustus: stabilisaatori puksil või kuuliliigendis esineb lõtkusid. V+P. − 16.06.2022 korduval ülevaatusel on sõiduk üle kontrollitud ja tunnistatud tehniliselt korrasolevaks. Otsuse kohaselt on sõidukil kehtiv tehnoülevaatus kuni 30.06.2023. − Kui vaadelda ekspertiisiaktis välja toodud tehnoülevaatuste ajalugu, siis isegi väheoluliste vigade seas ei ole kordagi märgitud, et sõidukil esineks roostet, korrosioonikahjustused või muud kere kahjustusi. Ometi on teada, et tehnoülevaatuse ajal käib ülevaataja ka sõiduki all. Sellises mahus ja kujul, kuidas on hageja kirjeldanud sõiduki olukorda, ei saanud jääda kevadel 2022. tehnoülevaatuse teostajale märkamata. − Samuti ei ole usutav, et sõiduk oleks läbinud tehnoülevaatuse, kui oleks olnud rikked, millele viitab hagiavaldusele lisatud xxx AS poolt 02.03.2023 teostatud 50 punkti kontroll. Olukorras, kus xxx AS on sõidukit eranditult hooldanud alates 13.02.2008, on raskesti usutav, et xxx AS varem sellised sõiduki puudused tähelepanuta jättis ja nendest kostjat ei teavitanud. − xxx AS töökorralduste väljatrükist nähtub, et xxx AS-il on praktika, et töökorraldustesse kirjutatakse üles ka need asjaolud, mida koheselt hoolduse käigus ei kõrvaldata kuid, mis on hoolduses käigus tuvastatud ja mis vajavad tulevikus tähelepanu. − Kostja lepinguline esindaja pöördus 29.05.2023 xxx AS-i poole, et täpsustada, kui sõiduki tavapärases hoolduses oleks tuvastatud, et sõiduki põhjas on kahjustused ja sõiduk vajaks korrosioonitõrjet, kas xxx oleks vastava märke teinud töökorraldusse ja kas xxx oleks juhtinud kliendi tähelepanu sõiduki sellistele kahjustustele? − 25.05.2023 edastas xxxS kostja lepingulisele esindajale vastuse, milles andis teada, et xxx AS kontrollib sõiduki raami, põhja ja värvipinna korrosiooni hoolduse käigus vastavalt tootja ametlikule hooldeprogrammile, mis on ettenähtud suurtel hooldustel. 20.09.2021 teostatud suur hooldus, ohtliku korrosiooni või avastatud läbirooste kohta märget ei ole. 15.06.2022 on sõiduk läbinud Maanteeameti andmetel tehnoülevaatuse ettevõttes xxx OÜ (xxx), kus on tehnoülevaatuse käigus teostatud ühe olulise punktina ka raami ja kere ja sellele kinnituvate osade kontroll. Tehnoülevaatuse teostanud ettevõtte otsus on, et sõiduki seisukord lubab ohutult liikluses osaleda. − 27.09.2022 teostatud vahehooldus, mille käigus ei ole sõiduki tootja ette näinud täiendavat kontrolli sõiduki raami, põhja või värvipinna korrosiooni kohta. Juhul, kui hooldustöö teostanud tehnik oleks märganud tõsiseid vigastusi või läbivat roostet raamil, mis oleks teinud sõiduki edasise kasutamise ohtlikuks, oleks sellest kindlasti informeeritud sõiduki omanikku ning tehtud vastav märge sõiduki hooldusajalukku. Liiklusohtlike vigastuste leidmisel kinnitab klient allkirjaga, et talle on sõiduki juures leitud ja ohutusega seotud asjaolud teatavaks tehtud. − Käesoleval juhul kinnitab xxx AS, et praktiliselt vahetult enne sõiduki ostu-müügi lepingu sõlmimist (vahehooldus 27.09.2022, ost-müük 04.10.2022), xxx hooldustöid teostanud tehnik tõsiseid vigastusi või läbivat roostet raamil ei märganud, mis oleks teinud sõiduki edasise kasutamise ohtlikuks, vastasel korral oleks sellest kindlasti informeeritud kostjat ja tehtud ka vastav märge sõiduki hooldusajalukku. Veelgi enam, kui tegemist oleks olnud liiklusohtlike vigastustega, nagu väidab ekspert, siis oleks selle kohta xx kindlasti võtnud ka kostjalt allkirja. − Vaatamata sellele, et juriidiliselt on sõidukil olnud mitu omanikku, on kostja olnud sõiduki kasutaja sõiduki ostumomendist kuni sõiduki müügi momendini. Seega aastast 2008 kuni

2-23-8674 aastani 2021. Selle aja jooksul kasutas ja hooldas kostja väga heaperemehelikult sõidukit ja kasutas sõidukit valdavalt ainult linnas sõitmiseks. Seda, et sõiduk oli heas korras, kinnitab ka ekspert. Ekspertiisiakti lk 7 tõdeb erkspert, et sõiduki üldine välimus on väga hea, nähtavaid kõrvaldamata avariilisi vigastusi või nende kõrvaldamise jälgi ekspert ei tuvastanud. − See, et kandekonstruktsioonil esinevad tugevad korrosioonikahjustused, mis on tekkinud, nt sõidukiga soolases merevees sõitmisest, on kostja jaoks enam kui üllatav. Kostja ei ole kunagi sõidukiga veekogus sõitnud ning kostjale teadvalt müügi hetkel sõidukil selliseid korrosioonikahjustusi ei olnud. − Kostja müüs hagejale sõiduki, mis vastas müügikuulutuses toodud tingimustele, oli sõidukorras ja tehniliselt töökorras, ilma varjatud puudusteta. Eeltoodust tulenevalt on kostja jätkuvalt seisukohal, et ei ole lepingut rikkunud ja tagasitäitmiseks alus puudub. − VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline rikkumine). Sama paragrahvi lõige 2 loetleb olulised rikkumised. Oluline on märkida, et iga rikkumine ei ole lepingust taganemiseks piisav. Vastaspoolele tuleb anda tähtaeg rikkumise kõrvaldamiseks, kui teine lepingupool et täida oma kohustust ka täiendava tähtaja jooksul, loetakse rikkumine oluliseks ning sellele tuginedes on võimalik alles lepingust taganeda. Seega ei ole taganemise tingimused täidetud. − VÕS § 116 lg 4 kohaselt lepingust taganemine kohustuse täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. − Antud juhul hageja ei teavitanud kostjat õigeaegselt sõiduki lepingutingimustele mittevastavusest. Ehkki kostja hageja taganemise avaldusega ei nõustu, on kostja seisukohal, et lepingust taganemise tingimused ei ole täidetud. − Kui kohus peaks lugema tõendatuks (millega kostja ei nõustu), et auto seiskord oli juba müügihetkel ulatuslikult roostes, siis hageja teadis või pidi teadma auto seisukorrast oluliselt varem. Hageja toodud väited, et ta ei saanud ligi poole aasta jooksul auto seisukorraga tutvuda ja ei pidanudki tutvuma, ei ole veenvad ja on ebaõiged. − VÕS § 218 lg 4 kohaselt ei vastuta müüja selliste müüdud asjal esinevate lepingutingimustele mittevastavuste eest, millest ostja oli lepingu sõlmimisel teadlik või pidi lepingu sõlmimisel teadma. − Käesoleval juhul oli hagejal võimalik auto üle vaadata ostmise ajal nii mootori poolelt kui ka kere alt, kas siis iseseivalt või kasutades selleks spetsialistide abi. Hageja väide, et kostja sellest kõrvale hoidus on väär ja kohut eksitav. Hagejale pakuti autot ka proovisõiduks enda kasutusse, millest hageja keeldus. Hoolikas ostja peab ka ise veenduma kaubas, mille ta soetab. − Antud juhul ei ole kostja hinnangul hageja tõendanud, et müügihetkel olid sõidukil puudusel. Vastupidiselt hagejale on kostja tõendanud, et sõiduk oli müügihetkel korras ja vastas kuulutuses näidatud tingimustele. − Kostja esitas xxx AS töökorralduste väljavõte perioodi 13.02.2008 – 29.09.2022 kohta, millest nähtuvad kõik sõidukile teostatud remonttööd. Kostja juhib tähelepanu, et nimetatud töökorralduste väljavõttes ei ole kordagi nimetatud neid rikkeid, mida toob välja hageja, nt ulatuslik korrosioon, amortisaatorite tolmukatted on läbi roostetanud, tagavararatta mehhanism on roostes ja ei tööta, kliimasüsteemi jahuti torud on läbi lõigatud, mootoripadjad on läbi, kerel, raamil, esirattakoopad, juhi jalgealune, karbid jne

2-23-8674 on roostetanud jpt. Samuti on xxx AS kinnitanud, et praktiliselt vahetult enne sõiduki ostumüügi lepingu sõlmimist (vahehooldus 27.09.2022, ost-müük 04.10.2022), xxx AS hooldustöid teostanud tehnik tõsiseid vigastusi või läbivat roostet raamil ei märganud, mis oleks teinud sõiduki edasise kasutamise ohtlikuks, vastasel korral oleks sellest kindlasti informeeritud kostjat ja tehtud ka vastav märge sõiduki hooldusajalukku. − Kokkuvõtlikult kinnitab eeltoodu, et sõiduk oli müügi hetkel sõidukorras, vastas müügikuulutuses toodud tingimustele, oli tehniliselt töökorras, ilma varjatud puudusteta. Kostja ei ole lepingut rikkunud ja tagasitäitmiseks alus puudub. − Alternatiivselt on kostja seisukohal, et hageja peaaegu kuue (6) kuu pikkune puudustest teada saamise ja sellest teatamise aeg ei ole mõistlik VÕS § 220 lg 1 tähenduses. Samuti VÕS § 218 lg 4 kohaselt pidi hageja lepingu sõlmimisel olema väidetavalt puudustest teadlik, sest väidetavad puudused, kui nad oleksid esinenud, pidid olema märgatavad mõistlikult käituvale ostjale.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2-23-8674

2-23-8674 ostueelse kontrolli mitteläbiviimine kohtu hinnangul hageja poolt võetud risk, võttes seejuures ka arvesse, et tehingusse mindi juba järgmisel päeval ehk 04.10.2022.

2-23-8674

/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.