Võlaõigus › Alusetu rikastumine

laenulepingu üles ning palus hagejal tagastada 104 500 eurot kahe kuu jooksul ülesütlemisavalduse kättesaamisest, ülesütlemisavalduse sai hageja kätte 27.05.2020. Kostja ja M B sõlmisid 24.03.2020 nõude loovutamise lepingu, millega kostja loovutas M B laenulepingust tuleneva nõude hageja vastu. Harju Maakohtu 08.11.2021 kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx (jõustunud 27.02.2023) on leidnud tõendamist, et nõude loovutamise leping on kehtiv. Hageja tasus kostjale laenulepingust tuleneva võlgnevuse (kokku summas 104 500 eurot) järgmiste maksetena: 07.07.2020 osamakse summas 24 500 eurot; 07.08.2020 osamakse summas 20 000 eurot; 02.09.2020 osamakse summas 20 000 eurot; 12.10.2020 osamakse summas 20 000 eurot; 21.10.2020 viimase osamakse summas 20 000 eurot. Kostja andis hagejale väljamaksete tegemise kohta kinnituse võlgnevuse tasumise kohta. M B esitas 31.07.2020 hageja vastu hagi laenulepingust tuleneva võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks. Kohus rahuldas 08.11.2021 otsusega tsiviilasjas nr xxx hagi osaliselt ja mõistis välja 60 000 eurot. Kohtuotsuses tuvastas kohus, et T.Q sai hagi kätte 12.08.2020 ja pärast seda kuupäeva täitis T.Q kohustuse valele isikule. Kostja on saanud hagejalt alusetult 60 000 eurot ja see tuleb kostjal hagejale tagastada, sest nõude loovutuse tõttu ei olnud kostjal õigust nõuda kostjalt selle summa tagastamist. Hageja nõuab kostjalt viivist alates hagi esitamisest seaduses sätestatud viivise määras ning edasiulatuvalt kuni kohtuotsuse täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb tema suhtes esitatud hagiavaldusele vastu. Hageja poolt esitatud maksegraafikud ei ole võla tasumise kinnitused. Tsiviilasjas nr xxx ei olnud kostja menetlusosaline ja kohtulahendis tuvastatud asjaolud tema suhtes ei ole siduvad. Hageja on saanud juhatuse liikmelt allkirjad pettusega, ei ole eluliselt usutav, et hagejal oli võimalik tasuda sularahas niivõrd suuri summasid. Kostja, allkirjastades maksegraafikuid, ei vaadanud ega märganud, et maksegraafiku nime kandvas failis oli sinna ka lisatud kinnitus laenusumma väidetava tagastamise kohta. Kostja usaldades hagejat ja arvas allkirjastavat üksnes maksegraafikuid. Kostja juhib tähelepanu, et allkirjastatud dokumendid on ebaharilikud ning need ei ole allkirjastatud väidetava raha üleandmise ajal, vaid hiljem. Viiest dokumendist kolm esimest on allkirjastatud 02.09.2020 paari minutiliste vahedega ja kaks viimast 21.10.2020. Samuti ei kajastu üheski graafikus uus võla jääk või asjaolu, et laenusumma oleks vähenenud. Kohustuse täitmise kviitung ei ole absoluutne tõend kohustuse täitmise kohta ja see ei lõpeta iseenesest kohustust, kui kohustust tegelikult siiski ei ole täidetud. Hagejal ei ole olnud rahalisi vahendeid laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks summas 104 500 eurot ning hagejal puudus võimalus 2020. aastal tagastada kostjale laenusumma ja hageja ei ole kostjale makseid teinud. Juhul, kui kohus siiski leiab, et kostja on saanud hagejalt 60 000 eurot (mida kostja ei tunnista), siis on hageja sellega täitnud oma laenulepingust tuleneva kohustuse kostja ees ehk raha on saadud õiguslikul alusel. Võlausaldaja on 24.03.2020 sõlmitud nõude loovutamise lepingust taganenud ning seega tuli laenulepingust tulenev kohustus täita kostjale. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud tuleb jätta kostja

kanda. Hageja esitas kostja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude, väites, et tasus kostjale alusetult 60 000 eurot laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks pärast seda, kui kostja oli nõude loovutanud. Kostja vaidleb hagile vastu väites, et hagejal ei olnud rahalisi vahendeid kohustuse täitmiseks; kostja allkiri kohustuse täitmise kinnitusel on saadud pettuse teel ning hageja on nõude loovutamise lepingust taganenud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Hageja kohustuseks on neid asjaolusid tõendada. Kostjal on võimalik tõendada, et kohustus on endiselt kehtiv. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 30.10.2018 tähtajatu suulise laenulepingu (laenuleping), mille alusel andis kostja hagejale laenu 104 500 eurot. Nimetatu on tõendatud ka nõude loovutamise lepingu (dtl 7/15) ja Harju maakohtu 08.11.2021 otsusega (dtl 9-14). Kostja ütles 02.04.2019 laenulepingu üles ning palus hagejal tagastada 104 500 eurot kahe kuu jooksul ülesütlemisavalduse kättesaamisest, ülesütlemisavalduse sai hageja kätte 27.05.2020. Kostja ja M B sõlmisid 24.03.2020 nõude loovutamise lepingu, millega kostja loovutas M B ́ile laenulepingust tuleneva nõude hageja vastu (dtl 7/15). Poolte vahel on vaidlus selles, kes on laenulepingust tuleneva kohustuse osas kohaseks võlausaldajaks, seega kas nõude loovutamise leping on kehtiv, samuti selle üle, kas laenulepingu täitmise kohta kostja poolt allkirjastatud täitmise vastuvõtmise tõendid on kehtivad. Nõude loovutamise lepingu kehtivus ja 08.11.2021 kohtuotsuse siduvus. Kostja väidab, et on nõude loovutamise lepingust taganenud. Esmalt kontrollib kohus nõude loovutamise lepingu kehtivust, milleks tuleb välja selgitada, kas nõude loovutamine on tehing, millest saab taganeda ning seejärel, kas taganemise alused on olemas. Kohtule on esitatud nõude loovutuse kohta nõude loovutamise leping (dtl 7/15), nõude loovutamise lepingu täiendus (dtl 34-35) ning 07.09.2020 tühistamise avaldus ja lepingust taganemise avaldus (dtl 39-40). Kohtule on esitatud ka Harju maakohtu 08.11.2021 otsuse tsiviilasjas nr xxx M Bi hagis T.Q vastu võla nõudes. Kohtuotsusega mõisteti hagejalt välja 60 000 eurot M Bi kasuks, kohtuotsus on jõustunud 27.02.2023. Nõude loovutamise lepinguga loovutas kostja M Bile laenulepingust tuleneva nõude hageja vastu. Nõude loovutamise lepingu täienduses leppisid kostja ja M B kokku nõude loovutamise tasu ning 07.09.2020 avalduses on kostja tühistanud nõude loovutamise lepingu täienduse ja taganenud nõude loovutamisest. Maakohus on 08.11.2021 otsuses jõudnud järeldusele, et nõude loovutamise lepingust kui käsutustehingust ei ole võimalik taganeda. VÕS § 116 sätestab kohustustehingust taganemise alused ja korra. TsMS § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik, kohtuotsus kehtib TsMS § 460 lg 1 järgi ka õigusjärglase suhtes, sealhulgas eriõigusjärglase suhtes. Muudel juhtudel on kohtuotsus käsitletav dokumentaalse tõendina tuvastatud asjaolude suhtes. Õigusliku käsitluse osas ei ole kohtulahend teises kohtuasjas siduv, mis ei tähenda, et teises kohtuasjas ei võiks kohus õigust samalaadselt tõlgendada. Kohtu hinnangul on nõude loovutamine käsutustehing TsÜS § 6 lg 3 mõttes, millega muudetakse nõudeõiguse kuuluvust, mis oma olemuselt sarnaneb asja omandi üleandmisele. Nõudeõiguse loovutamisele kehtivad lahutamispõhimõte kui ka abstraktsiooniprintsiip. Käsutustehingust ei ole

võimalik VÕS § 116 alustel taganeda, sest taganemine on võimalik kohustustehingu puhul, mis sisaldab endas võlaõiguslikke kohustusi, mida saaks rikkuda. Käsutustehing ei sisalda endas võlaõiguslikke kohustusi. Järelikult on nõude loovutamise leping endiselt kehtiv ning hageja peab täitma oma kohustuse uuele võlausaldajale. Kohtu sellist järeldust toetab ka asjaolu, et M B on asunud kohtulahendit täitma. Täitemenetlus hageja suhtes on alustatud 12.06.2023 (dtl 42-51), pärast kohtulahendi jõusutmist. Täitmise kviitung VÕS § 95 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et kostja on allkirjastanud kinnitused võlgnevuse tasumise kohta: 07.07.2020 osamakse summas 24 500 eurot /dtl 17); 07.08.2020 osamakse summas 20 000 eurot (dtl 18); 02.09.2020 osamakse summas 20 000 eurot (dtl 21); 12.10.2020 osamakse summas 20 000 eurot (dtl 23); 21.10.2020 osamakse summas 20 000 eurot (dtl 26) Pole vaidlust, et kostja seaduslik esindaja on nimetatud kinnitused allkirjastanud. Kostja ei ole esitanud vastuhagi kinnituste tühisuse tuvastamiseks. Kostja väited selle kohta, et tegemist on ebatavaliste kinnitustega, sest need on allkirjastatud need pärast raha ülekandmist, kolm kinnitust on allkirjastatud 02.09.2020 ehk samal päeval ja kaks omakorda samal ajal 21.10.2020 ning kinnitustes ei kajastu võla jääk. VÕS § 95 ei sätesta kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta antava kirjaliku tõendi täpsemat vormi ega ka seda, et need peavad olema antud samaaegselt kohustuse täitmisega. Kirjaliku vormi nõue on kohtu hinnangul TsÜS 78 lg 1 mõttes täidetud, VÕS § 95 lg 6 kehtestab üksnes kinnitusest keeldumise kui vastuvõtuviivituse, mitte kinnituse andmise täpse aja. Sama tehingu kohta erineval ajal tahteavalduste tegemine on ka TSÜS § 69 aluselt lubatud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kinnitust saab pidada ka negatiivseks võlatunnistuseks, mille järgi võlausaldaja tunnistab, et võlasuhet ei ole. Kostja väidete osa, et hagejal puudus sissetulek, millest tagasimakseid teha, märgib kohus, et hagejal ei ole kohustust tasuda laenu oma isiklikust sissetulekust. Kostja väite kohta, et kostja ei kontrollinud talle saadetud dokumente ja allkirjastas need, usaldades hagejat, märgib kohus, et isikud peavad VÕS § 7 lg 1 järgi peavad võlasuhe pooled käituma mõistlikult. Kohtu hinnangul on mõistlik, et isik tutvub enne dokumendi allkirjastamist selle sisuga ning selle tegemata jätmist ei saa hagejale ette heita. Kostja peab oma kohustusi täitma mõistliku hoolsusega. Tehingu äralangemine VÕS § 169 lg 1 järgi võib nõude loovutamisel täita kohustust senisele võlausaldajale kuni nõude loovutamisest teada saamiseni. Sellest järeldub, et senisel võlausaldajal ei ole õigust nõuda kohustuse täitmist pärast nõude loovutusest teatamist võlgnikule, mis omakorda tähendab, et VÕS § 164 lg 2 tulenevalt puudus kostjal õigus nõuda hagejalt kohuse täitmist ja raha vastu võtta pärast nõude loovutusest teada andmist. Kohtu hinnangul on kostja käitumine ka VÕS § 6 lg 1 sätestatud hea usu põhimõtte vastane, kui ta on oma väidetes vastuoluline ning kinnitab kord võlasuhte olemasolu ja siis jälle selle kehtetust. Pole vaidlust, et hageja sai nõude loovutusest teada hagiavalduse kättetoimetamisega 12.08.2020 tsiviilasjas xxx. Järelikult on 60 000 euro osas kohustu täidetud valele võlausaldajale ning kostjal puudus õigus täitmine vastu võtta. Kohtu hinnangul on maakohtu 08.11.2021 otsusega leidnud kinnitust, et kohustus, mida hageja täitis osamaksete tegemisega on ära langenud. Järelikult tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista alusetult saadud 60 000 eurot.

Viivis VÕS § 113 lg 1 järgi on hageja õigustatud nõudma viivist, kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 järgi võib viivist nõuda edasiulatuvalt. Hageja nõuab kostjalt viivist alates hagi esitamisest 31.07.2023 kuni võlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu hinnangul on viivise nõue põhjendatud. Hagi esitamisega on hageja nõue igal juhul muutunud sissenõutavaks, sest kostja sai alusetust rikastumisest teada kohtumenetluses. Kostjalt tuleb välja mõista viivis 5722.23 eurot kohtuotsuse tegemise aja seisuga ning edasiulatuvalt põhinõudelt kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Tsiviilasja hinna määramine TsMS § 124 lg 1 ja 133 lg 1 järgi on tsiviilasja hind 67 200 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks tehti kohtulahend. Pooltele ei olnud vastuväiteid menetluskulude osas. Hageja on tasunud r iigilõivu 1610 eurot ja õigusabikulud 1587,60 eurot. Õigusabi osutati tunnitasuga ( koos käibemaksuga) 144 eurot tunnis ja alates 01.01.2024 tunnitasuga 146,40 eurot tunnis. Kohtu hinnangul on õigusabikulud mõistlikud ja põhjendatud arvestades kohtuvaidluse laadi ning kestvust. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.