lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-16342/97

Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 08.01.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-16342/97
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
08.01.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1615
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
HM Property OÜ12945013Hoshino EST OÜ16257634(Puudutatud isik)Jõgeva vald, Jõgeva alevik, Ööbiku tn 2 korteriühistu80486034(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

8. jaanuar 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-16342

Tsiviilasi

Natalja Aegnasti avaldus Jõgeva vald, Jõgeva alevik, Ööbiku tn 2 korteriühistu kohustamiseks tagada aastaringselt minimaalselt 14-kraadine temperatuur kõigi korteriomandite eluruumides

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30 septembri 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Natalja Aegnasti määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad

Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Natalja Aegnast (isikukood: XXXXXXXXXXXX; aadress: XXXXXX; epost: XXXXXXXXXX); Puudutatud isik I: Jõgeva vald, Jõgeva alevik, Ööbiku tn 2 korteriühistu (registrikood: 80486034; e-post: [email protected]); seaduslik esindaja: juhatuse liige Adis Käpa; lepinguline esindaja: vandeadvokaat Janne-Liisa Ottis (Advokaadibüroo DEM; e-post: [email protected]); Puudutatud isik II (korteriomanik, korter nr 1): M.L.; Puudutatud isik III (korteriomanik, korter nr 3): O.T.; Puudutatud isik IV (korteriomanik, korterid nr 5, 6):

Hoshino EST OÜ (registrikood 16257634)

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 30. septembri 2025 määrus menetluskulude suuruse osas ja teha selles osas uus määrus, millega mõista Natalja Aegnastilt Jõgeva vald, Jõgeva alevik, Ööbiku tn 2 korteriühistu kasuks välja menetluskulude hüvitis 1959 eurot ja 6 senti. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Rahuldada määruskaebus osaliselt.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Lugeda määruse tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:
3.1.Jätta Natalja Aegnasti avaldus läbi vaatamata.
3.2.Jätta menetluskulud Natalja Aegnasti kanda.
3.3.Rahuldada Jõgeva vald, Jõgeva alevik, Ööbiku tn 2 korteriühistu taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt.
3.4.Määrata hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 1959 eurot ja 6 senti (koos käibemaksuga).
3.5.Välja mõista Natalja Aegnastilt Jõgeva vald, Jõgeva alevik, Ööbiku tn 2 korteriühistu kasuks menetluskulud 1959 eurot ja 6 senti. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
3.6.Jätta määruskaebemenetlusest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Natalja Aegnast (avaldaja) esitas 19. novembril 2023 Tartu Maakohtule avalduse Jõgeva vald, Jõgeva alevik, Ööbiku tn 2 korteriühistu (puudustatud isik I) kohustamiseks tagada aastaringselt minimaalselt 14-kraadine temperatuur kõigi korteriomandite koosseisu kuuluvates eluruumides. Avalduse kohaselt oli avaldaja Ööbiku tn 2 korterite 3 ja 4 omanik ja ta oli sama küsimusega eelnevalt selgitust küsinud puudutatud isiku I juhatuselt. Avaldaja võõrandas menetluse ajal korteri nr 3 O.T. e (puudutatud isik III) ja seejärel ka korteri nr 4. Kinnistusraamatu andmetel on Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Jõgeva alevik, Ööbiku tn 2 korteri 4 omanikuna 22. augustil 2025 sisse kantud HM Property OÜ (registrikood 12945013).

MAAKOHTU LAHEND

2

2.Maakohus jättis 30. septembri 2025 määrusega avalduse läbi vaatamata ja menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus tuvastas, et avaldaja on temale kuulunud korteriomandi võõrandanud ja uueks omanikuks on HM Property OÜ (registrikood 12945013). Sellega seonduvalt ei kuulu avaldajale aadressil Ööbiku tn 2 ühtegi korteriomandit ning avaldaja ei ole seega enam ka elamu valitsemiseks asutatud korteriühistu ehk puudutatud isiku I liige. Puudutatud isiku I kinnituste kohaselt on uus omanik HM Property OÜ (juhatuse liige Mik Hansen) kinnitanud, et ei soovi käesolevas kohtuvaidluses astuda avaldaja asemele. Kohus leidis, et eeltoodut arvestades puudub avaldajal õigustatud huvi nõuda korteriühistu kohustamist tagada aastaringselt minimaalselt 14-kraadine temperatuur kõigis korteriomandite eluruumides. Kohus selgitas, et TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 4 ja § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda, kuna avaldus jäeti läbi vaatamata avaldajast tulenevatel põhjustel. Avaldaja on korteriomandi võõrandanud ning tal puudub õigustatud huvi nõuda korteriühistu kohustamist tagada aastaringselt minimaalselt 14-kraadine temperatuur kõigis korteriomandite eluruumides. Kohus leidis, et puudutatud isiku I lepingulise esindaja ajakulu 14,50 tundi ja tunnitasu 175 eurot/tund (lisandub käibemaks) on põhjendatud. Kohus luges vajalikuks ja põhjendatuks õigusabikulude suuruse 2672,50 eurot, millele lisandub käibemaks 556,60 eurot, ning lepingulise esindaja sõidukulu 173,16 eurot, kuludele lisandub viivis.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue lahendi tegemist, millega jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, alternatiivselt asja tagasi saatmist Tartu Maakohtule uueks läbi vaatamiseks. Avaldaja on seisukohal, et maakohus rikkus olulisel määral menetlusnorme, kui leidis ekslikult, et määruskaebuse esitaja avaldus jäeti läbi vaatamata määruskaebuse esitajast tulenevatel põhjustel ning seetõttu tuli menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda. Määruskaebuse esitaja ei ole oma avaldust tagasi võtnud ega väljendanud kohtule mingil kujul soovi menetlus lõpetada või avalduse läbivaatamisest loobuda. Kohus jättis avalduse läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, leides, et määruskaebuse esitajal puudub õigustatud huvi pärast korteriomandi võõrandamist. Avalduse esitamise ajal
19.novembril 2023 oli avaldajal õigustatud huvi olemas. Nõude võõrandamine menetluse jooksul ei võta isikult õigust menetlust jätkata, kuigi materiaalõiguslik positsioon võib muutuda. Kohus ei ole seda eripära arvestanud ega kaalunud menetluse jätkamist asendamise, kaasamise või muude menetluslike abinõudega. Maakohus määras menetluskulude suuruse kindlaks avaldajale oma seisukoha esitamiseks ja kuludele vastuväidete esitamiseks tähtaega määramata, rikkudes sellega poolte võrdsuse ja ärakuulamisõiguse põhimõtet.
6.Puudutatud isik I vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtupraktika kohaselt on õigustatud huvi olemasolu kohtupraktikas käsitatud kui eeldust, mis peab püsima kogu menetluse vältel. Asja

3

materjalidest nähtub, et uus omanik ei soovi menetluse jätkumist. Tsiviilkohtumenetlus ei saa toimida põhimõttel, et üks pool algatab kuluka menetluse, mille tegelikud rahalised tagajärjed jäävad kanda puudutatud isikul, kui avaldaja ise loobub oma materiaalõiguslikust alusest – näiteks korteriomandi võõrandamise teel.

7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas ringkonnakohtule (TsMS § 663 lg 5)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada menetluskulude suuruse osas. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega loeb puudutatud isiku I menetluskulude suuruseks l959,06 eurot, millele lisandub viivis.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega asja läbi vaatamata jätmise osas ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
10.Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.1.Määruskaebuse esitaja seisukohad selles, et avaldaja ei ole soovinud menetluse lõpetamist, jäävad arusaamatuks, kuna määruskaebuses ei taotletud maakohtu määruse tühistamist asja läbivaatamata jätmise osas. Ringkonnakohus märgib, et avaldajal peab õiguskaitsevajadus olema kuni asjas lahendi tegemiseni. Praegusel juhul kuulus avalduse esitamise ajal avaldajale kaks korteriomandit, kuid ta võõrandas mõlemad menetluse ajal, mistõttu maakohtu määruse tegemise ajal puudus avaldajal õiguskaitsevajadus. Määruskaebuse esitaja väidab paljasõnaliselt, et kohus oleks pidanud menetluslike abinõusid kasutama ja menetlust jätkama. Milliseid abinõusid kohus oleks pidanud kasutama, seda määruskaebuse esitaja ei täpsusta. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus avaldajal õiguskaitsevajadus puudub ja korterite uued omanikud menetluse jätkamist ei soovi, siis puuduvad sätted, mis annaksid aluse menetluse jätkamiseks. Avaldajalt korteriomandi omandanud puudutatud isik III kaasati menetlusse ning ta ei soovinud avaldaja asemele asuda. Asjas ei ole vaidlust, et ka teine isik, kes avaldajalt korteri omandas, ei soovinud menetluse jätkumist.
10.2.Maakohus jättis põhjendatult menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebuse põhjendused ei anna alust selles osas maakohtu määrust muuta. Õige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et talle ei antud võimalust puudutatud isiku I menetluskulude kohta seisukohta avaldada. Samas piirdub avaldaja kaebuses väitega, et kulud tuleks menetlusosaliste endi kanda jätta, kuid ei esita oma seisukohta kulude suuruse põhjendatuse kohta. Avaldajat esindas lepinguline esindaja, kellele saab ette heita määruskaebuse ebamäärasust. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8) lähtudes menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel TsMS § 175 lg-s 1 sätestatust. TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja tunnitasu suuruse põhjendatust. Hagita menetluses kehtib uurimispõhimõte. Arvestades, et avaldaja ei toonud määruskaebuses esile menetluskulude suuruse muutmise asjaolusid, vaid piirdus etteheitega, et tal puudus võimalus seisukoha avaldamiseks, siis ei pea ringkonnakohus põhjendatuks avaldajale uue täiendava tähtaja määramist ja kontrollib uurimispõhimõttest lähtudes ja arvestades määruskaebust, puudutatud isiku I menetluskulude põhjendatust.

4

Puudutatud isikut esindas nii seaduslik kui lepinguline esindaja, mistõttu lepingulise esindaja ajakulu tõendite kogumise ja kohtunõuete täitmisel ei ole täies ulatuses põhjendatud, sh esitas puudutatud isik tõendeid, mis olid juba asjas varem esitatud. Põhjendatud ei ole avaldaja kanda jätta täies ulatuses ka lepingulise esindaja ajakulu seoses sõitmisega kliendi juurde või kohtuistungile. Riigikohus on pidanud lubatavaks lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest hüvitise arvestamist analoogia alusel lähtudes justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast (RKTKm 29. september 2021, tsiviilasjas nr 2-14-63261, p 12). Kuna puudutatud isiku I lepinguline esindaja on taotlenud hüvitist tema tegevuskohaks oleva advokaadibüroo asukohast (Tallinna linn) õigusteenuse osutamise kohta (Jõgeva linn) ja tagasi sõitmisele kulutatud aja eest ning õigusabi osutamise koha kaugus lepingulise esindaja tegevuskohast jääb ühte suunda arvestades vahemikku 151-200 kilomeetrit, peab avaldaja hüvitama puudutatud isikule I esindaja kohtuistungile sõitmise aja eest 60 eurot, millele lisandub käibemaks 24%. Ringkonnakohus peab asja õiguslikku keerukust ja faktiliste asjaolude hulka arvestades vajalikuks ja põhjendatuks tunnihinnaga 175 eurot õigusteenuse osutamist 8 tunni ulatuses. Sealjuures sõidule kulunud aeg (60 eurot) ja 1 tund õigusabi teenust käibemaksumääraga 24% (235 + 56,4) ja 7 tundi õigusabi teenust käibemaksumääraga 22% (1225 + 269,50) kokku 1785,90 eurot (koos käibemaksuga), millele lisandub sõidukulu 173,16 eurot. Avaldaja peab hüvitama puudustatud isiku I menetluskulu 1959 euro ja 6 sendi ulatuses, millele lisandub viivis.

11.Ringkonnakohus rahuldas osaliselt määruskaebuse ja jätab määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/

5

seetõttu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja