Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.04.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-18505
Kohtuasi
OÜ FORCE MAJEURE hagi Ö Invest OÜ vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.05.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ FORCE MAJEURE apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
15 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja OÜ FORCE MAJEURE (registrikood 11277756), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas Kostja Ö Invest OÜ (registrikood 12498560), lepinguline esindaja vandeadvokaat Nele Tammemäe
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 18.05.2023 otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulud apellatsioonimenetluses jätta apellandi kanda. Mõista OÜ-lt FORCE MAJEURE välja Ö Invest OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluse kulude hüvitis 385 eurot.
5.OÜ FORCE MAJEURE on kohustatud tasuma Ö Invest OÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras iga viivitatud päeva eest menetluskulude hüvitise 385 eurot tasumisega viivitamise korral.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-20-18505 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.Hageja palub mõista kostjalt välja 15 000 eurot ja menetluskulud.
2.Poolte vahel sõlmiti 07.06.2018 OÜ Paternoster (edaspidi ka osaühing) osa müügileping (edaspidi ka leping 1), millega hageja võõrandas temale kuuluvast 2045 euro nimiväärtusega osast 1911 euro nimiväärtusega osa, mis moodustas u 71,19% osakapitalist. Hagejale jäi u 5% osalusest. Võõrandamise ajal kuulus osaühingu varade hulka kinnisvara (nn „Viirelaiu“ arendusprojekt) asukohaga Muhu vald, Võiküla küla, Majaka. Kinnistu koosseisu kuulus kolm hoonete kompleksi, millest osa oli lepingu 1 sõlmimise hetkel antud rendilepingu alusel kasutada OÜ-le Ruudustik ja hoonestusõiguslepingu alusel OÜ-le 3D Reaktor.
3.Lepingu 1 punktides 1.5.1–1.5.5 andis kostja mh kinnituse, et on teadlik ühingu majanduslikust seisundist ning ettevõtte kõikidest kohustustest (sh OÜ-ga AAkinnisvaralaen 16.09.2014 sõlmitud laenulepingust tulenevast nõudest, Eesti Vabariigi poolt esitatavast võimalikust nõudest ühingu vastu seonduvalt kriminaalasjaga nr 15221000147, tsiviilasjas nr 2-17-119097 Market Inkasso OÜ poolt esitatud nõudest ja võimalikest muudest kohustustest tulenevalt Viirelaiu projektiga) ega oma eelnevast tulenevalt hageja ega ühingu juhatuse liikmete vastu mistahes pretensioone või nõudeid ning kostja tasub kõik nimetatud ja tulevikus Viirelaiu projektiga seotud võimalikud nõuded ühingu majandustegevusest saadud rahaliste vahendite arvelt.
4.07.06.2018 sõlmisid hageja ja kostja osanikevahelise lepingu (leping 2), milles leppisid kokku suhted ühingu tegevuse läbiviimisel ning kulude kandmisel. Lepingu 2 preambuli punktis (c) oli välja toodud, et ühingul oli enne 07.06.2018 sõlmitud osade võõrandamislepingut kohustused. Punkti 2.1.1 kohaselt lepiti kokku, et kostjast osanik kohustub tagama, et kinnistu arendamine ja sellest tulenevate hüvede realiseerimine toimub üksnes ja ainult ühingu kaudu ja huvides. Punktis 2.1.3 lepiti kokku, et osanikud peavad käituma teineteise suhtes majandustegevuse läbiviimisel ausalt ja lähtudes hea usu põhimõttest. Punktis 2.1.4 lepiti kokku, et ühing võtab endale vastutuse tasuda läbi majandustegevuse kõik Viirelaiu projektiga seotud era- ja avalikõiguslikud kohustused, mis on lepingu 2 sõlmimise hetkel olemas ning samuti mis tekivad pärast osade müügilepingu sõlmimist. Peatükis 4 leppisid pooled kokku, millised küsimused tuleb lahendada osanike üldkoosolekul ning milliste küsimuste osas on vajalik kõikide osanike nõusolek.
5.Kostja nimel pidas mõlema lepingu sõlmimiseks läbirääkimisi PV. Kriminaalasja nr 15221000147 raames on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) poolt 24.08.2017 esitatud avalikõiguslik nõudeavaldus ühingu vastu 61 897,49 eurot. Kriminaalasja menetlemisel Harju Maakohtus on hageja tasunud 25.10.2019 15 000 eurot, vähendades nõuet PRIA ees. Kostja on lepinguid rikkudes muutnud ühingu sisuliselt varatuks. Ühingu kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti leping 2, mille punktides 2.1.1jj lepiti kokku kinnistu opereerimise
2-20-18505 põhimõtted, kinnistu arendamine ja hüvede realiseerimine pidi toimuma ühingu kaudu. Majandustegevus toimus läbi kostja, kuhu koondusid kinnistu majandamisest saadud tulud, mis tegelikkuses pidid jääma ühingu kasutusse. Lepingu 2 tingimuste rikkumiste ja skeemide kaudu viidi kinnistu ühingust välja. PRIA esindaja avaldas hagejale 13.09.2019 e-kirjas, et PV on pöördunud PRIA poole ettepanekuga läbirääkimisteks, ja on PRIA-le teadaolevalt kaasanud AK eesmärgiga lahendada kogu nõude täitmine ja kokkuleppe sõlmimine, et nii osaühingu kui AK osas toimuks tasumine. Lepingu 1 punktis 1.5.2 võttis kostja endale kohustuse tasuda kõik Viirelaiu projektiga seotud nõuded, mille hulgas oli PRIA poolt kriminaalasja nr 15221000147 raames esitatud nõue 61 897,49 eurot. Hagejal on nõudeõigus kostja vastu tulenevalt lepingu 1 punktist 1.5.2. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus menetluskulud jätta hageja kanda.
7.Müügilepingu punktist 1.5.2 tuleneb, et ostja tasub kõik Viirelaiu projektiga seotud nõuded osaühingu majandustegevusest saadud rahaliste vahendite arvelt. Õige ei ole, et poolte kokkuleppe kohaselt kannab kriminaalasjaga nr 15221000147 seonduvad kulud ainuisikuliselt kostja. Punkt 1.5.2 räägib poolte omavahelisest vastutusest, st et kostja kui ostja oli teadlik nõuetest osaühingu vastu ega oma sellega seoses nõudeid hageja kui müüja vastu. Eesmärk oli fikseerida, et kostja kui ostja oli teadlik äriühingu majanduslikust olukorrast ja poolte tahe oli, et kõik sellised nõuded täidetakse äriühingu vara arvel.
8.Ka osanikevahelise lepingu punktis 2.1.4 on selgelt toodud, et osaühing (OÜ Paternoster) võtab endale vastutuse tasuda läbi majandustegevuse kõik Viirelaiu projektiga seotud era- ja avalikõiguslikud kohustused, mis olid lepingu sõlmimisel olemas või mis tulevikus tekivad. Hagi on esitatud vale isiku vastu. Nii lepingu 1 punkti 1.5.2 kui lepingu 2 punkti 2.1.4 kohaselt vastutab ettevõtte kõikide kohustuste seonduvalt Viirelaiu projektiga osaühing ise.
9.Hagiavaldusest ei selgu, mis põhjusel hageja 15 000 eurot tasus. Kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 15221000147 on pooleli ning äriühingu suhtes ei ole jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust. Lepingutest ei tulene, et äriühing või kostja peaks tasuma hageja juhatuse liikme kriminaalasjaga seonduvad kulud, kokkulepe käsitleb üksnes äriühingu kohustusi. Kriminaalasjas on esitatud süüdistus nii OÜ-le Paternoster kui AKle (endisele OÜ Paternoster juhatuse liikmele). Taotluse nr 310012741643 osas on avalikõiguslik nõue esitatud OÜ-le Paternoster, AKle ja ENle ühiselt summas 61 897,49 eurot. PRIA esindaja kirjast nähtuvalt moodustas osa PRIA nõudest AK kohustus, mille eest äriühing, ning veelgi enam kostja, ei vastuta. Asjaolu, et hageja juhatuse liige soovis kokkuleppemenetlust ja pidi sellega seonduvalt mingisuguse rahasumma tasuma, on hageja enda otsus ja riisiko. Isegi kui tegemist on solidaarvõlasuhtega, ei teki AKl regressinõuet äriühingu vastu tema enda poolt kandmisele kuuluva summa osas, kuna lepingutes on reguleeritud vaid äriühingu kohustuste täitmist. Kostja ega OÜ Paternoster ei vastuta AK kohustuste täitmise eest. Samuti ei tulene lepingutest, et kostja peaks täitma AK või OÜ Paternoster mistahes kohustuse. Maakohtu otsus ja põhjendused
10.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 2709 eurot koos viivisega.
12.Kokkuvõtvalt leiab hageja, et: kolmas isik võib täita teise isiku ees kohustuse (VÕS § 78 lõige 1); hageja täitis AK eest PRIA nõude, mille tasumine oli kostja kohustus lepingu 1 punktist 1.5.2 tulenevalt; VÕS § 80 lõikest 4 tulenevalt ei pea kolmas isik, kelle kasuks on leping sõlmitud, olema lepingu sõlmimise ajal isikuliselt määratletav; lepingu 1 punktis 1.5.2 võttis kostja endale kohustuse tasuda nõue kõikide isikute eest, kellele oli koos OÜ-ga Paternoster esitatud avalik-õiguslik nõue PRIA poolt. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et: tema ega OÜ Paternoster ei vastuta AK kohustuste täitmise eest; lepingutest ei tulene, et kostja peaks täitma AK või OÜ Paternoster mistahes kohustuse.
13.Kohus tuvastab, et müüja (hageja) ja ostja (kostja) vahel sõlmiti 07.06.2018 OÜ Paternoster osa müügileping, millega hageja võõrandas temale kuuluvast 2045 euro nimiväärtusega osast 1911 euro nimiväärtusega osa, mis moodustas u 71,19% osakapitalist. Hageja on rajanud rahalise nõude kostja vastu lepingu 1 punktile 1.5.2, leides, et selle alusel on kostjal kohustus tasuda hagejale kriminaalasja nr 15221000147 raames PRIA-le tasutud 15 000 eurot. Punktis 1.5.2 on kajastatud, et ostja tasub kõik Viirelaiu projektiga seotud võimalikud nõuded osaühingu majandustegevusest saadud rahaliste vahendite arvelt. Hageja väitel pidasid pooled läbirääkimisi võõrandamistehingu tingimuste üle ning lisasid kokkuleppe, et kõik kriminaalasja nr 15221000147 kulud kannab ainuisikuliselt kostja lepingu 1 punkt 1.5.2 alusel.
14.Vaidlusalune summa tuleneb PRIA nõudeavaldusest kriminaalasjas nr 15221000147 Paternoster OÜ, EN ja AK vastu, millest hageja tasus 15 000 eurot. Asjaolu, et hageja on nimetatud summa tasunud, loeb kohus tõendatuks maksekorraldusega nr 293. Kostja väitel oli tasumise põhjuseks asjaolu, et AK soovis kokkuleppemenetluse kohaldamist ning kriminaalmenetluse lõppemist, mistõttu summa tasuti tema eest. Korraldaval istungil 14.04.2022 selgitas kostja esindaja, et hageja täitis oma seadusliku esindaja AK vastu esitatud PRIA nõude (protokollis ajamärk 00:07:12). Asjaolu üle, et nõue oli solidaarselt ka Paternoster OÜ ja EN vastu, ei ole vaidlust. Kostja on 26.02.2021 menetlusdokumendi lisana esitanud PRIA teabekirja, mille kohaselt muutis PRIA nõuet, jättes selle AK vastu 15 000 euro suuruseks. 22.11.2019 avaldusega on tõendatud, et PRIA nõue on OÜ Paternoster, EN ja AK vastu, sh AK vastu summas 15 000 eurot, OÜ Paternoster ja EN vastu (solidaarselt) summas 46 897,49 eurot (61 897,49-15 000).
15.21.02.2023 kohtuistungil kuulas kohus üle PV, kelle ütluste kohaselt osteti hagejalt Paternoster OÜ osa, läbirääkimisi lepingutingimuste üle pidasid tema ja teiselt poolt AK. Tunnistaja ütluste kohaselt soovis ostja kindlustada, et kui kohtuasjast tuleb mingi nõue Paternoster OÜ vastu, siis osaühing selle maksab, kuid menetlus lõpetati nõudeid esitamata (protokollis ajamärk 00:16:07). Riigikohus on märkinud, et leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (otsus nr 3-2-1-25-08, punkt 13). Maakohus viitas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lõigetele 1–3 ning VÕS § 9 lõikele 3 ja § 16 lõikele 1. Kohus loeb tunnistaja ütlustega tõendatuks, millisel viisil pooled lepingu sõlmisid ning millistes tingimustes kokku leppisid.
16.Tõendamist ei leidnud hagiavalduse väide, et kostja võttis kohustuse tasuda nõuded kõikide isikute eest, kellele oli koos OÜ-ga Paternoster esitatud nõue PRIA poolt. Pooled on lepingus kajastanud, et ostja tasub kõik eelnimetatud ning tulevikus Viirelaiu projektiga seotud võimalikud nõuded ühingu majandustegevusest saadud rahaliste vahendite arvelt. Osanike vahelises lepingus lepiti kokku nendevahelised suhted ühingu tegevuse läbiviimisel ning kulude
2-20-18505 kandmisel. Seega tulenevalt lepingu kontekstist, on vajalik tuvastada, millise konkreetse kohustuse kostja peab täitma, ja see kohustus peab olema tekkinud. Kohus ei nõustu hagejaga, et PRIA nõude tasumine summas 15 000 eurot on kostja kohustus, mille ta võttis lepingu 1 punktis 1.5.2. Asja sisulise läbivaatamise käigus on tuvastamist leidnud, et PRIA esitas kriminaalasja raames AK vastu nõude 15 000 eurot, mille viimane ka tasus läbi kolmanda isiku ja tõendatud on, et kriminaalmenetlus lõpetati osaühingu nõude osas.
17.Maakohus viitas VÕS § 76 lõigetele 1 ja 3, §-le 100, § 101 lõike 1 punktile 1. Kuivõrd kostja kohustus tasuda vaidlusalune AK poolt tasutud 15 000 eurot ei ole poolte lepingulise suhtega tõendamist leidnud, tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Kohus nõustub kostja väidetega ja leiab, et hageja ei ole põhistanud ega tõendanud oma väiteid.
18.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lõike 1 alusel hageja kanda ja määras kindlaks kostjale hüvitamisele kuuluvate kulude rahalise suuruse 2709 eurot. samuti mõistis välja viivise TsMS § 177 lõike 4 alusel. Apellatsioonkaebus
19.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud mõlemas kohtuastmes kostja kanda.
20.Apellant on esitanud põhjendused, miks kostjal oli kohustus PRIA nõue tasuda, varasemates menetlusdokumentides, mistõttu neid siinkohal ei korda. Hageja rajas rahalise nõude kostja vastu lepingu 1 punktile 1.5.2, leides, et selle alusel on kostjal kohustus tasuda hagejale viimase poolt kriminaalasjas nr 15221000147 PRIA-le tasutud 15 000 eurot. Pärast hagetava 15 000 euro tasumist vähendas PRIA 29.11.2019 avaldusega avalik-õiguslikku nõuet ja tasumisele kuuluvaks jäi 46 897,49 eurot.
21.Maakohtu seisukoht, et tõendamist ei leidnud hageja väide, et kostja võttis kohustuse tasuda nõue kõikide isikute eest, kellele oli koos OÜ-ga Paternoster esitatud avalik-õiguslik nõue PRIA poolt, on vastuolus tunnistaja PV ütlustega. Tunnistaja oli isikuks, kes kostja nimel ja eest pidas läbirääkimisi ja soovis kindlustada, et kui kohtuasjast tuleb mingi nõue Paternoster OÜ-le, siis osaühing (kostja) selle maksab, kuid menetlus lõpetati nõudeid esitamata. Fakt on, et koos süüdistusaktiga esitati kohtusse PRIA nõue ja tunnistaja ütluste kohaselt, kui osaühingule nõue esitatakse, pidi kostja selle tasuma. Asjaolu, et OÜ Paternoster mõisteti aegumise tõttu õigeks, ei tähenda, et nõuet ei ole olemas. Samas on kostja läbi erinevate tegevuste tasunud teised võlgnevused, mis on kajastatud lepingus 1.
22.PRIA esitas nõude solidaarselt AK, EN ja OÜ Paternoster vastu. Lepingu punktides 1.5.1– 1.5.5 andis kostja mh kinnituse, et on teadlik ettevõtte majanduslikust seisundist ning kõikidest kohustustest tulenevalt Viirelaiu projektiga ning et tasub kõik eelnimetatud ning tulevikus tekkivad selle projektiga seotud võimalikud nõuded OÜ Paternoster majandustegevusest saadud rahaliste vahendite arvelt. Seega oli poolte vahel kokkulepe, et kostja peab hüvitama mh PRIA nõude. Kui pooled oleks selliselt soovinud kokku leppida, et nõue kuulub hüvitamisele ainult siis, kui OÜ Paternoster mõistetakse kriminaalasjas süüdi, oleks vastav sõnastus lepingusse lisatud. Vastustaja seisukoht
23.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2-20-18505
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse olulisi rikkumisi ega materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis oleks viinud ebaõige otsuse tegemiseni. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS 654 lõige 6). Maakohtu otsus jääb muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lõike 1 punkt 1). Apellatsioonimenetluse kulud jäävad apellandi kanda. Ringkonnakohus määrab rahaliselt kindlaks vastustajale hüvitatavate kulude suuruse.
25.TsMS § 652 lõike 1 punkti 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud esimeses kohtuastmes esitatud väiteid, mida maakohus on vaidlustatud otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud. See, et hageja maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et need oleksid ebaõiged.
26.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste praeguse vaidluse lahendamisel tähtsust omavate eluliste ja õiguslike asjaolude üle: 1) 07.06.2018 hageja poolt hagiavalduses nimetatud lepingud olid sõlmitud kohtule esitatud lepingudokumentidest nähtuvates sõnastustes (lepingudokumendid I kd tl 4–7, 10–13); 2) osa müügilepingu (senises menetluses nimetatud leping 1) alusel sai kostjast OÜ Paternoster osanik 71% ulatuses osakapitalist, hageja omandisse jäi 5% osakapitalist, kolmas osanik OÜ Envelin oli äriregistrist selleks ajaks kustutatud; 3) lepingu 1 punktis 1.5.2 andis kostja ostjana teada, et on teadlik Paternoster OÜ majanduslikust seisundist ja kõikidest kohustustest, mh Eesti Vabariigi poolt esitatavast võimalikust nõudest seonduvalt konkreetse kriminaalasjaga, ja tasub kõik mh eelnimetatud nõuded osaühingu majandustegevusest saadud rahaliste vahendite arvel; 4) konkreetses kriminaalasjas esitas Eesti Vabariik PRIA kaudu 24.08.2017 avalik-õigusliku nõudeavalduse, nõudes saadud toetuse 61 897,49 eurot tagastamist solidaarselt nii Paternoster OÜ-lt kui tema endiselt ja avalduse esitamise aegselt juhatuse liikmetelt (AK, EN; I kd tl 16–18); 5) hageja tasus 25.10.2019 nõudest 15 000 eurot, märkides selgitusse „AK/Paternoster Taotlus nr 310012741643“ (t I kd tl 19); 6) AK oli ülekande tegemise ajal hageja juhatuse liige; 7) PRIA täpsustas 03.02.2020 allkirjastatud avaldusega nõudeavaldust, nõudes AKlt 15 000 euro ning osaühingult ja ENlt solidaarselt 46 897,49 (61 897,49-15 000) euro tasumist (I kd tl 48–49); 8) Harju Maakohus lõpetas kriminaalasja menetluse AK suhtes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 202 lõike 1 alusel põhjendusega mh, et ta on heastanud kahju vähendatud ulatuses 15 000 eurot (I kd tl 73–76); viidatud kriminaalasjas lõpetati osaühingu suhtes menetlus aegumise alusel tsiviilhagi rahuldamata.
27.Maakohus tuvastas, et tõendamist ei leidnud, et kostja Paternoster OÜ osanikuna oleks võtnud kohustuse tasuda PRIA nõue kõikide isikute eest, kellele oli kriminaalasjas koos osaühinguga nõue esitatud. Samuti, et tuvastamist leidis, et hageja tasus kriminaalasja raames AK vastu esitatud nõude. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ega tuvastanud sellistele järeldustele jõudmisel VÕS §-st 29 tulenevate lepingu tõlgendamise reeglite rikkumist ega TsMS §-st 232 lõikest 1 tulenevate tõendite hindamise reeglite rikkumist. Kolleegium on seisukohal, et praeguses asjas omab esmast tähtsust, kelle eest hageja kui VÕS § 78 lõike 1 mõttes kolmas isik 15 000 euro suuruse kohustuse täitis. Maakohus ei rikkunud TsMS § 232 lõikest 1 tulenevat kohustust hinnata kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning
2-20-18505 otsustada oma siseveendumuse kohaselt, kas hageja väide, et ta tasus selle summa osaühingu eest, on tõendatud või mitte. Maakohtus kogutud tõendite (PRIA nõudeavaldused kriminaalasjas, AK osas kriminaalmenetluse lõpetamise määrus, PV kui Paternoster OÜ juhatuse liikme tunnistajana antud ütlused (I kd tl 143–146)) alusel asus kohus loogilisele seisukohale, et 15 000 eurot oli tasutud AK, mitte osaühingu eest. Nimetatud tõenditest nähtub selgelt, et peale hageja poolt 15 000 euro suuruse ülekande tegemist muutis PRIA algselt kolme solidaarvõlgniku vastu esitatud nõuet selliselt, et osaühing ja EN jäid solidaarvõlgnikeks 15 000 euro võrra vähendatud nõude osas, tasutud 15 000 eurot aga jäi hageja juhatuse liikme AK vastu suunatud nõudeks ning mh nõude rahuldamise alusel lõpetas kohus tema suhtes kriminaalmenetluse, osaühingu osas lõpetati kriminaalmenetlus samuti tsiviilhagi rahuldamata. Asjaolu, et algselt oli nõue suunatud kolme süüdistatava vastu solidaarselt, ei anna alust nõustuda hagejaga, et tema tasutut saab praeguses asjas kohtu ette toodud asjaolude alusel tuvastada kui täielikult osaühingu eest tasutut. Võlausaldajal oli õigus nõuet muuta ja hageja tasus rahasumma AK eest. Kui AK on seisukohal, et tema tasus siiski osa solidaarvõlast (solidaarkohustuse täitis tema eest hageja), võib olla, et igale solidaarvõlgnikule (kolm isikut) kohustusest langev osa tuvastada nendevahelises vaidluses VÕS §-de 65 ja 69 alusel. Praeguses menetluses solidaarvõlgnikud ei osale, mistõttu neid asjaolusid tuvastada ei saa.
28.Eelpool käsitamata asjaolud ja väited ei oma kaebuse lahendamisel tähtsust ja ringkonnakohus nendega menetlusökonoomia põhimõtte alusel ei tegele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
29.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lõike 1 alusel kaebuse esitaja kanda.
30.TsMS § 178 lõike 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
31.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on temale apellatsioonimenetluses osutatud vandeadvokaadist lepingulise esindaja poolt õigusabi kokku 2,75 tundi ja õigusabi kulude suuruseks on 385 eurot (tunnitasu 140 eurot käibemaksuta). Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide (maakohtu otsusega ja apellatsioonkaebusega tutvumine, kaebusele vastuse koostamine) mahtu, sisu ja asja keerukust, leiab kohus, et TsMS § 175 lõike 1 esimese lause järgi on hageja lepingulise esindaja kulu 385 eurot (2,75x140) vajalik ja põhjendatud kliendi huvide esindamiseks apellatsioonimenetluses.
32.Kostja taotlusel ja TsMS § 177 lõike 2 alusel tuleb hagejal tasuda menetluskuludelt viivist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.