Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

1 (4)

Kohtu selgitus Maksim Fedotov Õigusbüroo Osaühing (hageja) esitas 27.12.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse solidaarvõlgnikelt A. R. ja T. R. (kostjad) 1140 euro saamiseks. Seoses võlgnike poolt vastuväidete esitamisega kohtunikuabi lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude 02.02.2024 määrusega üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 21.02.2024 hagiavalduse kostjate vastu 1 140 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks hageja ja kostjate vahel tsiviilasjas nr 2-19-117912 hagiavalduse esitamiseks ja kohtumenetluses esindamiseks sõlmitud kokkulepe, mille alusel osutatud õigusabiteenuste eest (02.11.2022 arve nr 3087/22) on kostjad osaliselt tasumata jätnud. Tagaseljaotsus on tehtud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja T. R. kinnitas hagimaterjalide kättesaamist 11.03.2024 e-posti aadressil xxxx. Kostjale A. R. toimetati hagimaterjalid kätte isiklikult 05.04.2024. Kohus andis kostjatele hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 14 päeva määruse kättetoimetamisest. Kostjad ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kohus märgib põhjendavas osas vaid menetluskuludega seonduva. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hageja menetluskulud kostjate kanda. Hageja palub 24.04.2024 menetluskulude nimekirja alusel mõista kostjatelt hageja kasuks välja menetluskuludena maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, riigilõivu 280 eurot ning täpsustamata kululiigina hagiavalduse ja tõendite ettevalmistamise kulu 480 eurot (3 tundi tunnihinnaga 120 eurot). Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja menetluskulud (riigilõiv) summas 280 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot kuuluvad hagejale hüvitamisele TsMS § 4842 alusel koostoimes TsMS § 486 lg 2 sätestatuga. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja esitatu põhjal ei ole kulude 480 eurot näol tegemist kohtukuludega TsMS § 138 lg 2 ja § 143 mõttes, s.o riigilõivu ja asja läbivaatamise kuluga. Kohus saab aru, et äriühingust hageja taotleb kulu 480 eurot hüvitamist TsMS § 144 lg 1 p 1 (menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud) alusel. TsMS § 217 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Juriidilisest isikust menetlusosaline saab menetluses isiklikult osaleda eelkõige oma juhatuse kaudu, sest juriidilise isiku puhul loetakse suhetes teiste isikutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg 1 järgi juriidilise isiku juhatus tema seaduslikuks esindajaks. Äriühingul on õigus volitada end kohtumenetluses lepingulise esindajana esindama iga isikut, kes vastab TsMS § 218 lg-s 1 sätestatule, s.h ka oma juhatuse liiget. Viimasel juhul ei pea juhatuse liige täitma kohtumenetluses tasuta lepingulise esindaja ülesandeid, s.h osutama tasuta õigusabiteenust (vt RKTKm 18.06.2014, 3-2-1-62-14, p 13, 14; korteriühistu esindamine juhatuse liikme poolt nii seadusliku kui lepingulise esindajana).

2 (4)

Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluses hüvitatakse õigusabikulud üksnes juhul, kui tegemist on seaduses sätestatud hüvitatavate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (vt RKTKm 12.10.2011, 3-2-1-80-11, p 23). Menetlusosalise kulud seoses esindaja kasutamisega (õigusabi kulu) loetakse TsMS § 144 p 1 mõttes kuluks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) tegemist on lepingulise esindajaga, kes on nimetatud §-s 218 toodud loetelus; 2) esindaja täidab esindusfunktsiooni konkreetse kohtumenetluse raames; 3) esindaja on füüsiline isik ja ta on menetluse ajal kohtule ja teistele menetlusosalistele teada; 4) esindaja tegevus on menetluses nähtav (koostab ja allkirjastab menetlusdokumendid või osaleb kohtuistungitel).1 Käesolevas tsiviilasjas on hagiavalduse põhjal selle koostanud ja kohtule esitanud Maksim Fedotov hageja seadusliku esindajana (dtl 33). Hagiavaldusele ei ole lisatud ja hagiavaldusest ei tulene, et Maksim Fedotov on hagejale osutanud õigusabi ka lepingulise esindajana. Seega ei ole hagi esitamisel kasutatud lepingulise esindaja abi ja hagejale ei ole tekkinud sellega seoses õigusabikulusid. Kohus märgib, et isegi juhul, kui Maksim Fedotovi käsitada hageja töötajana (äriregistri andmetel ongi hagejal üks töötaja), eeldatakse, et õigusabikulusid ei teki ja hüvitamisele kuuluksid vaid sõidukulud (TsMS § 175 lg 2). Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja õigusabikulude suuruseks 300 eurot (riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot), mis tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusele tuleb kostjatel hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD

TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule (aadress Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post [email protected]; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 405 lg 1 ja § 637 lg 21 ei anna maakohus hagejale luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule (aadress Rohuaia 8, 44308 Rakvere; e-post [email protected], e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank ASis (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

A.Pärsimägi. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2017, § 144, 3.2.1.

3 (4)

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. (digitaalallkirjaga) Angelina Abol kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.