Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja esindajad
Viru Maakohus Angelina Abol 24. aprill 2024, Rakvere 2-24-4906 AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) avaldus S. K. vastu kahju hüvitamise nõudes avalduse lahendamine Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ (Leedu rk 110051834) Eesti filiaali kaudu (rk 12831829), lepinguline esindaja Kadri Ojamaa (e-post [email protected]) Puudutatud isik: S. K. (ik xxxx, elukoht xxxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) avaldus.
2.Välja mõista S. K.ilt AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks:
2.1.põhinõue (kahjuhüvitis) 1 400 eurot;
2.2.viivis 212.40 eurot perioodi 31.12.2022-23.04.2024 eest;
2.3.lisanduv viivis alates 24.04.2024 põhinõude (1 400 eurot) tasumata jäägilt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.
Välja mõista S. K.ilt AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks menetluskulud 290 eurot.
5.Välja mõista S. K.ilt AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks välja viivis menetluskuludelt (290 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1 (5)
2-24-4906 Asjaolud
1.AB „Lietuvos draudimas“ (avaldaja) esitas AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu 26.03.2024 Viru Maakohtule avalduse S. K.i (puudutatud isik) vastu kahju hüvitamise nõudes. Avaldaja taotleb välja mõista puudutatud isikult põhinõue 1 400 eurot, viivis 199.01 eurot 26.03.2024 seisuga ja lisanduv viivis põhinõudelt (1 400 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.03.2024 kuni põhinõude täitmiseni. Avalduse kohaselt on avaldaja kindlustusandjana sõlminud korteriomandi asukohaga xxxx omanikuga L. A. antud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr xxxx. 28.01.2022 sai avaldaja kindlustusvõtjalt telefoni teel kahjuteate, mille kohaselt toimus 2022 jaanuaris xxxx korteris kahjujuhtum – köögi laest hakkas vett tilkuma. Juhtumi lühikirjelduse põhjal hakkas umbes paar nädalat tagasi köögi laest vett tilkuma (täpset aega ei tea), niiskuskahju on WC ja köögi lae servas ja seintel. Ülemine naaber (korter xxxx) väidab, et neil kõik kuiv. Avaldaja esindaja poolt 23.02.2022 teostatud ülevaatuse kohta koostatud akti põhjal on kahjustada saanud vara: - 1) WC: lagi (PVC+50x50cm) – veejäljed; sein (tapeet + krohv + soome papp) - veekahjud, veejäljed, niiskus; 2) köök: lagi (betoon+penoplast+50x50cm) - veekahjud, veejäljed; sein (tapeet + keraamiline plaat + krohv + 15x15cm) - veekahjud, veejäljed, niiskus. Xxxx korteriühistu juhatuse esimehe E. L. e-kirjast selgub, et kahju sai alguse korterist nr xxxx – tegemist oli veefiltri lekkimisega. KÜ juhatuse esimehe teate kohaselt käis ta kohapeal vaatamas, tegi fotod ja video. Korteris nr xxxx elanikud on teadlikud, et nende veefiltri vahelt toimub leke, kuid seal elav mees ütleb, et see pole ka tema asi. Korteri nr xxxx siseviimistluse taastamiseks tegi hinnapakkumise Suur Vanker OÜ summas 2277.07 eurot. Avaldaja hinnangul oli hinnapakkumine mõistlik ning hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. Kuna kindlustusvõtja soovis ise remonti teostada ja saada hüvitist rahalise hüvitisena, siis lepiti kokku rahalise hüvitise maksmises, rahalist hüvitist aga makstakse vähendatud ulatuses. Rahalise hüvitise suurus hinnapakkumise alusel ja omavastutuseta oli 1400 eurot, mille avaldaja maksis kindlustusvõtja arvelduskontole. Omavastutus summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Puudutatud isik oli kahjujuhtumi toimumise ajal korteriomandi xxxx (registriosa nr xxxx) omanik. Kuna veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, saatis avaldaja koostööpartner 4PS OÜ 13.12.2022 puudutatud isikule tema rahvastikuregistris registreeritud elukoha (ja ühtlasi kahju põhjustanud korteri) aadressile kohtuvälise kahju hüvitamise nõude kahju hüvitamiseks hiljemalt 30.12.2022. Puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud. Kahju ulatust tõendavad ülevaatusakt koos kahjustatud korteri skeemiga, korteriühistu teade, hinnapakkumine ja fotod kahjustatud korterist.
2.Kohus võttis avalduse 26.03.2024 määrusega menetlusse ning edastas puudutatud isikule vastamiseks. Puudutatud isikule on menetlusdokumendid kätte toimetatud nende üleandmisega puudutatud isiku kasutütrele R. R. 02.04.2024 puudutatud isiku rahvastikuregistri järgsel aadressil xxxx. Puudutatud isik tähtaegselt kohtule oma seisukohta ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused
3.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Kui asja sisu järgi on tegemist hagita menetluses lahendatava asjaga, siis sellises menetluses esitatava nõude olemus ei muutu asjaolu tõttu, et nõue on läinud kas loovutamisega või seaduse alusel võlausaldajalt üle kolmandale isikule. Seda järeldust ei mõjuta asjaolu, et hagita menetluses esitatava nõudega on kohtusse pöördunud kindlustusandja, kes on nõude üleminekuga võlaõigusseaduse (VÕS) § 173 ja § 492 lg 1 järgi omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni (vt Riigikohtu 22.04.2020 määrus kohtuasjas nr 2-19-19561, p 14). 2 (5)
2-24-4906 TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
5.Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (TsMS § 477 lg 2). Kohus lahendab käesoleva tsiviilasja kirjalikus menetluses, sest seadusest ei tulene kohtuistungi pidamise kohustust.
6.Avaldaja kui kindlustusandja nõue põhineb asjaolul, et VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Avaldaja ja xxxx korteriomaniku vahel oli sõlmitud kindlustusleping (kodukindlustuse poliis nr xxxx; dtl 10-12). Kindlustusvõtjaks on L. A. ning korter on kindlustatud taastamisväärtuses, s.h kindlustusjuhtumina veeavarii puhuks. Kohtule esitatud tõenditest - L. A. kahjuteatest (dtl 13), kindlustusandja 23.02.2022 ülevaatuse aktist (dtl 14) ja lisatud fotodest (dtl 30-55) nähtub, et korteris aadressil xxxx jaanuaris 2022 toimunud veelekke tagajärjel sai korteri wc ning köögi lagi ja sein veekahjustusi. Korteriühistu juhatuse esimehe 01.03.2022 selgituse (dtl 18) põhjal on kahjustused tekkinud kannatanu korteri peal asuvas korteris nr xxxx asuva veefiltri vahelt vee lekkimise tulemusena. Avaldaja esitatud tõendite alusel on võimalik tuvastada, et kahjujuhtumi toimumise hetkel jaanuaris 2022 kuulus korteriomand asukohaga xxxx puudutatud isikule.
7.Avaldaja nõue on kohustuse rikkumisest tuleneva kahju väljamõistmise nõue, mis kuulub rahuldamisele VÕS § 115 lg 1, § 127 ja § 128 alusel. Riigikohtu praktika järgi võib kannatanud korteriomanik (avaldaja) nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik) kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 ja §-de 127 ja 128 alusel, kui täidetud on eelkõige järgmised eeldused: - puudutatud isik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); - puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1); - kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); - kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Üldjuhul peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230 lg 1 1. lause järgi tõendama avaldaja. VÕS § 103 lg 1 2. lause järgi eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja puudutatud isik peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav.
8.Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik (avaldaja) tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik (puudutatud isik) rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimati nimetatud korteriomandi omanik (puudutatud isik) tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 49).
9.Kindlustusjuhtumi tekitanud veeavarii toimus puudutatud isiku korteriomandi reaalosaks olevas korteris nr xxxx. Veeavarii toimus põhjusel, et puudutatud isiku korteris oli katkine või muul põhjusel mittenõuetekohaselt toimiv veefilter, millest valgus vesi alumise korterisse. Seega on puudutatud isik rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud eriomandi korrashoiukohustust ning kohustust eriomandit kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Puudutatud isik ei taganud oma eriomandi säilimist selliselt, et ei oleks kahjustatud teised korteriomanikud. Kui puudutatud isiku korteris ei oleks olnud lekkivat veefiltrit, ei oleks ka veeleket kannatanu korterisse toimunud, mistõttu puudutatud isik vastutab tekitatud kahju eest VÕS § 115 lg 1 järgi.
3 (5)
2-24-4906
10.Kohustus kahju tekitamisest hoidumiseks kuulub KrtS § 31 lg 1 p 1 kaitse-eesmärgi alla, sest kaitseb korteriomanikke selle eest, kui mõne korteriomaniku tegevus ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Veekahju tekitamine ei ole tavapärase omandi kasutamise normaalne kõrvalmõju. Kohtu hinnangul pidi puudutatud isikule olema ettenähtav, et katkine veefilter ja selle kasutamise jätkamise tagajärjel väljavalguv vesi on ohuks teistele korteriomanikele. Puudutatud isiku tegevuse ja tagajärje vahel on otsene põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse puudutatud isiku väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 18). Üldtunnustatult vesi valgub ülevalt alla. Kuna antud juhul on puudutatud isik olnud kannatanule kuuluva korteri kohal asetseva korteri omanik ja ei ole vaidlustanud avaldaja seisukohta ja tõendeid, mille kohaselt leke sai alguse nimelt puudutatud isiku korterist, siis on ainuvõimalik järeldada, et puudutatud isiku korterist alla valgunud vesi on kannatanule kahju põhjustanud. Puudutatud isik ei ole tõendanud vastupidist, mh nt seda, et vesi oli sinna valgunud hoopis kaasomandis olevast torusüsteemist või mõnest teisest konkreetsest korteriomandist. Seega kohus loeb tuvastatuks, et kui puudutatud isiku korteris ei oleks veefilter lekkinud, siis ei oleks sealt vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks kindlustusvõtjale ka kahju tekkinud.
11.Puudutatud isik ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, et veeleke ei olnud välditav ja ta võiks sel põhjusel vabaneda vastutusest. Antud juhul ei nähtu ka kohtule esitatust, et veeleke veefiltrist toimus vääramatu jõu tõttu ning sel põhjusel võiks puudutatud isik vabaneda vastutusest. Seega tuleb käesoleval juhul asja lahendamisel lähtuda VÕS § 103 lg-s 1 sätestatud eeldusest, et kohustuse rikkumine ei olnud vabandatav. Seega puuduvad puudutatud isiku vastutust välistavad asjaolud.
12.Eeltoodust tulenevalt kohus asub seisukohale, et kõik puudutatud isiku vastu esitatud kahjunõude eeldused on täidetud. Samuti puuduvad VÕS §-s 139 või §-s 140 sätestatud eeldused, mis annaksid aluse kahjuhüvitise vähendamiseks.
13.Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks kahjuhüvitis 1 400 eurot. Avaldaja on esitanud varakahjude ülevaatuse akti koos skeemi ja fotomaterjaliga. Korteris xxxx said kindlustusandja ülevaatusakti kohaselt kahjustada nii WC kui köögi sein ja lagi. Korteri nr xxxx siseviimistluse taastamiseks tegi hinnapakkumise Suur Vanker OÜ summas 2 277.07 eurot (dtl 20). Kohus leiab, et hinnapakkumise alusel on võimalik tuvastada tööd, mida on vaja kindlustusvõtja korteri veekahjustuse-eelse olukorra taastamiseks teostada. Vastavalt kindlustusvõtja soovile teha ise korteris remont ja arvestades, et rahalist hüvitist makstakse vähendatud ulatuses, maksis avaldaja kindlustusvõtjale korteri nr xxxx siseviimistluse taastamismaksumuse välja summas 1 400 eurot (dtl 21). Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid kahju ulatusele, hüvitise suurusele ja koosseisule. Puudutatud isik avaldajale kahju hüvitanud ei ole. Kohus leiab, et avaldaja kahjunõue summas 1 400 eurot on tervikuna põhjendatud. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 on sätestatud, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
14.Eeltoodust tulenevalt on avaldajal puudutatud isiku vastu kahju hüvitamise nõue summas 1 400 eurot, mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.
15.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
4 (5)
2-24-4906 VÕS § 113 lg 2 2. lause näeb ette, et kahju hüvitamise nõude puhul arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Tulenevalt VÕS § 167 lg-st 3 ja § 173 lg-st 2 läks koos põhinõudega avaldajale üle ka võimalik viivisenõue. Kuivõrd kohus rahuldas avaldaja põhinõude, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Avaldaja arvestab viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud ulatuses, s.o seadusjärgses määras põhinõudelt 1 400 eurot alates 13.12.2022 tagasinõudes määratud tähtajale (30.12.2022) järgnevast päevast kuni avalduse kohtule esitamiseni, s.o perioodi 31.12.2022-26.03.2024 eest summas 199.01 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub avaldaja viivisearvestusega. Lähtudes TsMS § 367 2. lauses sätestatust kohus arvestab välja vastavalt avaldaja taotlusele lahendi tegemise ajaks täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivise (hetkel kehtiv seadusjärgne viivisemäär 12,5% aastas) tasumata põhinõudelt 1 400 eurolt perioodi 27.03.2024-23.04.2024 (k.a) eest, milleks on 13.39 eurot. Kohus mõistab seega puudutatud isikult avaldaja kasuks välja käesoleva lahendi tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 212.40 eurot ja lisanduvad viivised kahjuhüvitiselt 1 400 eurot alates 24.04.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. Menetluskulud
16.TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades avaldaja nõude rahuldamist puudutatud isiku vastu, peab kohus põhjendatuks jätta TsMS § 172 lg 1 2. lause alusel avaldaja menetluskulud puudutatud isiku kanda.
17.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuluks riigilõiv 50 eurot ning õigusabikulud summas 240 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest (TsMS § 138, 139, riigilõivuseaduse § 59 lg 5), mistõttu tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohus leiab, et arvestades menetlustoimingute ja dokumentide mahtu ning asja keerukust, on avaldaja õigusabikulu summas 240 eurot (ajakulu 2 tundi, tunnitasuga 120 eurot, ei sisalda käibemaksu) vajalik ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud kokku summas 290 eurot. Vastavalt avaldaja taotlusele kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise menetluskulude tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 2. lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /digitaalselt allkirjastatud/ Angelina Abol kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.