Meltex OÜ hagi Tartu linna (Tartu Linnavalitsuse kaudu) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
8664 eurot 31 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Meltex OÜ (registrikood 11992482; asukoht Variku tn 55, Tartu); lepinguline esindaja Meelis Leis (e-post [email protected]) Kostja: Tartu linn (Tartu Linnavalitsuse kaudu) (registrikood 75006546; asukoht Raekoja plats 1a, Tartu; e-post [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Meltex OÜ hagi Tartu linna (Tartu Linnavalitsuse kaudu) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2.Mõista Tartu linnalt (Tartu Linnavalitsuse kaudu) Meltex OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 6276 eurot 48 senti.
3.Mõista Tartu linnalt (Tartu Linnavalitsuse kaudu) Meltex OÜ kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt (6276 eurot 48 senti) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast, s.o 24. aprillist 2024 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta menetluskulud 80% ulatuses Tartu linna (Tartu Linnavalitsuse kaudu) kanda ning 20% ulatuses Meltex OÜ kanda.
Tartu linnale (Tartu Linnavalitsuse kaudu) hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Rahuldada Meltex OÜ taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
7.Mõista Tartu linnalt (Tartu Linnavalitsuse kaudu) Meltex OÜ kasuks välja menetluskulu 1232 eurot.
8.Tartu linn (Tartu Linnavalitsuse kaudu) on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Meltex OÜ (hageja) esitas 12. septembril 2023 hagi Tartu linn (Tartu Linnavalitsuse kaudu) (kostja) vastu põhivõlgnevuse 6276 euro 48 sendi ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt loovutas Trassiehitus OÜ 9. septembril 2020 arvest nr 200050 tuleneva nõude kostja vastu hagejale. Trassiehitus OÜ juhatuse liige saatis 11. septembril 2020 aadressilt [email protected] kostjale teate nõude loovutamise kohta. Nõue paluti täita hageja arvelduskontole. Kohustuse täitmise tähtaeg saabus 12. septembril 2020. Kostja arvet tähtaegselt ei tasunud. Kostja 14. septembri 2020. a vastuse kohaselt ei ole nõude loovutamise teatise allkirjastanud V. Trassiehitus OÜ juhatuse liige olnud. Trassiehitus OÜ on 11. septembril 2020 äriregistrist kustutatud seoses ühinemisega Pähkli Invest OÜ-ga. Kostja palus hiljemalt 16. septembriks 2020 esitada Pähkli Invest OÜ juhatuse liikme digitaalselt allkirjastanud nõude loovutamise teade, milles on märgitud ära ka Trassiehitus OÜ ühinemine Pähkli Invest OÜ-ga ja Trassiehitus OÜ õiguste (vähemalt nimetatud nõude osas) üleminek Pähkli Invest OÜ-le ja hageja juhatuse liikme digitaalselt allkirjastatud nõusolek raha ülekandmiseks hageja pangakontole. Kostja märkis, et piisab, kui hageja juhatuse liige allkirjastab digitaalselt nõude loovutamise teate. Hageja saatis juhatuse liikme poolt digitaalallkirjastatud nõude loovutamise teate 17. septembril 2020. Kostja teatas 18. septembri 2020. a e-kirjas, et Trassiehitus OÜ juhatuse liikme käsikirjas allkirjastatud nõude loovutamise teadet ei saa aktsepteerida. Kuigi kostja palus digitaalselt allkirjastada nõude loovutamise teate juhatuse liikme poolt (V. ), oli kostja juba 16. septembril 2020 tasunud nõude teadvalt valele isikule. Kostja oli võlanõude loovutamisest teadlik alates
11.septembrist 2020, mistõttu on selgusetu, miks oli vaja täita kohustus teadvalt valele isikule. Kostja teatas 15. oktoobril 2020 hagejale, et loovutamise nõude teade on kostjani jõudnud hilinemisega, mistõttu võlanõuet ei saa täita hageja arveldusarvele. Nõude loovutust ja selle kehtivust ei mõjuta asjaolu, et Trassiehitus OÜ on pärast loovutusteate väljastamist ühinenud teise osaühinguga ning nõude õiguseellase õigusvõime on lõppenud.
Kostja pole kordagi väitnud, et Trassiehitus OÜ juhatuse liikme V. poolt käsikirjas allkirjastatud teade nõude loovutusest pole ehtne, allkiri on võltsitud või teates toodud teave on ebaõige. Kostja on küsinud õigustamatult isiku identifitseerimiseks digiallkirja olukorras, kus notar on eelnevalt 9. septembril 2020 isikusamasuse ja allkirja ehtsuse tuvastanud. 9. septembri 2020 ühinemisavaldus ning sellele järgnenud ühinemiskanded äriregistris tõendavad, et V. oli
9.septembri 2020. a seisuga Trassiehitus OÜ seaduslik esindaja ehk juhatuse liige. Kostjal oli võimalik tutvuda registriandmetega ning jõuda tõdemuseni, et V. oli Trassiehitus OÜ juhatuse liige alates 9. septembrist 2020. Just Trassiehitus OÜ juhatuse liikme V. tahteavalduse, mitte endise juhatuse liikme A. V. tahteavalduse alusel on tehtud ühinevate ühingute ühinemiskanded äriregistris.
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja hageja menetluskulud hageja kanda. Vastuse kohaselt oli Trassiehitus OÜ ja kostja vahel 1. septembril 2020 sõlmitud töövõtuleping. Trassiehitus OÜ esitas 2. septembril 2020 kostjale töövõtulepingu alusel tööde teostamise eest arve nr 200050 tasumise tähtajaga 12. september 2020. a.
11.septembril 2020 edastati aadressilt [email protected] skanneeritud pdf dokument infoga, et Trassiehitus OÜ juhatuse liikme V. Š. isikus, on 9. septembril 2020 loovutanud Trassiehitus OÜ nõude kostja vastu hagejale. Kostja vastas 14. septembril 2020, et äriregistri andmetel ei ole V. Š. olnud Trassiehituse OÜ juhatuse liige ning Trassiehitus OÜ on 11. septembril 2020 äriregistrist kustutatud seoses ühinemisega Pähkli Invest OÜ-ga. Äriregistrist nähtuvalt oli V. Š. Pähkli Invest OÜ juhatuse liige. Kuivõrd äriregistrist ei nähtunud Trassiehituse OÜ juhatuse liikme vahetust, vaid Trassiehituse OÜ ja Pähkli Invest OÜ ühinemine, ning kostjal oli vastuse koostamise ajaks saabunud ka Trassiehituse OÜ poolt väljastatud arve tasumise tähtaeg, siis palus kostja edastada hiljemalt 16. septembriks 2020 Pähkli Invest OÜ juhatuse liikme digitaalselt allkirjastatud nõude loovutamise teade, milles oleks ära märgitud ka Trassiehituse OÜ ühinemine Pähkli Invest OÜ-ga ja Trassiehituse OÜ õiguste üleminek Pähkli Invest OÜle. Samuti paluti edastada samaks ajaks hageja juhatuse liikme poolt digitaalselt allkirjastatud nõusolek raha ülekandmiseks hageja pangakontole. 16. septembri 2023. a seisuga kostjale soovitud infot ei edastatud, mistõttu tasus kostja nõude kostjale väljastatud arvel näidatud Trassiehituse OÜ arveldusarvele. Tasutud summat kostjale tagasi ei kantud. Kostjat ei ole võlanõude loovutamisest Trassiehituse OÜ poolt nõuetekohaselt informeeritud. Äriregistrist nähtuvalt on Trassiehituse OÜ juhatuse liige olnud kuni ühinemiseni Pähkel Invest OÜ-ga A. V. , mitte nõude loovutamisele väidetavalt alla kirjutanud V. Š. . Kostjat ei ole informeeritud juhatuse liikme vahetusest ega edastatud osanike otsust vms, mis tõendaks juhatuse liikme vahetust, mistõttu sai kostja lähtuda vaid äriregistrist nähtuvast juhatuse liikme kandest. Kostjale edastatud nõude loovutamise e-kirjas ei olnud e-kirjale lisatud ühegi isiku nime ning nõude loovutamine oli skaneeritud pdf fail, mitte originaaldokument, mis ei võimaldanud teha kindlaks, kes on tegelikult nõude loovutamisele alla kirjutanud, st kostjal puudus igasugune võimalus isikusamasuse tuvastamiseks. Esitatud teadet ei saa pidada nõude loovutamise lepinguks. Teatel puudus hageja esindaja allkiri. Ühinemisel läheb ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. Äriregistri andmetel on ühinemise kanne tehtud 11. septembril 2020 (ühinemisleping oli sõlmitud 9. septembril 2020). Pähkel Invest OÜ on Trassiehituse OÜ õigusjärglane. Seega oli Pähkel Invest OÜ juhatuse liige V. Š. pädev edastama kostjale soovitud info koos digiallkirjastatud kinnitusega nõude loovutamise kohta või vähemalt vastavasisulised selgitused nõude loovutamise asjaolude kohta.
Kuivõrd kostja on tasunud nõude Trassiehituse OÜ arveldusarvele 16. septembril 2020, mille juurdepääs oli tõenäoliselt raha laekumise ajal jätkuvalt A. V. (hageja juhatuse liikmel) ning kostja informeeris hagejat ka 22. oktoobri 2020 kirjaga, et nõue on täietud Trassiehituse OÜle, siis jääb arusaamatuks, miks ei ole hageja esitanud Trassiehituse OÜ ja tema õigusjärglaste vastu alusetu rikastumise nõuet. Kostjal on põhjendatud kahtlus, et hageja (ja / või A. V. ) on raha kätte saanud, kuivõrd hageja juhatuse liikmel on olnud juurdepääs Trassiehituse OÜ arveldusarvele ning kostjalt nõutakse alusetult teistkordselt sama summa tasumist. Alles kohtumenetluses on hageja edastanud kostjale notariaalsed dokumendid äriregistri kannete muutmiseks, sh juhatuse liikme vahetuse osas. Kohtule edastatud notariaalsed dokumendid ei tõenda, et kostja oleks neist dokumentidest ja nende sisust olnud teadlik 2020. a või oleks pidanud olema teadlik. Kostja ei teadnud ega pidanudki teadma, milliseid avaldusi on Trassiehitus OÜ äriregistrile esitanud, kuivõrd kostjat ei olnud informeeritud äriregistrile esitatud kandeavaldusest. Trassiehitus OÜ, A. V. ega V. Š. ei ole pidanud vajalikuks septembris 2020. a kostjale juhatuse liikme pädevuse osas midagi selgitada, kuigi kostja oli seda küsinud. Viivise nõue on hea usu põhimõttega vastuolus. Hageja on jätnud kostjale ebaõige ettekujutuse nõude nõuetekohasest täitmisest 2020. a, kuivõrd juba 2020. a ähvardas hageja kostjat kohtusse pöördumisega, kuid peale kostjapoolse vastuse ja selgituste saamist oktoobris 2020. a kohtusse siiski ei pöördunud.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Pooled ei vaidle selle üle, et Trassiehitus OÜ-l oli arvest nr 200050 nõue kostja vastu. Samuti ei ole hageja esitanud sisulisi vastuväiteid nõude suurusele. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjat on nõuetekohaselt nõude loovutamisest teavitatud ning kas kostja on täitnud kohustuse septembris 2020. a õigele või valele isikule.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Praegusel juhul ei ole tegemist nõudega, mida seaduse järgi ei saanuks loovutada (VÕS § 166 lg 1). Nõude loovutamiseks ei ole kohustatud isiku nõusolekut vaja. Seega võis Trassiehitus OÜ iseenesest oma nõude kostja vastu hagejale loovutada.
6.VÕS § 164 lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Kostja täitis kohustuse senisele võlausaldajale 16. septembril 2020 (dtl 19). VÕS § 169 lg 1 kohaselt, kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et ta on kohustuse täitnud õigele isikule. Vaidlust ei ole, et kostjale teavitati nõude loovutamisest 11. septembril 2020 (dtl 76, kostja vastuse p 3; dtl 10). Kuigi kostjal oli kahtlus nõude loovutamise kehtivuse kohta, ei ole kostja puhul VÕS § 169 lg 1 eeldus – võlgnik ei teadnud ega pidanud nõude loovutamisess teadma – täidetud. Vaidlus nõude loovutamise kehtivuse üle ei väära asjaolu, et enne senisele võlausaldajale makse tegemist oli kostjal info võimaliku nõude loovutamise kohta.
7.VÕS § 170 järgi kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Viidatud sätte järgi on seega oluline võlausaldaja poolne võlgniku (praegusel juhul kostja) teavitamine nõude loovutamisest. VÕS § 170 aitab võlgnikku eelkõige siis, kui ta teab või vähemalt kahtleb, et hoolimata nõude loovutamisest teatamisest või loovutamisdokumendi väljaandmisest ei ole loovutamist tegelikult toimunud. Sellisel juhul võib võlgnik kohustuse täita loovutamise kohta tehtud teatele või loovutamisdokumendile tuginedes, riskimata sellega, et ta täidab valele isikule, kui hiljem selgub, et loovutamislepingut ei ole tegelikult sõlmitud või et see on kehtetu.
8.Kostja väitel ei olnud nõude loovutamise e-kirjale alla kirjutanud ükski isik, vaid oli märgitud ainult "Trassiehitus OÜ", seega ei olnud kostjal võimalik tuvastada isikut, kes oli e-kirja saatnud. Nõude loovutamise teatele kirjutas aga alla isik, kes ei olnud Trassiehitus OÜ äriregistrisse kantud juhatuse liige. Kuigi 11. septembri 2020. a e-kirjas (dtl 10) ei ole tõepoolest märgitud konkreetset füüsilisest isikust saatjat, vaid on saatjaks märgitud üksnes Trassiehitus OÜ, ei saa kohtu hinnangul kostja teavitamist võlausaldaja poolt võimalikust nõude loovutamisest lugeda mittetoimunuks. Vastav e-kiri oli saadetud kostja ja Trassiehitus OÜ vahel sõlmitud lepingus märgitud e-posti aadressilt (dtl 57–58, 60) ning tegemist on ühtlasi ka Trassiehitus OÜ registrisse kantud e-posti aadressiga (dtl 62), saatjaks on märgitud Trassiehitus OÜ. E-kirja sisus on märgitud, et edastatakse teate nõude loovutamise kohta. Pooled ei ole väitnud, et Trassiehitus OÜ-l ja kostjal oleks muid nõudeid, kui käesoleva vaidluse esemeks oleva töövõtulepingu ning selle alusel väljastatud arve nr 200050 alusel. Samuti nähtub viide arvele nr 200050 nõude loovutamise teatest. Seega on kostjat loovutamisest teavitatud. Teavitamist kui fakti ei mõjuta asjaolu, kas loovutamine ise oli kehtiv või mitte.
9.Kuivõrd nõude loovutamise teate allkirjastas V. Š. ning äriregistrist ei nähtunud Trassiehitus OÜ juhatuse liikme vahetust, palus kostja nõude loovutamise kohta täpsustust ning allkirjastamist. VÕS § 172 kohaselt võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Kohus möönab, et kostjal võis tekkida põhjendatud kahtlus nõude loovutamise kehtivuse suhtes, kuivõrd Trassiehitus OÜ kohta avalikult kättesaadava äriregistri üld- ja isikuandmete ajaloo vaatest ei nähtu, et V. Š. oleks kunagi olnud Trassiehitus OÜ juhatuse liige. Samas, juhatuse liikme ametisuhte olemasolu ei sõltu registrikandest, vaid ühingu ja juhatuse liikme vastastikustest tahteavaldustest, mis võivad olla väljendatud erineval viisil (vt nr RKTKm 10.10.2018. a, nr 2-18-4121, p 13). Hageja on tõendanud, et 9. septembri 2020. a Trassiehitus OÜ osanike otsusega on senine juhatuse liige A. V. tagasi kutsustud ning uueks juhatuse liikmeks valiti V. Š. (dtl 95). Samal kuupäeval, s.o 9. septembril 2020, otsustati ka Trassiehitus OÜ ühinemine Pähkli Invest OÜ-ga (dtl 92). Kohtule ei ole teada, miks registripidaja jättis Trassiehitus OÜ juhatuse liikme muudatuse kande registrisse tegemata. Seega oli V. Š. senise võlausaldaja juhatuse liige, kes oli pädev nõude loovutamist otsustama. Seadus ei näe ette, et nõude loovutamise teate peab olema digitaalselt allkirjastatud. Seega võis V. Š. allkirjastada nõude loovutamise teadet käsitsi. Kostja viide äriregistri seadusele ei ole praegusel juhul asjakohane, kuivõrd äriregistri seadus jõustus 1. veebruaril 2023, s.o pärast vaidlusalust nõude loovutamist ning poolte kirjavahetust septembris 2020.
Kuivõrd kostja teadis või pidi teadma nõude loovutamisest, kostjale oli nõude loovutamisest kirjalikult teavitatud, kostjale oli edastatud ka dokument nõude loovutamise kohta ning loovutuse kehtivus ei väära kostja teadmist loovutamisest, siis ei olnud kostjal õigust keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale VÕS § 172 alusel. Kohustust ei saa lugeda täidetuks õigele isikule VÕS § 169 lg 1 alusel.
10.Kostja täitis kohustuse algse võlausaldaja Trassiehitus OÜ arvelduskontole teades, et Trassiehitus OÜ on seoses ühinemisega registrist kustutatud. Ühinemise järgselt läks ühendatava ühingu (Trassiehitus OÜ) vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule (äriseadustiku (ÄS) § 391 lg 4). Seega saab kostjal olla kohustuse tagasitäitmise nõue ühendava ühingu vastu. Olukorras, kus kostja kohustuse täitmise tähtaeg oli lähenemas, samas oli kostjale teada võimalikust nõude loovutamisest, kuid loovutus oli ebaselge, samuti kui algne võlausaldaja oli täitmise tähtajaks juba registrist kustutatud, olnuks kostjal mõistlikum täita kohustuse hoiustamise teel, kuna eksisteeris ebaselgus võlausaldaja isiku osas (VÕS § 120). Kostja seda võimalust ei kasutanud, vaid teadvalt täitis kohustuse registrist kustutatud isiku kontole.
11.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et praegusel juhul puuduvad alused hageja arvest nr 200050 tuleneva nõude rahuldamata jätmiseks. Kohus on tuvastanud, et hagejale on nõue kehtivalt loovutatud, kostjat on loovutamisest teavitatud ning kostja täitis kohustuse valele isikule. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja arvest nr 200050 tulenev põhivõlgnevus 6276 eurot 48 senti.
12.Hageja palub lisaks põhinõudele mõista kostjalt välja ka viivis. Kostja palub jätta viivisenõude rahuldamata. Kostja hinnangul on viivise nõue hea usu põhimõttega vastuolus. Hageja on jätnud kostjale ebaõige ettekujutuse nõude nõuetekohasest täitmisest 2020. aastal. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 näeb ette, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Eelnimetatud sätetest tulenevalt saab kohus kostja taotlusel viivist vähendada. Kohus nõustub kostja väitega, et hageja on käitunud vastuoluliselt. Hageja hoiatas kostjat nõude mittetäitmisel kohtusse pöördumisest juba 16. oktoobril 2020 (dtl 22–25). Kostja vastas
22.oktoobril 2020 (dtl 32). Seejärel pöördus hageja nõudega kostja poole alles 5. septembril 2023, s.o pea kolm aastat hiljem. Seega võis hageja selline käitumine jätta kostjale mulje, et hageja on oma nõudest loobunud. Selline käitumine võib olla aluseks põhivõlalt arvestatava viivise vähendamisele (vt nt RKTKo 29.01.2007. a, nr 3-2-1-137-06, p 18 ja 23). Hageja palub mõista hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 1634 eurot 65 senti ning edaspidi põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Arvestades asjaolu, et hageja ei ole ligi kolme aasta jooksul kostjalt kohustuse täitmist nõudnud, jättes sellega kostjale mulje, nagu oleks hageja kohustuse täitmisest loobunud või on kohustus täidetud, on kohtu hinnangul põhjendatud vähendada hageja viivise nõuet kuni kohtuotsuse tegemiseni nullini. Kuivõrd kostjal on hageja ees täitmata kohustus, siis tuleb viivise nõue alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni rahuldada ning kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja viivis põhinõudelt
6276 eurot 48 senti VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast, s.o 24. aprillist 2024 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi ligi 80% ulatuses, seega tuleb menetluskulud jätta 80% kostja ja 20% ulatuses hageja kanda.
14.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostjat esindas seaduslik esindaja, seega ei ole kostjal hüvitatavaid kulusid tekkinud ning puudub vajadus kostja kulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks õigusabikulu 1410 eurot (käibemaksuta) ning riigilõiv 700 eurot, kokku menetluskulu 2110 eurot.
15.TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on riigilõiv põhjendatud kulu. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja. Hagejat on menetluses esindanud TsMS § 218 lg 1 kohane esindaja. Menetluskulude nimekirja järgi on hageja kandnud õigusabikulusid kokku 11,75 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 1410 eurot. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta on mõistlik ja põhjendatud. Kohus on seisukohal, et tsiviilasja keerukus ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja taotletud lepingulise esindaja kulu täies ulatuses välja mõistmist. Hagiavaldus ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi, vaidlus puudutas ühte kitsast küsimust (nõude loovutamist). Seega arvestades asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 7 tunni ulatuses, s.o 840 eurot ilma käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud ja vajalik kulu 1540 eurot, s.o riigilõiv 700 eurot ja lepingulise esindaja kulu 840 eurot (käibemaksuta). Kuivõrd kohus jättis menetluskulud 80% kostja kanda, siis tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1232 eurot (1540*80%).
16.TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on sellise taotluse ka esitanud ja seega tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.