3.Apellatsioonkaebusega seonduvad menetluskulud jätta apellandi kanda.
4.Jätta apellatsioonkaebusega seonduvad menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.X (hageja) esitas 22.03.2021 Harju Maakohtule hagi oma endise elukaaslase Y (kostja) vastu. Pärast nõude täpsustamist soovis hageja kostjalt 41 915 € väljamõistmist. Hageja tõi esile, et pooled tutvusid 2018. a, aga hakkasid koos elama 2019. a suvel Tallinnas aadressil XXX asuvas korteris (edaspidi: korter). Märtsist kuni jaanipäevani tegi hageja korteris enda
ostetud materjalidega ja oma tööriistadega kapitaalremondi. Remondi maksumus (materjal + töö) on 10 500 €. Seejärel kolisid pooled korterisse. Samas korteris hageja vahistati ja viibib nüüd vanglas. Hageja asjad (vähemalt 58 eset, edaspidi: vaidlusalused asjad) väärtuses 31 415 € jäid korterisse. Vanglas viibides sai hageja teada, et kostja müüb hageja asju. Hageja nõuab remondi ja asjade väärtuse hüvitamist.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Remondi tegemist kostja täielikult küll ei eita, aga ta ei nõustu seda hüvitama, sest pooled ei ole hüvitamises kokku leppinud. Remondiks vajalikud vahendid soetas kostja. Hüvitamise kohustus ei teki pelgalt sellest, et kostja ei keelanud hagejal kui enda töötul elukaaslasel korteris remondi tegemist. Samuti pole hageja tõendanud konkreetsete tööde tegemist ega nende maksumust. Hageja väidetele korterisse jäänud asjade osas vaidles kostja vastu – tema teada hagejal selliseid asju ei olnud ja need ei ole jäänud kostja valdusesse.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus jättis hagi 08.03.2024 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja määras kindlaks, et kostjale hüvitatavad kulud puuduvad. Ühtlasi vabastas kohus hageja riigi õigusabi tasu ja kulude riigile hüvitamise kohustusest.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised vaidlustamata asjaolud: -
pooled elasid koos korteris; hageja peeti 20.08.2019 samas korteris kinni, sest kostja süüdistas hagejat vägivallas; hageja kannab kostjavastaste vägivallakuritegude eest vabaduskaotuslikku karistust (9 aastat ja 4 kuud) arvestusega alates 20.08.2019.
3.2.Esmalt põhjendas kohus vaidlusaluste asjade eest 31 415 € nõude rahuldamata jätmist.
3.2.1.Asjade taassoetamise väärtuse (VÕS § 132 lg 1) või väärtuse (VÕS § 132 lg 2) hüvitamist saab omanik nõuda asja ebaseaduslikult valdajalt üldjuhul siis, kui asi on hävinenud ja ebaseaduslik valdaja vastutab selle eest AÕS § 84 või VÕS § 1043 jj järgi. Kui vallasasja omanikul on võimalik asi valduse rikkujalt AÕS § 80 alusel välja nõuda, saab ta asjade väljaandmise kohustuse asemel nõuda kahju hüvitamist asjade väärtuse ulatuses üksnes VÕS § 115 lg-te 2 ja 3 tingimustel, andes selleks eelnevalt tähtaja VÕS § 114 järgi.
3.2.2.Igal juhul tuli hagejal tõendada, et vaidlusalused asjad kuuluvad talle, on kostja valduses ja nende tagasinõudmine pole võimalik. Need asjaolud on tõendamata.
3.2.3.Poolte vande alla antud seletused on vastuolulised: hageja väidab vaidlusaluste asjade omamist ja nende jätmist korterisse, aga kostja eitab seda. AÕS § 82 lg-st 1 ja hagimenetluse võistlevuse printsiibist tulenevalt on hageja esmalt kohustatud tõendama asjade omandamist ja nende kostja valdusesse jätmist. Käesoleval juhul pole kohtul põhjust uskuda ühe poole vande all antud ütlusi rohkem kui teise poole omi. Kuna poolte ütlused on omavahel täielikus vastuolus, siis ei saa kohus nende alusel tuvastada, et kostja valduses oleksid praegu või oleks hageja vahistamisel jäänud vaidlusalused asjad. Samuti ei olnud maakohtu jaoks veenvad hageja vande all antud seletused saadud raha mitteametliku päritolu kohta.
3.2.4.Hageja soovis vaidlusaluste asjade soetamist tõendada oma pangakonto väljavõttega 01.01.2008 – 30.06.2019 kohta. Maakohus tuvastas väljavõtte põhjal, et sel ajavahemikul (11,5 a jooksul) laekus hagejale 46 076,51 kr (2944,83 €) ja 17 284,08 € – kokku 20 228,91 €. Keskmine aastane laekumine on umbes 1759 € ehk 147 € kuus. See on väga väike sissetulek, millest napilt piisab isiku hädapäraste vajaduste, nagu toit, eluase, riided, katmiseks. Väljavõtte põhjal ei ole usutav, et hageja oleks saanud lubada vaidlusaluste asjade ostmist hindadega, mis vastaks hageja nimetatud väärtustele. Pangakontolt nähtuvad maksed erinevatele müüjatele ei tõenda, mida on ostetud, st et osteti just need vaidlusalused asjad, mille väärtuse hüvitamist hageja kostjalt nõuab. 2 (4)
3.2.5.Eelneva põhjal leidis maakohus, et hageja ei suutnud tõendada vaidlusaluste asjade omandit ega nende jäämist kostja valdusesse. Ühtlasi on tõendamata asjade väärtus.
3.3.Järgmiseks põhjendas kohus remondi hüvitamise eest 10 500 € nõude rahuldamata jätmist.
3.3.1.Kõnealune nõue on võimalik lepingulisena (töövõtuleping, mille kohta pole väiteid esitatud) või lepinguvälisena (kulutuste hüvitamine VÕS § 1042 või käsundita asjaajamine VÕS § 1018 jj, sh § 1023). Igal juhul pidi hageja tõendama tehtud kulutuste suuruse.
3.3.2.Pooled ei vaidle sisuliselt, et korteri remondi vahendid tulid kostjalt, aga töid tegi hageja. Sellest tulenevalt leiab hageja, et on õigustatud saama tasu töö eest. Hageja ei toonud esile nõudesumma 10 500 € kujunemist ega nimetanud tõendeid, millega oma vastavaid väiteid tõendab. Pelgalt remondi tegemine korteris, milles hageja ka ise samal ajal elas, ei ole tasu nõude kohane alus. Hageja poolt on hagiavalduses ja selle täpsustustes välja toomata vastava nõude alus, arvestus ja tõendid.
HAGEJA APELLATSIOONKAEBUS
4.Hageja esitas 04.04.2024 apellatsioonkaebuse, milles taotleb asja uut läbivaatamist ja uue otsuse tegemist. Hageja heidab maakohtule ette, et ei loodud selgust küsimuses, kuhu said vaidlusalused asjad. Lisaks märgib hageja, et ta oli kostjaga asjade hoidmises kokku leppinud. Hageja leiab, et kostja on teda teadlikult petnud. Maakohus kohtles pooltelt vande all seletusi võttes neid ebavõrdselt, sest hagejale esitati rohkem küsimusi. See on tingitud üldisemast meeste ebavõrdsest kohtlemisest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus keeldub kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel. Hageja kannab kaebusega seonduvad menetluskulud.
6.TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi on ringkonnakohtul õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kui apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. See tingimus on käesoleval juhul täidetud.
6.1.Kaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab, et see tuleks jätta rahuldamata, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonimenetluses tuginetakse, osutuksid tõendatuks. Seega peab kohus kaebuse menetlusse võtmisel selle aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebus rahuldada. Olukorras, kus apellatsioonkaebus ei sisalda faktilisi asjaolusid, sh ei vaidlustata asjaolude tuvastamist maakohtus, tuleb ringkonnakohtul lähtuda kaebuse perspektiivi hindamisel maakohtu tuvastatud asjaoludest (RKTKm 10.01.2024, 2-22-10693, p 11 esimene lõik).
6.2.Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus asja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude tuvastamist ei ole kaebusega vaidlustatud. Ainus sisuline etteheide maakohtule seisneb selles, et maakohus ei selgitanud välja, mis sai väidetavalt hagejale kuulunud asjadest. Sellist menetluslikku ülesannet maakohtul käesolevas asjas ei olnud. Põhjendatud ei ole hageja arusaam, et maakohus kohtles pooli ebavõrdselt. Hagejalt vande all seletuse võtmisel hagejale suurema arvu küsimuste esitamine oli seotud hageja suurema tõendamiskoormisega. Maakohus käitus õigesti, kui võimaldas hagejal vastata pigem rohkematele kui vähematele küsimustele. Ainetu ja toimiku materjalidega sidumata on hageja kriitika soopõhise ebavõrdse kohtlemise teemal. Kaebus ei sisalda menetluslikke etteheiteid maakohtule, et mõni vaidluse lahendamisel tähtsust omav asjaolu oleks tuvastatud valesti. Järelikult tuleb ringkonnakohtul kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest.
6.3.TsMS § 637 lg 1 p-st 6 ei saa järeldada, et kui apellant ei tugine maakohtu rikkumistele õigusnormi kohaldamisel, saab lugeda kaebuse ainuüksi sellel alusel perspektiivituks. Kui 3 (4)
apellant väidab kaebuses, et maakohus eksis materiaalõiguse kohaldamisel, peab ringkonnakohus mh ka sellele väitele vastama ja avaldama oma põhjendatud seisukoha (TsMS § 654 lg 5). Käesoleval juhul ei sisalda kaebus väiteid materiaalõiguse ebaõige kohaldamise kohta.
6.4.Siiski tuleb ringkonnakohtul TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel kaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks veenduda, et maakohus kohaldas materiaalõigust õigesti (RKTKm 10.01.2024, 2-22-10693, p 11 teine lõik). Käesoleval juhul ei eksinud maakohus oluliselt materiaalõiguse kohaldamisel.
6.5.Asjade väärtuse hüvitamise nõude peamise eeldusena märkis maakohus õigesti, et tuvastada tuleb vaidlusaluste asjade kuulumine hagejale ja nende jäämine kostja valdusesse. Mõlema asjaolu osas jaotas maakohus õigesti tõendamiskoormise ja tuvastas need asjaolud menetlusnorme rikkumata. Eespool märgitu põhjal tuleb ringkonnakohtul neist asjaoludest lähtuda, st tõendamata on vaidlusaluste asjade kuulumine hagejale ja nende kostja valdusesse jäämine. Kui ka tõlgendada hageja apellatsiooniväidet nii, et ta leiab jätkuvalt end olevat asjade omanik, siis pole vaidlustatud hüvitisnõude teist keskset eeldust, et kostja asjade säilimise ja väärtuse hüvitamise eest vastutab. Lubamatu on hageja uus väide poolte vahel hoiulepingu sõlmimise kohta, sest seda väidet maakohtus ei esitatud (TsMS § 652 lg-d 1–4). Järelikult ei saa asjade väärtuse hüvitamise nõuet rahuldada ühelgi õiguslikul alusel.
6.6.Remondi hüvitamise nõude eeldus on nõudesumma avamine konkreetsete toimingute ja väärtuste kaudu. Seda hageja ei teinud, kuigi maakohus andis selleks korduvalt võimalused. Kaebus ei sisalda etteheiteid maakohtu tegevusele ega asjaolude tuvastamisele seoses kõnealuse nõudega. Seega jättis maakohus nõude vaidlustatud otsuses märgitud õiguslikel alustel põhjendatult rahuldamata. Põhimõtteliselt oleks hageja esile toodud elulistel asjaoludel võimalik ka alusetu rikastumise nõue (VÕS § 1027 jj). Selleks pidanuks hageja lisaks tooma esile kostja korteri väärtuse suurenemise hageja väidetava remonditöö tulemusel. Seda hageja maakohtus ega kaebuses ei teinud, st kaebuse väidete õigsust eeldades, ei saa hagi rahuldada ka viimati viidatud alusel.
7.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Maakohus jättis õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel kulud hageja kanda. Hageja kaebus ei sisalda väiteid kulude jaotamise kohta.
8.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda. Ringkonnakohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ega edasta seda kostjale vastamiseks. Nii ei teki kostjal apellatsioonimenetluses kulusid, mida tuleks hüvitada. Neil kaalutlustel jäävad apellatsioonimenetluse kulud rahaliselt kindlaks määramata. Kohtule ei nähtu andmed kaebuselt riigilõivu tasumise kohta, mistõttu ei teki selle tagastamise küsimust.
9.Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas 08.04.2024 riigi õigusabi osutamisest keeldumise avalduse ja tasutaotluse. Need mõlemad lahendab eeldatavasti maakohus.
10.Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse TsMS § 638 lg 9 alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.