19. aprill 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-6975
Tsiviilasi
AB „Lietuvos draudimas“ avaldus L. T. (T.) vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja
AB „Lietuvos draudimas“ (Leedu Vabariigi registrikood 110051834, AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829) kaudu, aadress Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn) Lepinguline esindaja Kadri Ojamaa
Asjast puudutatud isik
L. T. (isikukood xxxxxxxxxxx, xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kohtumääruse resolutsioon
1.Rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ (Leedu Vabariigi registrikood 110051834) avaldus.
2.Välja mõista L. T.lt (T., isikukood xxxxxxxxxxx) AB „Lietuvos draudimas“ (Leedu Vabariigi registrikood 110051834, AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829) kaudu) kasuks 915 (üheksasada viisteist) eurot ja 70 (seitsekümmend) senti.
3.Välja mõista L. T.lt (T., isikukood xxxxxxxxxxx) AB „Lietuvos draudimas“ (Leedu Vabariigi registrikood 110051834, AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829) kaudu) kasuks viivis põhinõude 833 (kaheksasada kolmkümmend kolm) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 12.05.2023.a (kaheteistkümnendast maist kahe tuhande kahekümne kolmandal aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 750 (seitsesada viiskümmend) eurot ja 30 (kolmkümmend) senti. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramise kord
4.Jätta menetluskulud L. T. (T., isikukood xxxxxxxxxxx) kanda.
5.Välja mõista L. T.lt (T., isikukood xxxxxxxxxxx) AB „Lietuvos draudimas“ (Leedu Vabariigi registrikood 110051834, AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829) kaudu) kasuks menetluskulud 290 (kakssada üheksakümmend) eurot.
6.Välja mõista L. T.lt (T., isikukood xxxxxxxxxxx) AB „Lietuvos draudimas“ (Leedu Vabariigi registrikood 110051834, AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829) kaudu) kasuks viivis menetluskulude 290 (kakssada üheksakümmend) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva 1 (7)
kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 290 (kakssada üheksakümmend) eurot. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 (viie) kuu möödumist määruse tegemisest. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
1.AB „Lietuvos draudimas“ (avaldaja) esitas 11.05.2023 Harju Maakohtule avalduse L. T. (puudutatud isik) vastu kahju hüvitamise nõudes. Kohus algatas 03.08.2023 määrusega hagita menetluse ja määras puudutatud isikule avaldusele vastamiseks tähtaja. Puudutatud isik ei vastanud avaldusele kohtu määratud tähtpäevaks.
2.Avaldaja põhjendab avaldust järgmiselt. Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil xxx. Avaldaja ja korteriomandi omanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr 1275907885. Kindlustusvõtjaks on N. M.. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 200 eurot. 18.02.2022 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt 18.02.2022 toimus kindlustusvõtja xxx korteris kahjujuhtum – ülemine naaber uputas. Kahjujuhtumi kirjeldus on järgmine: „Täna kell 16:30 sain teade, et naaber ülevalt uputab minu korteri. Kodu jõudes avastasin, et mööda pistike jookseb vesi, lapsetoas, magamistoas, suurestoas, vesi jooksis ka wc ja vannis. Selgus, et naabril oli pesumasin vanni toas valesti ühendatud ja see tõttu läbi väiksekoridori põranda vesi mööda põrandalt, jooksis mööda seinu laiali. Algul tundus, et ei ole midagi hullu, kuivab ära. Õhtul, kell 22 aga lõi elektrit välja ja selgus, et lapsetoas põles elektrikaabel ära. Tegime kaablid lahti ja kahjustatud kaabel on lahti ühendatud ja korteris on elekter, v.ä. lapsetuba.“ Kindlustusvõtja N. M. 22.02.2022 varakahju avaldusest nähtub, et kahju põhjustaja on teada ning selleks on L. T. ehk puudutatud isik. Juhtumi kirjeldus on järgmine: „Kell 16:30 helistas mees (ise olin tööl), ütles, et ülevalt jookseb vesi, naaber uputab. Kuna mina olen ka korteriühistu esimees, siis võtsin naabriga kohe ühendus telefoni teel, kuna koputamisele, ust kohe ta ei avanud. Selgus, et temal oli pesumasin valesti ühendatud ja vesi jooksis mööda põranda koridori. Minu korteris vesi jooksis kõike pistikutest ja mööda lae WC-s. Kuna jooksis puhas vesi, siis algul tundus, et ei ole midagi hullu, kuivab ära ja siis vaatame, millised kahjustused on. Kuid kell 22:00 lõi terve korteri elekter välja. Selgus, et väikses toas, on elektrikaabel läbipõlenud. Saime öösel selle kaabli ise lahti, et taastada kodus elektrit. Järgmine hommik avastasin, et ka väikse koridori laed on kahjustatud.“ Avaldaja esindaja vaatas 28.02.2022 kahjustada saanud korteri üle. Ülevaatuse käigus koostati objekti ülevaatuse akt, kus on järgmine info: Magamistoas kahjustatud ühes seinas tapeet 3,08x2,54m ehk 7,82m2. Lael veekahjustuse jäljed 11,5m2. Kahjustatud seinas lahtised elektrijuhtmed, mille isolatsioon oli kahjustatud ja läksid lühisesse veega kokkupuutel. Esikus kahjustatud lagi 3,95m2, tapeetidel veejälgi hetkel ei paista. WC-s kahjustatud melamiinist tehtud kapp ümber torude, kust kaudu vesi ülevalt alla tuli (kapi alumised ääred pundunud). Kapi uks 0,31x2,27m ja külg 0,12x2,27m. KÜ XXX kinnitusest selgub, et kahju sai alguse korterist nr 6. KÜ kinnituses on järgmine tekst: „Kinnitame, et vee uputus oli põhjustatud xxx poolt, teine korrus. Valesti ühendatud pesumasin, mille vesi jooksis mööda koridori alumisele korrusele. Avarii juhtus 18.02.2022 orienteeruvalt kell 16-16.30 paiku.“ Korteri nr 3 siseviimistluse taastamiseks tegi hinnapakkumise VP Lahendused OÜ summas 1475,40 eurot. Avaldaja hinnangul oli korteri nr 3 siseviimistluse taastamiseks tehtud hinnapakkumine mõistlik. Hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. Kuna kindlustusvõtja soovis rahalist 2 (7)
kindlustushüvitist, siis leppisid avaldaja ja kindlustusvõtja kokku, et avaldaja hüvitab kahju summas 833 eurot kindlustusvõtja arvelduskontole. Avaldaja hüvitas korteri nr 3 siseviimistluse taastamismaksumuse summas 833 eurot kindlustusvõtja arvelduskontole. Omavastutus summas 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Puudutatud isik oli kahjujuhtumi toimumise ajal korteriomandi xxx (registriosa nr xxxxxxxx) omanik. Veekahju sai alguse puudutatud isiku korterist. Puudutatud isiku korteris oli veeavarii ja selle tulemusel voolas vesi alumisse korterisse nr 3. Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, esitas avaldaja koostööpartner 4PS OÜ 08.03.2022 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Avaldaja andis puudutatud isikule mõistliku tähtaja, 17 päeva, ning palus kahju hüvitada hiljemalt 25.03.2022. Puudutatud isik sai nõude kätte, kuid vaidles sellele vastu, leides, et ta ei ole materiaalse kahju tekitamises süüdi. Puudutatud isik kahju ei hüvitanud, seega on avaldaja nõue muutunud sissenõutavaks ning avaldajal on puudutatud isiku suhtes viivise nõue alates 26.03.2022. Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustuslepingu alusel hüvitanud kahjustada saanud korteri nr 3 siseviimistluse taastamise kulu summas 833 eurot. Avaldaja põhinõue on 833 eurot. Puudutatud isik oli kahjujuhtumi toimumise ajal korteriomandi xxx (registriosa nr xxxxxxxx) omanik. Veekahju sai alguse puudutatud isiku korterist. Puudutatud isiku korteris oli veeavarii ja selle tulemusel voolas vesi alumisse korterisse nr 3. Seadusest tulenevat hoolsuskohustust saab rikkuda nii tegevuse kui tegevusetusega. Puudutatud isiku vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist. Vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel veeavarii tekkis ja vesi alumise naabri korterisse voolas. Avaldaja hinnangul on oluline see, et puudutatud isik oli kahju tekkimise hetkel korteri xxx omanik. Lisaks iseenda käitumisele vastutab puudutatud isik kohustuse rikkumise eest ka siis, kui selle on põhjustanud kolmas isik. Avaldaja hinnangul oli puudutatud isikul mõistlikult võimalik ette näha, et veeavarii korral võib vesi tungida gravitatsiooni mõjul läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku. Avaldaja hinnangul on puudutatud isiku käitumise ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (läbi lae voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel põhjuslik seos. Kui puudutatud isiku korteris ei oleks veeavariid toimunud, ei oleks ka kahju tekkinud. II.
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
3.Avaldus lisadega ja koos menetlusse võtmise määrusega on loetud puudutatud isikule kättetoimetatuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 327 alusel 18.12.2023 hoiustamisega Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis. Avaldusele vastamise tähtpäev oli 02.01.2024. Puudutatud isik ei vastanud avaldusele ega esitanud vastuväiteid kohtu määratud tähtaja jooksul. Kohtu hinnangul on avaldus võimalik sisuliselt lahendada. Kohus leiab hinnates asja materjale ja esitatud tõendeid, et avaldus kuulub rahuldamisele.
4.TsMS § 3 lg 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS § 476 lg 1 kohaselt algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses mh kahju hüvitamise nõudeid, mis tekivad sellest, et üks korteriomandi omanik või korteriühistu on tekitanud kahju teise korteriomandi omaniku eriomandi esemele või kui korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud. Kui korteriomaniku nõude on omandanud õigusjärglane (nt kindlustusandja VÕS § 492 lg 1 alusel), ei tule seda korteriomanikku menetlusse kaasata, tema asemel osaleb menetluses õigusjärglane (vt ka RKTKo 19.03.2021 2-18-13649, p-d 20, 22). TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohtu hinnangul tuleb avaldus läbi vaadata hagita menetluse normide kohaselt. Hagita menetluses on kohtu tegevusvabadus suurem, kuid kohus ei pea ise kontrollima kõiki võimalikke 3 (7)
asjaolusid. Kohus ei pea ise tõendeid koguma, vaid võib nõuda neid vajadusel pooltelt. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha kohtule esitatud avalduse ja tõendite alusel sisuline lahend.
5.Kohus leiab, et asjas esitatud tõenditega on tõendatud järgmised asjaolud: 18.02.2022 toimus korteriomandi asukohaga xxx reaalosaks olevas eluruumis (korter nr 3) veekahju. Korteriomandi asukohaga xxx eriomandi esemeks olevas eluruumis (korter nr 6) oli vannitoas pesumasin valesti ühendatud ja seetõttu vesi voolas põrandale ning läbi koridori põranda alumisele korrusele (avaldaja 11.05.2023 avalduse lisa 2 kahjuteade (dtl 14) ja lisa 5 KÜ XXX kinnitus, dtl 19). Puudutatud isik oli 18.02.2022 veekahju juhtumi ajal korteri nr 6 omanik (avaldaja 11.05.2023 avalduse lisa 8 kinnistusraamatu väljavõte, dtl 22). Korterist nr 6 18.02.2022 alguse saanud veekahju tagajärjel sai kahjustada korter nr 3, mis oli 18.02.2022 kahjujuhtumi toimumise hetkel kindlustatud avaldaja poolt kindlustuslepinguga nr 1275907885 (avaldaja 11.05.2023 avalduse lisa 2 kahjuteade (dtl 14), lisa 5 KÜ XXX kinnitus (dtl 19), lisa 4 VP Lahendused OÜ objekti ülevaatuse akt (dtl 17) ja fotod (dtl-d 29-46) ja avaldaja 11.05.2023 avalduse lisa 1 kodukindlustuse poliis, dtl-d 10-13). Avaldaja hüvitas korteri nr 3 kindlustusvõtjale kahju 833 eurot (avaldaja 11.05.2023 avalduse lisa 7 maksekorraldus, dtl 21). Avaldaja esindaja saatis 08.03.2022 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude, milles palus kahju hüvitada hiljemalt 25.03.2022 (dtl-d 23-24). Puudutatud isik kahju ei hüvitanud. Avaldaja hüvitas korterile nr 3 tekitatud kahju, mille tõttu läks korteri nr 3 omaniku nõue kahju tekitaja vastu võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel üle avaldajale kui kindlustusandjale. Kohus kontrollib järgnevalt, kas on põhjendatud avaldaja nõuded puudutatud isiku vastu (kahju nõue 833 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisenõue 82,70 eurot ning viivise nõue VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 12.05.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni).
6.Kahju tekkis ühele korteriomanikule teise korteriomaniku tegevuse tõttu teisest korteriomandist. Avalduse aluseks olevad faktilised asjaolud esinesid ning kahju tekkis 18.02.2022, mistõttu kohaldub korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS).
7.Korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu (Vt ka RKTKo 11.12.2013 3-2-1-129-13, p-d 19 ja 21). Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, ei saa teiselt korteriomanikult vähemalt üldjuhul nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel. Eelviidatud põhimõtted kehtivad ka alates 01.01.2018 kehtiva KrtS kohaldamisel.
8.Kohtu hinnangul on kahju kannatajal (avaldajal) puudutatud isiku vastu VÕS § 115 lg-st 1 tulenev kahju hüvitamise nõue. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Nõude eeldused on järgnevad (vt ka RKTKo 11.12.2013 3-2-1-129-13, p 22): teine korteriomanik on kohustust rikkunud; teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest; kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju; kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga; rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. 4 (7)
Kohus leiab, et avaldaja kahjunõude eeldused on täidetud, mida kohus põhjendab alljärgnevalt.
9.Puudutatud isik on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 kohustust, mille järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Puudutatud isikul kui korteriomanikul oli kohustus hoida korras eriomandi ese ning hoiduma eriomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele korteriomanikele kahjulikku mõju. Kuna puudutatud isiku korteris nr 6 oli vannitoas pesumasin valesti ühendatud, mille tagajärjel vesi voolas põrandale ning läbi koridori põranda alumisele korrusele, korterisse nr 3, siis ei hoidunud puudutatud isik tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud ning ta on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 toodud kohustust. Seadusest tulenevat hoolsuskohustust saab rikkuda nii tegevusega kui tegevusetusega. Puudutatud isiku vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist. Vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel vesi korterisse nr 3 jooksis. Puudutatud isik oli kahju tekkimise hetkel korteri nr 6 omanik. Puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest ka siis, kui selle on põhjustanud kolmas isik. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 4 kohaselt kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut.
10.Kohus leiab, et puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest. Üldjuhul peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama avaldaja. Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik (avaldaja) tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik (puudutatud isik) rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimatinimetatud korteriomandi omanik (puudutatud isik) tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt ka RKTKo 11.12.2013 3-2-1-129-13, p 49). Avaldaja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud korterist nr 6, mille omanikuks 18.02.2022 veekahju juhtumi ajal oli puudutatud isik. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt puudub menetlusosaliste vahel vaidlus selles, et veekahju tekkis avaldajale puudutatud isiku korterist (eriomandist). VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohus leiab, et oma kohustuste rikkumisel vastutab korteriomanik sõltumata süüst. Korteriomanik (puudutatud isik) ei vastuta VÕS § 103 lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu.
11.Kohtu hinnangul on korterile nr 3 tekkinud kahju (vt ka avaldaja 11.05.2023 avalduse lisa 2 kahjuteade (dtl 14), lisa 5 KÜ XXX kinnitus (dtl 19), lisa 4 VP Lahendused OÜ objekti ülevaatuse akt (dtl 17) ja fotod (dtl-d 29-46). VÕS § 127 lg 1, 3 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; seadusest tulenevat kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega kahju hüvitamise lahendamiseks on vajalik tuvastada avaldajal kahju olemasolu, puudutatud isikul etteheidetav rikkumine, samuti põhjuslik seos puudutatud isikule etteheidetava rikkumise ja avaldajale tekkinud kahju vahel. KrtS § 31 lg 1 p 1 toodud kohustuse eesmärgiks on muuhulgas hoida ära teise kaasomaniku vara kahjustamine (vt ka RKTKo 11.12.2013 3-2-1-129-13, p 34). Seega tuleb kahju hüvitada ulatuses, milles puudutatud isik kahjustada saanud korteriomaniku vara kahjustas (VÕS § 127 lg 2). Kohus leiab, et puudutatud isikul oli mõistlikult võimalik ette näha, et tema korteriomandis vannitoas 5 (7)
põrandale voolanud vesi võib tungida läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist korteriomandit (VÕS § 127 lg 3).
12.Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS § 132 sätestatud ulatuses (vt ka RKTKo 11.05.2005 3-2-1-38-05, p 10). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (vt ka RKTKo 25.02.2009 3-2-1-121-08, p 15). Kohtu hinnangul tõendavad avaldaja esitatud tõendid, millised mahus ja milliseid töid oli vaja teha korteri nr 3 kahjustuste kõrvaldamiseks. Korteri nr 3 siseviimistluse taastamiseks tehtud VP Lahendused OÜ 01.03.2022 hinnapakkumisest summas 1475,40 eurot nähtuvalt sisaldasid tööd magamistoa seina tapeedi eemaldamist, aluspinna puhastamist, aluspinna lauspahteldust, lihvimist ja kruntimist, materjali; tapeetimist koos materjalidega, tapeeti ja liimi; magamistoa lae veekahjustusega kohtade parandust ja lae värvimist 2 kihti; esiku lae veejälgede parandamist ja lae värvimist 2 kihti; magamistoa ja esiku seinte, põranda, mööbli katmist kiledega värvimistöödeks, kattekiled; WC kapi külje ja ukse demontaaži ja uute montaaži, kapi materjalid; elektritöid; ehitusprügi utiliseerimist, väljavedu, transporti prügilasse, jäätmekäitlustasu; materjalide tarnimist, transporte objektile, juhtimist, üldkulu (dtl 20). Kohus leiab, et avaldaja on tõendanud talle tekkinud kahju suuruse kogusummas 1475,40 eurot.
13.Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (vt ka RKTKo 08.01.2013 3-2-1-173-12, p 18). Põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu, st tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Kohus leiab, et antud juhul esineb põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui puudutatud isiku korteris ei oleks pesumasin olnud valesti ühendatud ja selle tagajärjel vannitoas vesi põrandale voolanud ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks ka kahju tekkinud. Kohus eelnevalt leidis, et avaldaja on tõendanud tekkinud kahju 1475,40 eurot. Avaldaja nõuab puudutatud isikult kahju 833 euro hüvitamist. Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid kahju ulatusele, hüvitise suurusele ja koosseisule. Puudutatud isik avaldajale kahju hüvitanud ei ole ning on põhjendamatult keeldunud kahju hüvitamisest. Avaldaja kahjunõude 833 eurot eeldused on täidetud. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse (kahju) 833 eurot.
14.Avaldaja esitas koos põhinõudega sissenõutavaks muutunud viivisenõude ja viivisenõude seadusjärgses määras alates avalduse esitamise järgnevast päevast. VÕS § 113 g 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuivõrd kohus rahuldas avaldaja põhinõude, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Avaldaja arvestab viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses põhinõudelt 833 eurot ajavahemiku 26.03.2022 (kahjunõude 08.03.2022 nõudekirja (dtl-d 23-24) tasumise tähtpäevale 25.03.2022 järgnev päev) kuni 11.05.2023 eest (viivitatud päevi kokku 412) summas 82,70 eurot. Kohtu hinnangul on viivisenõue 82,70 eurot põhinõude suurust, viivitatud päevade arvu ja viivisemäära arvestades põhjendatud. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise 82,70 eurot ja viivised tasumata põhivõlalt 833 eurot alates avalduse kohtule esitamisele järgnevast päevast 12.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras, kuid mitte rohkem 6 (7)
kui 750,30 eurot (põhinõue 833 eurot – sissenõutavaks muutunud viivis 82,70 eurot = 750,30 eurot). Kohus ei mõista viivist välja põhinõuet ületavas osas, sest avaldaja ei ole põhjendanud avaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kokku 915,70 eurot (833+82,70=915,70), millele lisandub protsendina põhinõudelt väljamõistetud viivise nõue.
15.Kohus rahuldas avalduse avaldaja kasuks ja puudutatud isik on põhjendamatult jätnud nõude tasumata. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.
16.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Avaldaja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja tasust 240 eurot ja avalduselt tasutud riigilõivust 50 eurot. Avaldaja nõuab menetluskulusid ilma käibemaksuta, millest kohus lähtub (TsMS § 174 lg 10). Kohus peab avaldaja menetluskulude nimekirjas toodud lepingulise esindaja tasu lähtuvalt tsiviilasjas tehtud toimingutest vajalikeks ja põhjendatuteks ning proportsionaalseks lähtuvalt kohtuvaidluse keerukusest. Antud kohtuvaidlus eeldab dokumentidega tutvumist, esindatava ja esindaja vahelist koostööd, õiguslikku analüüsi ning selleks kulub aega. Avaldajat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 sätestatud nõuetele). Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot, mis ei sisalda käibemaksu, on vajalik ja põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohtu hinnangul ei ole sarnase õigusliku keerukuse ja mahuga asjas võimalik osutada vähemalt keskmise kvaliteediga õigusteenust väiksema ajakuluga kui kaks tundi. Kohus on seisukohal, et lepingulisel esindajal käesolevas asjas toiminguteks (sh nt materjalidega tutvumine, avalduse koostamine) kulunud aeg kaks tundi on vajalik ja põhjendatud, arvestades asja vähest õiguslikku keerukust ja mahtu. Avaldaja taotleb avalduselt tasutud riigilõivu 50 eurot. Kohtuasja materjalidest nähtub, et avaldaja on kohtukuludena tasunud avalduselt riigilõivu 50 eurot. Riigilõivu 50 eurot tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud (TsMS § 138, 139, riigilõivuseaduse § 59 lg 5).
17.Lähtudes asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning tehtud toimingutest (sh võttes arvesse, et avaldaja lepinguliselt esindajalt eeldatakse põhjalike õigusteadmisi), siis on avaldaja lepingulise esindaja tasu vajalik ja põhjendatud 240 euro ulatuses (2x120=240). Samuti on vajalik ja põhjendatud tasutud riigilõiv 50 eurot. Kohus määrab kindlaks avaldaja menetluskulud 290 eurot (240+50=290), mille mõistab puudutatud isikult välja.
18.Vastavalt avaldaja taotlusele mõistetakse välja puudutatud isikult avaldaja kasuks viivis välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.