Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.04.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-11979
Kohtuasi
X hagi AS Ühisteenused ja Julianus Inkasso OÜ vastu nõude aegumise tuvastamiseks, andmete kustutamiseks kohustamiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.11.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
270 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: X (isikukood XXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja: Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553), lepinguline esindaja SR
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu X apellatsioonkaebusega koos esitatud tõendid (kaks maksekorraldust).
2.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
3.Tühistada Harju Maakohtu 28.11.2023 otsus osas, milles maakohus jättis täielikult rahuldamata X hagi Julianus Inkasso OÜ vastu kahju hüvitise väljamõistmiseks (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.3) ja jagas selle nõudega seonduvad menetluskulud (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.4). Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada X hagi osaliselt, st 200 euro ulatuses, ja muuta menetluskulude jaotust vastavalt tervikresolutsioonile. Ülejäänud vaidlustatud osas jääb maakohtu otsus muutmata.
4.Harju Maakohtu 28.11.2023 otsus AS Ühisteenused suhtes on jõustunud (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1, 1.1, 1.2; tervikresolutsiooni p-d 5.1, 5.1.1 ja 5.1.2). Samuti on Julianus Inkasso OÜ suhtes jõustunud Harju Maakohtu 28.11.2023 otsuse resolutsiooni p-d 2.1 ja 2.2 (tervikresolutsiooni p-d 5.2.1 ja 5.2.2).
5.1.1.Tuvastada, et AS Ühisteenused leppetrahvinõue nr 0232009724 on aegunud.
5.1.2.Jätta X hagis AS Ühisteenused vastu nende menetluskulud AS Ühisteenused kanda.
5.2.Rahuldada X hagi Julianus Inkasso OÜ vastu osaliselt.
5.2.1.Kohustada Julianus Inkasso OÜ-d kustutama AS Ühisteenused leppetrahvist nr 0232009724 tulenevad nõuded X vastu internetileheküljelt taust.ee.
5.2.2.Otsus kuulub resolutsiooni punkti 2.1 osas viivitamatule täitmisele.
5.2.3.Rahuldada X hagi Julianus Inkasso OÜ vastu kahju hüvitise väljamõistmiseks 200 euro ulatuses. Seda summat ületavas osas jääb nõue rahuldamata.
5.2.4.Jätta X hagis Julianus Inkasso OÜ vastu maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 90% ulatuses Julianus Inkasso OÜ kanda ja 10% ulatuses X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 16.08.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse AS Ühisteenused ja Julianus Inkasso OÜ (kostja) vastu. Hageja palus: − tuvastada AS Ühisteenused leppetrahvinõude nr 0232009724 aegumine, − kohustada Julianus Inkasso OÜ-d kustutama AS Ühisteenused leppetrahvist nr 0232009724 tulenevad nõuded hageja vastu internetileheküljelt taust.ee ja − mõista Julianus Inkasso OÜ-lt hageja kasuks välja kohtueelsete õigusabikulude eest kahjuhüvitis 270 eurot.
2.Hagivalduse kohaselt sai hageja 29.04.2022 kostjalt võlateatise viitenumbriga 715526028, mis põhines AS Ühisteenused leppetrahvinõudel nr 0232009724. Võlateatise kohaselt oli ASil Ühisteenused hageja vastu 79,57 euro nõue, mille aluseks oli parkimisnõude rikkumisest tulenev leppetrahv. Hageja väitis, et sai nõudest esmakordselt teada kostja 29.04.2022 võlateatisest. Hageja ei vaidlusta seda, et sõiduauto OPEL ZAFIRA registreerimismärgiga XXXXXX kuulus talle. Hageja müüs sõiduauto 27.08.2019 ega tea midagi AS Ühisteenused parkimiskorralduse nõuetest ja 17.04.2019 väidetavalt aset leidnud rikkumisest, sest ta ei ole
2-22-11979 sõiduautot ise kasutanud. Hageja sõiduautot kasutasid tema perekonnaliikmed ja tuttavad. AS Ühisteenused nõue muutus sissenõutavaks 02.05.2019 ja aegus 03.05.2022.
3.24.05.2022 saatis hageja kostjale e-kirja vastuväitega, et ta ei tunnista nõuet ja keeldub nõude tasumisest, viidates tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg-le 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 4 lg-le 1. Hiljem sai hageja teada, et kostja avalikustas hageja andmed internetileheküljel taust.ee pärast AS Ühisteenused nõude aegumist.
4.29.05.2022 saatis hageja AS-ile Ühisteenused, Julianus Inkasso OÜ-le ja Krediidiregister OÜ-le kirja nõudega lõpetada tema isikuandmete töötlemine ning kustutada tema isikuandmed internetileheküljelt taust.ee. AS Ühisteenused ja Krediidiregister OÜ ei vastanud. Kostja märkis vastustes, et tal on õigus neid andmeid avaldada ja viitas isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 10 lg 2 p-le 5.
5.Hageja väitis, et AS Ühisteenused minetas nõudeõiguse aegumistähtaja möödumise tõttu. Kui AS Ühisteenused nõudeõigus on aegunud, puudub kostjal seaduslik alus hageja isikuandmeid töödelda ning hageja isikuandmete avalikustamine pärast nõude aegumist ei ole õiguspärane ega õiglane. Kostja on teadlik, et hageja on vaidlustanud nõude ja hageja isikuandmete avalikustamine pärast nõude aegumist on õigusvastane, sest rikub hageja õigust heale nimele, on vastuolus hea usu ja hageja isikuandmete töötlemise põhimõttega. Oma õiguste kaitseks on hageja konsulteerinud juristiga. Hageja kandis seetõttu õigusabikulusid, mis olid vajalikud 29.05.2022 nõudekirja ja 20.06.2022 sekkumistaotluse Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) koostamiseks. Hagejal ei oleks kulusid tekkinud, kui kostja oleks käitunud heas usus ja järginud isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Kostjate vastuväited
6.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.AS Ühisteenused väitis, et sõidukile registrimärgiga XXXXXX on väljastatud 17.04.2019 kell 09.24 leppetrahv parkimiskorralduse nõuete eiramise eest (sõidukil puudus nõuetekohane parkimisluba). Leppetrahvi ei ole tähtaegselt tasutud ega vaidlustatud. Poolte vahel oli sõlmitud leping, mida hageja rikkus. Leppetrahvinõude nr 0232009724 jätkuv sissenõudmine on olnud põhjendatud. Võlasuhe ei lõpe aegumisega. Tegemist on lepingulise kohustusega, mida hageja ei ole täitnud. Hageja kohtuvälised menetluskulud ei ole vajalikud ega põhjendatud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ja hageja oleks saanud kostjate ja AKI poole ise pöörduda.
8.Kostja (Julianus Inkasso OÜ) esitas samad vastuväiteid nagu AS Ühisteenused. Kostja selgitas, et 25.03.2022 sõlmisid AS Ühisteenused ja kostja käsunduslepingu, mille alusel volitati kostjat kui käsundisaajat võlanõude, s.o. parkimistrahvi nr 0232009724 hagejalt sissenõudmisel esindama.
9.Kostja vaidles vastu nõude aegumisele, leides, et aegumine on katkenud. Juhul, kui kohus peaks leidma, et nõude aegumine ei ole katkenud ning nõudele ei kohaldu ka TsÜS § 146 lgs 4 sätestatud 10-aastane aegumistähtaeg, siis oleks nõue aegunud 02.05.2022 (leppetrahv nr 0232009724 tehti 17.04.2019 ning muutus sissenõutavaks 02.05.2019). Kostja leidis, et maksehäire avaldamine on õigustatud isegi juhul, kui tegemist on aegunud parkimistrahviga (IKS § 10 lg 1 ja lg 2 p 5).
10.Kostja vaidles vastu ka hageja kohtueelse õigusabi kuludele. Kostja märkis, et hageja on kostjale esitatud nõudekirja ning AKI-le saadetud sekkumistaotluse allkirjastanud ise. Ka AKI
2-22-11979 vastus on adresseeritud vaid hagejale, ilma viiteta esindajale. Kostja väitel on tõendamata, et hagejat keegi kohtueelses menetluses esindas. Arvete esitamine ei tõenda teenuse osutamist. Haldusmenetlusliku toimingu tegemisega seotud kulud ei ole ka teoreetiliselt tsiviilkohtumenetluses välja mõistetavad. Juhul kui kohus siiski leiab, et hageja kahju hüvitamise nõue on kas või osaliselt põhjendatud, siis taotles kostja kahjuhüvitise vähendamist VÕS § 139 lg 1 ja VÕS § 140 lg 1 alusel 0 euroni. Maakohtu otsus ja põhjendused
11.Harju Maakohtu 28.11.2023 otsusega rahuldati hagi AS Ühisteenused vastu. Maakohus tuvastas, et AS Ühisteenused leppetrahvinõue nr 0232009724 on aegunud ning jättis seonduvad menetluskulud AS Ühisteenused kanda. Kostja vastu esitatud hagi rahuldas maakohus osaliselt. Maakohus kohustas kostjat kustutama taust.ee veebilehelt hageja võlgnevust kajastavad andmed, kuid jättis rahuldamata hageja 270 euro nõude kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks. Maakohus jättis hageja ja kostja menetluskulud nende endi kanda.
12.Maakohus tuvastas, et poolte vahel ei ole vaidlust, et sõiduauto OPEL ZAFIRA registreerimismärgiga XXXXXX kuulus 17.04.2019 hagejale ning et sellel päeval on AS Ühisteenused teinud selle sõidukiga parkimise eest kell 09.24 leppetrahvi nr 0232009724 põhjusel, et parkimise eest oli tasumata. AS Ühisteenused leppetrahv nr 0232009724 tuli tasuda ja muutus sissenõutavaks 02.05.2019. Seega hakkas TsÜS § 147 lg-te 1 ja 2, § 135 lg-te 1 ja 2 ning § 146 lg 1 alusel nõude 3-aastane aegumine kulgema 03.05.2019 ning lõppes 02.05.2022 kell 24.00 (TsÜS § 136 lg 2, § 137 lg 1). Maakohus leidis, et aegumine ei ole katkenud, samuti ei kuulu vaidlusaluses õigussuhtes kohaldamisele TsÜS § 146 lg 4 järgne 10-aastane nõude aegumise tähtaeg. Seega on asjaomane AS Ühisteenused nõue aegunud.
13.IKS § 10 lg 1 sätestab, et võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete edastamine kolmandale isikule ja edastatud andmete töötlemine kolmanda isiku poolt on lubatud andmesubjekti krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil või muul samasugusel eesmärgil ning üksnes juhul, kui vastutav või volitatud töötleja on kontrollinud edastatavate andmete õigsust ja õiguslikku alust isikuandmete edastamiseks ning on registreerinud andmeedastuse. Sama paragrahvi lg 1 sätestab, et lg-s 1 nimetatud eesmärgil andmeid koguda ja kolmandale isikule edastada ei ole lubatud, kui see kahjustaks ülemäära andmesubjekti õigusi või vabadusi (p 3), samuti kui kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud rohkem kui viis aastat (p 5).
14.Maakohus tuvastas, et kostja avaldas hageja kohta andmed maksehäireregistris pärast nõude aegumist. Maakohus asus seisukohale, et käesoleval juhul ei ole hageja suhtes piisavalt põhjendatult ja õigel ajal tehtud aktiivseid samme võla saamiseks aegumistähtaja sees, mis võimaldaks tema võla kohta andmete avaldamist pärast nõude aegumist. Kohus märkis, et ühekordse väikse võla korral (79,57 eurot) olukorras, kus võlausaldaja ise leiab, et hagi esitamine võib olla menetluslikult kulukas ja tõenduslikult keerukas või jääb hagi muul põhjusel nõude aegumistähtaja sees esitamata, ei kaalu üles võlausaldaja või kolmandate isikute huve saada neid andmeid isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 6 lg 1 p f ja IKS § 10 lg 1 eesmärgil, võrreldes andmesubjekti (hageja) huviga nõuda nende andmete kustutamist.
15.Maakohus asus seisukohale, et käesoleval juhul ei ole hageja suhtes aegunud nõude kohta andmete avaldamine põhjendatud ega lubatud, sest ei ole kooskõlas IKÜM art 6 lg 1 p f ja IKS § 10 lg 1 eesmärgiga. Andmete avaldamine rikub seetõttu hageja huve ülemääraselt IKS § 10 lg 2 p 3 järgi, mistõttu ei ole avaldamine põhjendatud IKS § 10 lg 2 p 5 järgi. Nii on hagejal õigus nõuda kostjalt kui vastutavalt töötlejalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja IKS § 25 lg 3 p 2 alusel kohustuse täitmist ja isikuandmete kustutamist. Maakohus rahuldas hageja kohustamisnõude
2-22-11979 kostja vastu andmete kustutamiseks taust.ee-st. Maakohus pööras otsuse selles osas viivitamatult täitmisele.
16.Viimasena käsitles maakohus hageja kohtueelsete õigusabikulude nõuet. Maakohus viitas VÕS §-le 1043, § 1045 lg 1 p-le 4, IKÜM art 82 p-dele 1 ja 2, samuti VÕS § 101 lg 1 p-le 3, § 115 lg-le 1, § 127 lg-tele 1 ja 3 ning § 128 lg-tele 2 ja 3.
17.Maakohus tuvastas, et hageja isiklikke õigusi on rikutud ning asus seisukohale, et sellisel juhul saab hinnata seda, kas hagejale on andmete avaldamisega tekitatud kahju VÕS § 128 lgte 2 ja 3 järgi. Hagi asjaolude kohaselt on tegemist kulude kui kahjuga, mida hageja on väidetavalt kandnud seetõttu, et pöördus enne kohtusse hagi esitamist juristi poole õigusnõustamiseks ning nõude esitamiseks Julianus Inkasso OÜ vastu (29.05.2022 nõudekiri), samuti sekkumistaotluse esitamiseks AKI-le. Maakohus pidas olemuselt neid kulusid VÕS § 128 lg-te 2 ja 3 järgi varaliseks kahjuks, mida võlausaldaja saab nõuda, kui võlgnik on kohustust rikkunud.
18.Maakohus ei pidanud aga tõendatuks, et hagejal oleks väidetav kulu ja kahju tekkinud. Hageja esitas 29.05.2022 mh kostjale nõudekirja, milles palus hiljemalt 31.05.2022 lõpetada tema isikuandmete töötlemine ning kustutada tema andmed internetileheküljelt taust.ee. Lisaks hoiatas hageja, et nõude täitmata jätmise korral kavatseb ta pöörduda AKI poole ja/või kohtusse, sh nõudega kahju hüvitamiseks. Hageja on sellele kirjale isiklikult alla kirjutanud ning mitte kuskilt ei nähtu, et ta on kasutanud kirja koostamiseks õigusabiteenust või et tal on juba tekkinud vastavad kulud. Eelnev ja ka hageja ja kostja e-kirjavahetus võlanõude teemal ei viita hageja võimalikule esindajale ja õigusabi teenuse kasutamisele. Ka AKI-le esitatud sekkumistaotluse on hageja ise alla kirjutanud. Seega ei saanud kostja eeldada, et hageja kasutab õiguste teostamiseks õigusabi, millega kaasnevad kulud ja võimalik kahju. Kohus märkis, et kahju tekitajale peab olema selge, et kannatanul tekib või on tekkinud kahju ja milles see seisneb.
19.Samuti leidis maakohus, et väär on hageja väide, et arvetest nähtub, et tal on tekkinud kohustus maksta õigusabi eest ja sellest piisab kahju tõendamiseks. Ainuüksi asjaolu, et Fida Grupp UÜ esitas hagejale arved 270 euro maksmiseks, ei tähenda, et selline kulu ja kahju oleks hagejal tegelikult tekkinud. Maakohus leidis, et ei ole tõendatud, et hagejal oleks tekkinud VÕS § 128 lg-te 2 ja 3 tähenduses kohtueelsete õigusabikulude näol kahju 270 eurot. Maakohus jättis hageja kahju hüvitamise nõue VÕS § 101 lg 1 p 3, § 127 lg 1, § 128 lg 2, 3, § 1043, 1045 lg 1 p 4 ning IKÜM art 82 p 1 ja 2 alusel rahuldamata.
20.Maakohus lisas, et kuna nõue jääb rahuldamata, siis ei oma tähendust, kas tegemist on kostja arvates keeruka vaidlusega, milleks ei olnud hagejal juristi abi vaja. Samuti ei hinnanud kohus põhjusliku seost (VÕS § 127 lg 4) kostja poolt andmete avaldamise ja väidetava kahju tekkimise vahel, kuna kahju tekkimine oli tõendamata. Apellatsioonkaebus
21.Hageja esitas kostja vastu apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles tema kohtueelsete õigusabikulude nõue jäi rahuldamata, ning teha selles osas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja esitas apellatsioonkaebusega koos kaks uut tõendit (maksekorraldused).
22.Hageja leiab, et maakohus on rikkunud selgitamiskohustust, kui ei selgitanud hagejale, et oma nõude tõendamiseks ei piisa sellest, et hageja esitab õigusabikulude arved. Hageja leidis,
2-22-11979 et selles osas on maakohtu otsus üllatuslik. Hageja jäi seisukoha juurde, et õigusabikulude nõue on tõendatud talle esitatud arvetega, kuid esitas ka seonduvad maksekorraldused.
23.Teiseks leidis hageja, et maakohus on ilmselt vääralt tuginenud VÕS § 127 lg-le 3, mis sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette lepingu sõlmimise ajal, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kuna hageja ja kostja vahel puudub lepinguline suhe, siis ei ole see säte kohaldatav.
24.Hageja arvates ei oma tähtsust asjaolu, kes nõudeavaldusele ja AKI sekkumistaotlusele alla kirjutas. Hageja on allkirjastanud juristi ette valmistatud dokumendid.
25.Hageja jäi seisukoha juurde, et kui kostja ei oleks andmeid avaldanud, siis ei oleks temal õigusabikulu tekkinud. Seega on kostja tegevuse ja hagejale tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. Vastustaja seisukoht
26.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja palub jätta rahuldamata hageja taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks.
27.Kostja leiab, et kahju hüvitamise nõude eeldused ei ole täidetud (VÕS § 143, § 1045 lg 1 p-d 4 ja 8, VÕS § 128 lg 3). Kostja leiab, et tegemist ei olnud keeruka vaidlusega, mistõttu ei pidanud hageja õigusabi kasutama. Kostja peab oluliseks, et hageja on nõudekirja ja AKI pöördumise allkirjastanud ise, mistõttu ei ole tõendatud, et need oleksid koostatud õigusteadmistega isiku poolt. AKI-le esitatud taotlust ei pea kostja asjakohaseks, kuna seda ei võetud menetlusse, samuti ei ole haldusmenetlusliku toiminguga seotud kulu tsiviilkohtumenetluses väljamõistmine põhjendatud. Kostja leiab, et puudub põhjuslik seos võla sissenõudmise ja hageja õigusabikulude vahel.
28.Kostja tugineb VÕS § 139 lg-le 1 ja § 140 lg-le 1 ning palub vähendada kahjuhüvitist 0-ni.
29.Kostja vaidleb eraldi vastu ka õigusabikulude põhjendatusele, vajalikkusele ja suurusele. Kostja toob välja, et hageja esitatud arvetel ei ole kirjas esindaja tunnihinda, mistõttu ei saa tunnitasu põhjendatust hinnata. Igal juhul ei olnud asi mahukas ega keeruline. Kostja leiab, et 1 lk sisulise menetlusdokumendi koostamisele kulub u 40-45 minutit. Kostja heidab ette, et hageja ei ole välja toonud ajakulu, mis kulus nõudekirja ja AKI kaebuse koostamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
30.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hageja kahju hüvitamise nõude kostja suhtes tervikuna rahuldamata ning jagas selle nõudega seotud menetluskulud. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja 200 eurot. Seda summat ületavas vaidlustatud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus määrab kindlaks ka menetluskulude jaotuse. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
31.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, milles maakohtu otsus on vaidlustatud (TsMS § 651 lg 1). Käesoleval juhul vaidlustas hageja
2-22-11979 maakohtu otsuse osas, milles tema kahju hüvitamise nõue kostja vastu jäi rahuldamata ja jagati sellega seonduvad menetluskulud (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2.3 ja 2.4). Kostjad maakohtu otsust ei vaidlustanud, seega on see jõustunud osas, milles maakohus rahuldas hageja hagi AS Ühisteenused vastu (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1 koos alap-dega), ning osas, milles maakohus rahuldas hageja hagi kostja vastu andmete taust.ee-st viivitamatuks kustutamiseks (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2.1 ja 2.2). Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust hageja vaidlustatud osas, st seda, kas hageja nõue kostja vastu kohtueelsete õigusabikulude saamiseks on põhjendatud.
32.Esiteks lahendab kohus hageja esitatud tõendite taotluse. Ringkonnakohus leiab, et hageja esitatud tõendid tuleb vastu võtta.
32.1.Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega 26.05.2022 maksekorralduse Fida Grupp UÜ 150 euro suuruse arve tasumiseks ning 11.06.2022 maksekorralduse Fida Grupp UÜ 120 euro suuruse arve tasumiseks. Hageja põhjendas uute tõendite esitamise vajadust sellega, et kuna maakohus rikkus selgitamiskohustust, siis ta ei teadnud, et õigusabiarve ei ole piisav tekkinud kulu tõendamiseks. Hageja tugines Riigikohtu praktikale, mille kohaselt piisab õigusabi osutamise eest esitatud arvest kulude tasumise kohustuse tõendamiseks (RKTKm 01.12.2015, 3-2-1-154-15, p 11). Kostja palub jätta uued tõendid vastu võtmata, kuna hageja ei ole põhistanud, miks ta jättis need tõendid maakohtus esitamata.
32.2.Ringkonnakohus märgib esiteks, et ei nõustu hagejaga, et käesoleval juhul oleks asjassepuutuv Riigikohtu seisukoht selle kohta, et kui menetlusosalise lepinguliseks esindajaks on TsMS § 218 lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, siis võib eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus, ning sellisel juhul saab kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma TsMS § 176 lg 6 esimest lauset kohaldamata (RKTKm 01.12.2015, 3-2-1-15415, p 11). Hagejal ei ole olnud vandeadvokaadist esindajat, samuti ei kohaldu asjaomane eeldus käesolevas asjas vaidluse all olevate kulutuste tõendamise korral. Kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue ei põhine samal alusel kui menetluskulude hüvitamise nõue kohtumenetluses. Riigikohus on selgitanud, et kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmiseks tuleb esitada kohtule kulusid kinnitavad tõendid (nt RKTKo 21.04.2021, 2-14-6942 p 14).
32.3.Samas nõustub ringkonnakohus hagejaga, et maakohus oleks pidanud hagejale tõendamiskoormist selgitama. Kuigi kohus ei saa pooltele menetluse käigus öelda, kas tõenditest piisab hagi rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks, siis käesoleval juhul on maakohus hiljem jätnud hageja kohtueelsete õigusabikulude nõude rahuldamata osaliselt ka sel põhjusel, et hageja esitas küll Fida Grupp UÜ arved, kuid mitte nende eest tasumist tõendavaid dokumente. Riigikohus on korduvalt märkinud, et asja ammendava arutamise kohustus TsMS § 392 lg 1 p 4 osas tähendab mh kohtu kohustust selgitada pooltele asjas tõendamist vajavaid asjaolusid ning asjaolude tõendamise koormust (nt RKTKo 17.12.2008, 3-2-1-114-08, p 14). Käesoleval juhul on apellatsioonkaebusele lisatud tõenditest näha, et hageja käsutuses olid esitatud arvete eest tasumist tõendavad maksekorraldused ning kuigi hageja oleks saanud need esitada maakohtus, jäid need esitamata maakohtu poolt selgitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu. Ringkonnakohus võtab arvesse ka seda, et hagejal ei olnud maakohtus vandeadvokaadist esindajat ning sellisel juhul on kohtu selgitamiskoormis suurem. Ringkonnakohus võtab esitatud maksekorraldused vastu, kuna need on asjakohased ning vajalikud asja õigemaks lahendamiseks (TsMS § 652 lg 3 p 2, lg 4).
33.Edasi lahendab ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on materiaalõigust vääralt kohaldades ja tõendeid ebaõigesti hinnates jätnud hageja
34.Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt saab kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamine kõne alla tulla tavalise tsiviilõigusliku kahju hüvitamise nõudena § 115 lg 1 või § 1043 ja § 128 lg 3 alusel (RKTKo 14.10.2014, 3-2-1-84-14, p 24; RKTKo 30.04.2013, 3-21-5-13, p 50). Kui tegemist on deliktilise kahjuga, siis enne kohtumenetlust kantud õigusabikulu on kahjuna VÕS § 127 lg 2 järgi hüvitatav juhul, kui sellise kahju ärahoidmine on hõlmatud VÕS § 1045 lg 1 konkreetse alapunkti kaitse-eesmärgiga. Hüvitatava kahju ulatust täpsustavate VÕS § 128 lg-te 1 ja 3 kohaselt hõlmab hüvitamisele kuuluv otsene varaline kahju selle tekitamise tõttu kantud mõistlikke kulusid, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (RKTKo 29.11.2017, 2-14-56641/69, p 22, vt ka RKTKo 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p 11). Kohtuvälised õigusabikulud on hüvitatavad eeldusel, et täidetud on kahju hüvitamise nõude üldised eeldused, st kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (RKTKo 05.11.2008, 3-2-1-79-08, p 18).
35.Käesoleval juhul on Harju Maakohtu 28.11.2023 otsus käesolevas asjas jõustunud osas, milles tuvastati, et AS Ühisteenused leppetrahvinõue nr 0232009724 on aegunud, ning osas, milles kohustati Julianus Inkasso OÜ-d, s.o kostjat, kustutama AS Ühisteenused leppetrahvist nr 0232009724 tulenevad nõuded hageja vastu internetileheküljelt taust.ee. Maakohus tuvastas, et kostja oli avaldanud hageja kohta maksehäireregistris andmed pärast seda, kui nõue oli juba aegunud. Maakohus asus seisukohale, et kuna hagejal oli ühekordne väike võlg, siis ei olnud andmete avaldamine IKS § 10 lg 2 p 3 ja p 5 järgi põhjendatud (andmete avaldamine rikkus hageja huve ülemääraselt) ning hagejal oli õigus nõuda andmete kustutamist. Seega on jõustunud kohtulahendiga tuvastatud, et kostja rikkus aegunud võla avaldamisega hageja õigusi (IKÜM art 6 lg 1 p f, IKS § 10 lg 2 p 3 ja p 5).
36.Kuna maakohus on käesolevas asjas hageja kohtueelsete õigusabikulude nõuet lahendades viidanud nii lepingulisi (sh VÕS § 101, § 115, § 127 lg 3) kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerivatele sätetele, märgib ringkonnakohus esmalt, et kuna käesoleval juhul on tegemist deliktilise kahjuga, siis kuuluvad kohaldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 (isikliku õiguse rikkumine), samuti IKÜM art 82 p-d 1 ja 2, koos VÕS § 127 lg-tega 1, 2 ja 4 ja § 128 lg-tega 2 ja 3. VÕS § 1045 lg 1 p 4 eesmärk on kaitsta isikut mh sellise kahju eest, mis on tingitud oma õiguste jõustamisest, sh kohtuväliselt, mistõttu saab kohtueelseid õigusabikulusid pidada hõlmatuks selle normi kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 tähenduses (vrd RKTKo 29.11.2017, 2-14-56641/69, p 22; TlnRnKo 22.12.2023, 2-21-9794, p 17.1).
37.Kuna kostja rikkumine on tõendatud, siis tuleb edasi tuvastada, kas ja millist kahju hageja seetõttu kandis ning kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.
38.Kuna maakohus ei ole hageja kohtueelsete õigusabikuludega seonduvaid asjaolusid piisavalt käsitlenud, siis tuvastab ringkonnakohus esmalt järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: 1) 29.04.2022 esitas Julianus Inkasso OÜ hagejale nõude AS Ühisteenused võlanõude tasumiseks. Võlanõue oli seotud leppetrahviga nr 0232009724. 2) Hageja ja kostja 24.-26.05.2022 e-kirjavahetusest nähtub, et 24.05.2022 on hageja vastanud, et ei tunnista võlgnevust vale parkimise eest ja keeldub maksmast, tuginedes aegumisele.
2-22-11979 25.05.2022 teatas hageja kostjale, et ei ole arusaadav, kust tuleneb taust.ee internetileheküljel avalikustatud võlg 79,79 eurot (dtl 14–19). 3) 29.05.2022 esitas hageja AS-ile Ühisteenused, Julianus Inkasso OÜ-le ja Krediidiregister OÜ-le nõudekirja (dtl 22–23). Hageja märkis, et sai 29.04.2022 Julianus Inkasso OÜ-lt võlateatise Ühisteenused AS leppetrahvi nr 0232009724 tasumise nõudes. Hageja selgitas, et leppetrahv on aegunud ning et ta nõuab võlateate kustutamist taust.ee veebilehelt. Hageja hoiatas, et kui tema nõuet ei täideta, kavatseb ta pöörduda AKI poole ja/või kohtusse, sh nõudega kahju hüvitamiseks. Nõudekirja allkirjastas hageja ise. 4) 31.05.2022 vastas kostja, et tal on õigus andmeid avaldada ning et aegumine ei takista võlausaldajal võla nõudmist (dtl 24). 5) 26.05.2022 esitas Fida Grupp UÜ hagejale arve nr 20220526 150 euro tasumiseks (dtl 31). Arvelt nähtub, et 100 eurot kuulus tasumisele 03.05.2022–26.05.2022 õigusnõustamise eest, mille sisuks oli AS Ühisteenused nõue X vastu. Sama arve alusel kuulus 50 eurot tasumisele õigusabi eest, milleks oli 29.05.2022 nõudeavalduse koostamine. Hageja on selle arve tasunud 26.05.2022 selgitusega „Juriidilised konsultatsioonid“ (dtl 476). 6) 01.06.2022 esitas Fida Grupp UÜ hagejale arve nr 20220601 120 euro tasumiseks (dtl 32). Arvelt nähtub, et 120 eurot kuulus tasumisele õigusabi eest, milleks oli kaebuse koostamine AKI-le seoses AS Ühisteenused nõudega X vastu. Hageja on selle arve tasunud 11.06.2022 selgitusega „Õigusabi. Kaebuse koostamine Andmekaitseline inspektsiooni“ (dtl 474). 7) 20.06.2022 esitas hageja sekkumistaotluse AKI-le, milles palus AKI-t kohustada Julianus Inkasso OÜ-d ja AS-i Ühisteenused kustutama tema isikuandmed internetileheküljelt taust.ee. Hageja allkirjastas taotluse ise (dtl 25–28). 8) 12.07.2022 teatas AKI hagejale, et ei alusta hageja soovitud menetlust (dtl 29–30). AKI selgitas hagejale muu hulgas, et kui hageja leiab, et võlaandmete avaldamine ei vasta IKS § 10 nõuetele, sh andmete avalikustamine kahjustab teda ülemääraselt, tuleb esmalt pöörduda maksehäireregistri poole ja selgitada ja põhjendada oma konkreetset elulist olukorda ehk esitada andmetöötlejale IKÜM art 21 lg 1 kohane vastuväide oma andmete töötlemise lõpetamiseks. AKI märkis, et hageja on küll pöördunud andmetöötleja poole, kuid kuna AKI on saanud seoses maksehäireregistrites (sealhulgas OÜ Krediidiregister, www.taust.ee) avalikustatud võlaandmetega palju kaebusi, siis on nad otsustanud võlaandmetega seotud kaebusi mitte ühekaupa lahendada, vaid viia maksehäireregistri pidajate suhtes läbi ühtne menetlus. AKI selgitas, et kahjunõudega on hagejal võimalik pöörduda kohtusse.
39.Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et eelnevalt p-s 38 väljatooduga on tõendatud, et hageja tasus kokku 270 eurot õigusabi eest, mida Fida Grupp UÜ osutas talle seoses AS Ühisteenused nõudega tema vastu ja kostja poolt selle nõude avalikustamisega taust.ee-s, sh konkreetse 29.02.2022 nõudekirja ja AKI taotluse koostamise eest.
39.1.Nagu eespool välja toodud tasus hageja 26.05.2022 arve alusel kokku 150 eurot. Sellest 100 eurot 03.05.2022–26.05.2022 õigusnõustamise eest seoses AS Ühisteenused nõudega tema vastu ning 50 eurot 29.05.2022 nõudeavalduse koostamise eest. Ringkonnakohtu hinnangul on see kulu selgelt seotud AS Ühisteenused leppetrahvinõudega hageja vastu, millele hageja vaidles vastu ning millega seoses nõudis hageja kostjalt oma andmete taust.ee-st kustutamist.
2-22-11979 Seda kinnitab ka õigusabi osutamise aeg. AS Ühisteenused ega kostja ei ole menetluses väitnud, et neil oleks 2022. a mai lõpus olnud hagejaga pooleli mõni muu vaidlus, samuti ei ole kostja väitnud, et hageja oleks talle 29.05.2022 esitanud mõne muu nõudekirja.
39.2.AKI-le 20.06.2022 esitatud sekkumistaotlusest on selgelt nähtav, et kaebus on seotud sama leppetrahvinõude avaldamisega taust.ee-s, st kostja tegevusega. 01.06.2022 arvest ning hageja maksekorraldusest selle arve tasumisel on selgelt nähtav seos AKI-le kaebuse koostamisega.
40.Niisiis leiab ringkonnakohus, et hageja on tõendanud selliste kohtueelsete õigusabikulude kandmist, mis seonduvad kostja poolt tema isikuõiguste rikkumisega, st taust.ee-s aegunud võla kohta andmete avaldamisega. Tõendatud on seega lisaks rikkumisele kulutuste kandmine ja kulutuste põhjuslik seos kostja rikkumisega.
41.Ringkonnakohus ei pea oluliseks asjaolu, et hageja allkirjastas nõudekirja ja AKI taotluse ise. Hageja on esitanud deliktil põhineva nõude, mistõttu ei kuulu VÕS § 127 lg 3 kohaldamisele. Ent isegi kui VÕS § 127 lg 3 oleks relevantne, siis kohtueelsete õigusabikulude kandmine olukorras, kus isiku väitel tema isikuõigusi rikutakse, peab rikkujale – eriti kui tegemist on professionaalse nõuete sissenõudjaga – olema mõistlikult ettenähtav (vrd RKTKo 29.11.2017, 2-14-56641/69, p 22, kus Riigikohus pidas kohtueelsete õigusabikulude kandmist autoriõiguse rikkumise tagajärjel rikkujale mõistlikult ettenähtavaks). Kuigi nõudekirja sisuline osa on vaid üks lehekülg, sisaldab see viiteid õigusaktidele ja õiguskantsleri seisukohale ning on koostatud n-ö juriidilises keeles. Ringkonnakohus hinnangul erineb 29.05.2022 nõudekiri oma vormistuselt selgelt hageja varem, s.o 24.05–25.05.2022, saadetud e-kirjadest, mistõttu pidi kostjale olema arusaadav, et tõenäoliselt on hageja kasutanud õigusabi. Mis puudutab AKI-le saadetud sekkumistaotlust, siis kuna see ei olnud suunatud kostjale, ei saanud kostja sellest eraldi teada. Kohus peab aga oluliseks, et 29.05.2022 nõudekiri sisaldab hoiatust, et kustutamisnõude täitmata jätmisel kavatseb hageja pöörduda AKI poole ja/või kohtusse, sh nõudega kahju hüvitamiseks. Ringkonnakohus leiab, et 29.05.2022 nõudekirjast pidi olema kostjale mõistlikult ettenähtav, et ka AKI poole pöördumiseks võib hageja kasutada õigusabi. Ringkonnakohus leiab, et igal juhul pidi kostjale piisavalt arusaadav olema, et hageja võib olla kasutanud või kasutab õigusabi, mis on hageja kulu ja võib hiljem rikkumise tuvastamise korral osutuda kahjuks, mis mõistetakse välja kostjalt.
42.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et hagejal ei olnud vaja kasutada õigusabi, kuna tegemist oli lihtsa vaidlusega. Vaidlus, mis puudutab nii parkimisega seonduvat leppetrahvi (VÕS), andmekaitset (IKÜM, IKS) kui ka nõude aegumist (TsÜS), ei ole vaidlus, mida õigusteadmisi mitteomav isik peaks suutma ise lahendada. Igal isikul on õigus kasutada enda õiguste kaitsmiseks professionaalset õigusabi. Ringkonnakohus peab ka käesolevas asjas õigusabi kasutamist põhjendatuks ja vajalikuks. Nagu eespool viidatud, on Riigikohus pidanud kohtueelseid õigusabikulusid mõistlikuks, kui need on suunatud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks (RKTKo 29.11.2017, 2-14-56641/69, p 2). Käesoleval juhul kasutas hageja õigusabi selleks, et lõpetada tema suhtes toimuv rikkumine kohtuväliselt, st kiiremini ja suuremate kulutuste ja kahju ärahoidmise eesmärgil.
43.1.Ringkonnakohus leiab, et õigusnõustamine ning nõudekirja koostamine 150 euro eest ei ole ülemäärane kulu. Asjaolu, et arvel on teenus eristatud õigusnõustamiseks perioodi 03.05.26.05.2022 eest ning 29.05.2022 nõudekirja koostamiseks, ilma et oleks välja toodud teenuse tunnihinda, ei oma tähtsust. Kohus saab õigusabikulude mõistlikkust ja vajalikkust hinnata ka konkreetse teenuse koguhinna järgi. Kohus leiab, et õigusnõustamine 100 euro eest ning nõudekirja koostamine 50 euro eest ei ole igal juhul ülemäärased. Õigusnõustamine eeldab asja materjalidega tutvumist, õiguslikku analüüsi ning käesoleval juhul on lisaks ette valmistatud nõudekiri. Kui pidada advokatuuri mittekuuluva juristi teenuse (st kvalifikatsiooni) puhul keskmise keerukusega asjas mõistlikuks tunnihinnaks 100 eurot (vrd nt RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, TlnRnKm 11.06.2021, 2-19-10324, p 20; siinses asjas ei ole õigusabikulule lisatud käibemaksu), siis on teenust osutatud 1,5 tundi (100+50 euro eest). Sellises mahus õigusabi ei saa pidada ebamõistlikuks. Seega peab ringkonnakohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks seoses 26.05.2022 arvega nr 20220526 välja 150 eurot.
43.2.Mis puudutab õigusabikulu 120 eurot AKI-le kaebuse koostamise eest, siis ringkonnakohus on juba tuvastanud selle kulu kandmise ning kulu seose kostja rikkumisega. Samuti märgib ringkonnakohus, et asjaomase kulu nõudmine tsiviilkohtumenetluses ei ole iseenesest välistatud. Esiteks on hageja pöördunud kostja poole nõudekirjaga, millest võis aru saada, et see on juristi koostatud, ning hoiatanud, et ta pöördub kas AKI või kohtu poole, kui tema nõuet andmete kustutamiseks taust.ee-st ei rahuldata. Kostja hageja nõudekirjale positiivselt ei reageerinud, st andmeid ei kustutanud. IKÜM art 77 kohaselt on igal andmesubjektil õigus esitada kaebus järelevalveasutusele, kui andmesubjekt on seisukohal, et teda puudutavate isikuandmete töötlemine rikub IKÜM-i. Eestis on AKI selleks asutuseks, kelle üheks ülesandeks on andmesubjektide kaebuste lahendamine (IKS § 28, § 56 lg 3 p 8, § 61 lg 1). Kui AKI oleks hageja pöördumise rahuldanud, oleks ta saanud kohustada kostjat rikkumist lõpetama. Seega ei olnud hageja poolt AKI-le kaebuse esitamine põhjendamatu ning kui AKI oleks kohustanud kostjat rikkumise lõpetamiseks, st andmete kustutamiseks, ei oleks hageja pidanud kohtusse pöörduma. Kuigi AKI jättis menetluse alustamata, siis mitte seetõttu, et hageja oleks esitanud põhjendamatu kaebuse, vaid põhjusel, et AKI oli analoogsete kaebustega ülekoormatud ning viis parasjagu maksehäireregistrite pidajate suhtes läbi ühtset menetlust. Samuti möönis AKI oma vastuses, et hageja on õigesti käitunud ja pöördunud esmalt kostja enda poole. Seega ei saa hageja pöördumist AKI poole ja seonduvalt kantud õigusabikulu pidada asjakohatuks.
43.3.Ringkonnakohus leiab siiski, et olukorras, kus AKI-le esitatud sekkumistaotlus sisaldab sisuliselt sama informatsiooni kui kostjale 29.05.2022 esitatud nõudekiri – nõudekirjas viidatud õigusnormid on üksnes pikemalt lahti kirjutatud ning õiguskantsleri seisukohta on pikemalt tsiteeritud, ei ole 120 euro suurune õigusabikulu põhjendatud. Kuna õigusabi osutaja oli asjaoludega kursis hiljemalt 29.05.2022 nõudekirja koostamise ajaks ning hiljem on lisandunud vaid teadmine, et kostja vastas nõudekirjale eitavalt, siis saab lugeda AKI-le sekkumistaotluse koostamise põhjendatud õigusabikuluks 30 minutit. Kuna ka sellel arvel ei ole tunnihinda välja toodud, võtab ringkonnakohus veelkord aluseks juristi keskmise tunnihinna 100 eurot (vt ülal p 43.1). Sellisel juhul oleks tasu 30 minuti eest 50 eurot (100/2). Seega peab ringkonnakohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks seoses 01.06.2022 arvega nr 20220601 välja 50 eurot.
44.Kuigi kostja on taotlenud VÕS § 139 lg 1 ja § 140 lg 1 alusel kahju hüvitise vähendamist nullini, ei pea kohus seda põhjendatuks. Kostja selgitab oma VÕS § 139 lg-l 1 põhinevat nõuet sellega, et hageja ise tegi otsuse kasutada kohtueelset õigusabi, seega peab ta selle eest ise
2-22-11979 tasuma. Ringkonnakohus on juba selgitanud, et hagejal oli õigus kasutada juristi abi ning kuna see oli osaliselt põhjendatud, siis kuulub see põhjendatud osas kostjalt väljamõistmisele. Kostja tugineb ka VÕS § 140 lg-le 1, mille kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane, kuid ei ole põhjendanud, miks oleks käesoleval juhul kohtueelsete õigusabikulude temalt väljamõistmine ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõetamatu. Seega ei vähenda ringkonnakohus kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 ega § 140 lg 1 alusel täiendavalt.
45.Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, milles hageja kohtueelsete õigusabikulude nõue jäi 200 euro ulatuses rahuldamata ning teeb selles osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja 200 eurot (150+50). Ülejäänud osas (70 eurot) jääb hageja kohtueelsete õigusabikulude nõue ka ringkonnakohtus rahuldamata.
46.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse vaidlustatud osas osaliselt, siis tuleb uuesti jagada ka kohtueelsete õigusabikulude nõudega seotud menetluskulud.
47.Maakohus jagas hageja ja kostja menetluskulud selliselt, et jättis need kostja vastu esitatud hagi puudutavas osas kummagi poole enda kanda. Maakohus lähtus sellest, et ta rahuldas hageja hagi kostja vastu osaliselt, st rahuldas andmete kustutamise nõude, kuid jättis kohtueelsete menetluskulude nõude rahuldamata (TsMS § 163 lg 2). Ringkonnakohtu otsuse järgselt on hageja hagi kostja vastu rahuldatud peaaegu tervikuna – lisaks sellele, et kostjat kohustati andmed kustutama, on kohtueelsete õigusabikulude nõue rahuldatud 74% ulatuses (nõutud 270 eurost rahuldati nõue 200 euro ulatuses). Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul õiglane jätta hageja menetluskulusid hageja enda kanda. Ringkonnakohus leiab, et sellises olukorras tuleb jagada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna hageja esitas nii kohustamisnõude kui ka rahalise nõude, siis ei ole täpset hagi rahuldamise protsenti võimalik arvutada, kuid ringkonnakohtu hinnangul on õiglane jagada menetluskulud selliselt, et hageja hagis kostja vastu jäävad poolte nii maa- kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses hageja kanda (TsMS § 163 lg 1).
48.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 174 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.