Aktiva Finance Group OÜ hagi W.K vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
1971,00 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, asukoht XXX), lepinguline esindaja Brittany Tuul (e-post: XXX) Kostja: W.K (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Mõista kostjalt W.K (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks välja Telia Eesti AS ja W.K vahel 08.11.2020 sõlmitud kliendilepingu nr XXX, 18.10.2021 mobiilsideteenuste liitumislepingu, 02.06.2022 teenuselepingu nr XXX, 02.06.2022 seadmete kasutuslepingu nr XXX, 14.06.2022 seadme kasutuslepingu nr XXX ja 14.06.2025 Teila iseteeninduses vormistatud Koduinterneti teenuse tellimuse ning 13.11.2024 nõude Aktiva Finance Group OÜ-le loovutamise alusel põhivõlgnevus 996,57 eurot, sissenõudmiskulud 40,00 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 695,25 eurot.
3.Välja mõista W.K-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks alates 17.09.2025 kuni põhivõlgnevuse (996,57 eurot) tasumiseni viivis viivisemääraga 24% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte rohkem kui põhinõude 996,57 euro ulatuses. Menetluskulud
4.Jätta menetluskulud kostja kanda.
5.Rahuldada osaliselt kindlaksmääramiseks.
hageja
taotlus
menetluskulude
rahalise
suuruse
6.Määrata hageja Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude 1
2-25-15355 suuruseks 675 eurot (riigilõiv 315 eurot ja lepingulise esindaja tasu 360 eurot).
7.Välja mõista W.K-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude hüvitis summas 675 eurot.
8.Välja mõista W.K-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (675 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 AS LHV Pank. Riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused
1.TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:
1.1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 16.09.2025 Pärnu Maakohtule hagi W.K vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 996,57 eurot, sissenõudmiskulud 40,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 695,25 eurot, viivised alates 17.09.2025 kuni põhinõude summas 996,57 eurot täitmiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras, s.o 24% aastas. Hageja nõue tuleneb kostja ja Telia Eesti AS vahel 08.11.2020 sõlmitud kliendilepingu nr XXX, 18.10.2021 mobiilsideteenuste liitumislepingu, 02.06.2022 teenuselepingu nr XXX, 02.06.2022 seadmete kasutuslepingu nr XXX, 14.06.2022 seadme kasutuslepingu nr XXX ja 14.06.2025 Teila iseteenindusest Koduinterneti teenuse tellimusest. Telia Eesti AS loovutas 13.11.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Sõlmitud lepingute alusel esitas Telia Eesti AS kostjale arved, millised kostja jättis tasumata. Telia Eesti AS on kostjale edastanud e-kirja teel 07.09.2022 lepingute ülesütlemise hoiatuse, kuna kostjal oli tasumata tähtaegsed arved ja 2
2-25-15355 osamaksed 30.06.2022, 31.07.2022 ja 31.08.2022. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud luges Telia Eesti AS sõlmitud lepingud üles öelduks 21.09.2022. Kohus võttis hagi 09.12.2025 määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide ja kohtumääruse kättetoimetamisest.
1.2.Kostjale toimetati 16.09.2025 hagiavaldus koos lisadega ja 09.12.2025 kohtumäärus kätte isiklikult allkirja vastu 16.12.2025. Kostja ei vastanud hagiavaldusele tähtaegselt (30.12.2025) ega ole käesoleva ajani vastust esitanud.
2.Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2.1.TsMS § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Poolte vahel on sõlmitud sideteenuselepingud elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 mõttes ning sellele kohaldatakse sideteenuse lepingu eriregulatsiooniga katmata osas ESS § 91 lg 3 kohaselt võlaõigusseaduse (VÕS) sätteid. Seadmete kasutuslepingud on oma iseloomult üürilepingud (VÕS § 271 - üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri)). Arvestades poolte vahel sõlmitud lepingute olemust on kohus seisukohal, et hageja nõude aluseks ei ole tarbijakrediidilepingud. 2.2 VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 114 lg 1 ütleb, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani. VÕS § 196 tuleneb, et kestvuslepingu võib mõjuval põhjusel üles öelda, ning, kui mõjuvaks põhjuseks on teise lepingupoole poolne kohustuse rikkumine, siis võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Kohtu hinnangul on lepingud õiguspäraselt üles öeldud. Kostjale on vastavalt hageja nõude aluseks olevatele lepingutele võimaldatud Telia Eesti AS teenuste kasutamist ning kostja on lepingute alusel esitatud arvete tasumisega jäänud viivitusse. Kostjale on saadetud lepingute ülesütlemise hoiatus koos tähtajaga kohustuse täitmiseks ning kostja enda kohustust hageja ees ei täitnud ka täiendava tähtaja jooksul. Kohus on seisukohal, et kostjale kohustuse täitmiseks antud tähtaeg oli mõistlik. Hageja nõue mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 996,57 eurot, sissenõudmiskulud 40,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 695,25 eurot tuleb rahuldada. 2.3 Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt edasiulatuvat viivist kõrgemas kui seadusjärgses määras. Hageja ei ole suurema kahju olemasolu põhjendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.
3.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste 3
2-25-15355 vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
3.1.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
3.2.Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavaldustelt tasutud riigilõivu summas 315 eurot, õigusabikulud summas 507 eurot, samuti, kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni.
3.3.Riigilõivu summas 315 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Tegemist on seadusest tuleneva ning seega põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
3.4.Hagiavalduse kohaselt on hagejal seoses hagi esitamisega tekkinud õigusabikulud summas 507 eurot. Lepinguline esindaja on hagejale osutanud õigusabi 3 tundi, tunnitasuga 169 eurot (millele käibemaksu ei lisanud). Hageja esindaja on teinud järgmisi toiminguid: Täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule. 3.5 Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on senises praktikas pidanud põhjendatuks õigusteenuse tunnitasu 170 eurot (3-2-1-159-16 p 24), kuid sellisel juhul on õigusteenuse osutajaks olnud vandeadvokaat ning arvesse on seega võetud, et vandeadvokaat peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus käesoleva tsiviilasja raames esitatud õigusabi teenuse põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tunnis. Asja keerukust ja mahtu (nõude aluseks on 6 lepingut) arvestades on kohtu hinnangul taotluses toodud ajakulu (3 tundi) põhjendatud ja vajalik.
3.6.Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 675 eurot (riigilõiv 315 eurot ja lepingulise esindaja tasu hagimenetluses summas 360 eurot).
3.7.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
4.TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
5.Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-12914, p 11 kolmas lõik). 4
2-25-15355
6.TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.