Hageja: J.M. (isikukood xxxxxxxxxxxxx) Kostja: A.K. (isikukood xxxxxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Istung xxxxxxxxxxxxx, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista A.K.ilt hageja J.M. kasuks 1046,06 eurot. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud 70 % ulatuses kostja A.K.i kanda ja 30% ulatuses hageja J.M. kanda.
4.Mõista kostjalt A.K.ilt hageja J.M. kasuks välja menetluskulu 196 eurot. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.. Hageja nõue ja asjaolud
1.J.M. (hageja) esitas Pärnu Maakohtule hagi A.K. (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 19.04.2022 sõiduki Audi A6 ostumüügilepingu, mille kohaselt hageja tasus kostjale sõiduki eest 16 300 eurot sularahas. Pärast müügilepingu sõlmimist ning valduse hagejale üleandmist, s.o 19.04.2022, selgus, et ostetud sõiduk on puudustega, millest müüja ehk kostja hagejat ei teavitanud. Sõiduki puuduste tuvastamiseks toimus 27.04.2022 Moller Auto keskuses Jõhvis auto ülevaatus, kus tuvastati, et turbo vahejahuti on katki ja parem jahuti toru on katki, tuleb vahetada mootoriõli ja tahmafiltri läbipõletus, parem esituli on katki ning esi klaasitõstik on katki. Tuvastatud rikete alusel on hagejale koostatud remonditööde eelarve: 1) Intercooleri ja parema toru vahetus 1046,06 eurot, 2) mootoriõli vahetus 171,59 eurot, 3) tahmafiltri läbipõletus 57,22 eurot, 4) esi parema tule vahetus 951,50 eurot, 5) esi vasaku klaasitõstiku vahetus 195,12 eurot. Seoses avastatud puudustega on hageja esitanud kostjale kahju kohtuväliseks hüvitamiseks. Hageja ei esitanud kostjale pretensioone seoses esi parema tule vahetusega, kuna antud puudus oli silmanähtav müügilepingu sõlmimise ajal ning seoses antud puudusega oli müügihinda alandatud. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 1496,98 eurot ning menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
2.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Vaidlusalune auto oli kostja poolt ostetud kasutatuna ca 6 kuud enne müügi hetke ja selle vanuseks oli 10 aastat. Auto oli kostja pere kasutuses ja selle aja jooksul mingisuguseid tehnilisi, ega ka muid probleeme ei esinenud. Auto elektroonilised seadmed töötasid korralikult, seega auto sisemusse ei olnud kostjal põhjust vaadata ja seda remontida. Kostjal puudus ülevaade ja teadmine auto ajaloo kohta, mida eelmine omanik sellega teinud on. Enne hagejaga tehingu sõlmimist tegi kostja enda sõnul kõik endast oleneva selleks, et ostja saaks autoga tutvuda ja veenduda tehnilises seisukorra sobivuses. Hageja vaatas auto üle, tegi pikad proovisõidud ning veendus, et kõik auto elektroonilised ja muud süsteemid toimivad korrektselt. Auto tehnilist kontrolli hageja ei soovinud. Kostja leiab, et tema poolt oli üle antud täiesti terve, ilma vigadeta ja sõitev auto. Kuna müügihetkel ja enne seda oli auto sõidukorras ja mingeid tehnilisi vigu ei esinenud (elektroonilisi veateateid samuti), siis puudus kostjal põhjus milleski kahelda ja midagi remontida. Kostja leiab, et hageja poolt välja toodud kahju summad on vana auto kohta ülepaisutatud.
3.Kostja oma täiendavas seisukohas märgib, et auto ülevaatamise käigus hageja ise mitmel korral viitas asjaolule, et auto on ilmselt avariiline, mille peale kostja vastas, et selline võimalus on olemas, kuid kostjal puudub selline informatsioon ja teadmised selle hindamiseks. Kostja soovitas hagejal kasutada mõnda temale sobivat teenindust auto ülevaatamiseks. Seega ei olnud alust arvata, et hageja ei mõista ja ei saa aru ostetava auto seisundist. Selle lühikese aja jooksul, mil auto oli kostja pere valduses, ei olnud hageja poolt esitatud veaga probleeme ja selle aja vältel auto ei osalenud liiklusõnnetuses. Kostja leiab, et kahjustatud intercooleri osa oli võimalik näha auto õhuvõre kaudu ning hageja võis ja pidi nägema auto ülevaatamise hetkel seda. Kostja leiab, et veakoodide logi väljavõte tooks selgust, kas veakoodid olid enne müügitehingut ja peale müügitehingut ja kas vea põhjustas intercooler või mõni elektrooniline andur.
Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade ning poolte poolt esitatud tõenditega, on seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
2-22-8960
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
6.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231 lõigete 2 ja 4 ja viidatud tõendite alusel tuvastatuks: -
-
-
Hageja ja kostja sõlmisid 19.04.2022 ostu-müügilepingu, millega kostja müüs hagejale kasutatud sõiduki Audi A6 registrimärk xxxxxxxxxxxxx; Hageja tasus kostjale sõiduki ees 16 300 eurot sularahas; Sõiduki valdus anti kostjalt hagejale üle 19.04.2022 Pärnus ning enne müügitehingu teostamist oli sõiduk hageja poolt üle vaadatud; Hageja teavitas 22.04.2022 kostjat sõidukil esinevatest puudustest ning asjaolust, et puuduste tuvastamiseks toimub 27.04.2022 kell 10.00 Moller Auto keskuses auto diagnostika (tl 8-10); Moller Auto Viru OÜ-s 27.04.2022 teostatud diagnostikal tuvastanud, et sõidukil esinevad järgmised puudused: Turbo vahejahuti on katki ja parem jahuti toru katki. Mootoriõli vahetus ja tahmafiltri läbipõletus. Esi parem tuli on katki. Vasak esi klaasitõstuk on katki (tl 14); Hageja esitas 03.05.2022 kostjale nõude remonditööde teostamiseks/kahju hüvitamiseks. Hageja palus kostjalt tagada sõiduki remonditööd 14 päeva jooksul alates nõude kättesaamisest või hüvitada hagejale sõiduki remondiga tekitatud kahju 1469,98 eurot (tl 18-19).
7.Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitis 1469,98 eurot. Kostja haginõuet õigeks ei võta ning vaidleb sellele vastu.
8.Müügilepinguga kohustub üks isik (müüja) andma teisele isikule (ostja) üle asja ning ostja kohustub tasuma müüjale ostuhinna ja võtma asja vastu (VÕS § 208 lg 1). Esitatud asjaoludel vastas sõidukiga seotud leping müügilepingu tunnustele. Müügilepingu sõlmisid hageja ja kostja. Lisaks VÕS § 208 lg-s 1 sätestatud põhikohustusele on müüja oluliseks kohustuseks anda müüdud asi üle kindlaksmääratud seisundis, eeskätt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele faktiliste omaduste poolest ehk lepingu esemeks olev asi peab olema vaba puudustest, mis vähendavad asja väärtust.
9.Hageja on esitanud kostja vastu lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude (VÕS § 115 lg 1 alusel). Pooled vaidlevad, kas hageja saab nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Seega esmalt tuleb tuvastada kahju hüvitamise nõude tekkimise eeldused ja tuvastada nõude olemasolu ning ulatus. Hageja nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: -
müüja on rikkunud müügilepingust tulenevat kohustust (VÕS § 77 lg 1 ja § 217 lg 2 p 2); lepingutingimustele mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem (VÕS § 218 lg 1 I lause; § 218);
2-22-8960
-
-
ostja on teatanud müüjale asja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi saama (VÕS § 220 lg 1); ostjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1); müüja on kahju tekkimises süüdi (VÕS § 104 lg 2); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena müüjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav; v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
10.Kohus selgitab, et müügilepingu tingimustele vastavust tuleb hinnata, lähtudes sellest, kas sõiduk sobis kasutamiseks otstarbel, milleks seda tavaliselt kasutatakse (VÕS § 217 lg 2 p 2) ning kas see oli keskmise kvaliteediga tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg 1 mõttes.
11.VÕS § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS § 77 lg 1 sätestab mh, et kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Kohtule on esitatud tõendina sõiduki müügikuulutus (tl 71-73). Müügikuulutuses esitatud teave võib kujutada endast müügieseme kokkulepitud omadusi VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes ning kui müügikuulutuses esitatu ei vasta tõele, tuleb sellele lepingus tähelepanu juhtida või vähemalt sellest selgelt ostjale teatada (Riigikohtu 30.05.2017 otsus nr 3-2-1-46-17, p 19). Müügikuulutuses kirjeldatakse lepinguobjekti mh kui heas korras sõidukit (Pakub ülihead sõiduelamust! Ajalugu kontrollitav esindusest! Õige läbisõiduga masin!), läbisõiduga 174 000 km.
12.Kohus on seisukohal, et üleantud sõiduk ei vastanud kokkulepitud tingimustele ega sobinud selleks otstarbeks, milleks hageja seda vajas, s.o ohutuks liiklemiseks punktist A punkti B. Tõendite alusel on tuvastatud, et 27.04.2022, s.o 8 päeva pärast müügilepingu sõlmimist, on sõidukile teostatud diagnostika Moller Auto Viru OÜ-s (tl 14), milles tuvastati, et sõiduki turbo vahejahuti on katki ja parem jahuti toru on katki. Vajalik on moorotiõli vahetus ja tahmafiltri läbipõletus. Esi parema tuli on katki ning vasak esi klaasitõstuk on katki. OÜ PRANKO töötaja D.S. on xxxxxxxxxxxxx kirjalikus selgituses märkinud, et 20.04.2022 teostas ta vaidlusaluse sõiduki ülevaatuse. Diagnostikas avastati ebakorrektse turbiini töötamine. Sõiduki ülevaatuse käigus ei olnud avastatud silmanähtav kaitseraua ja karterikaitse rikkumine. Hoolika ülevaatuse käigus oli nähtav intercooleri kahjustused. Kuna D.S. ei olnud kindel, et turbiin ei tööta selle kahjustuse tõttu, siis soovitas ta hagejal pöörduda Audi keskuse poole (tl 53, 53). Moller Auto Viru OÜ seletuskirja kohaselt teostati sõidukile A6 27.04.2022 diagnostika vastavalt kliendi kaebusele – vahest läheb põlema spiraalituli ja kaob jõud. Tuvastasime, et nimetatud kaebuse põhjustajateks on katkised intercooleri radiaator ja selle õhutoru, mis on saanud mehaaniliselt kahjustada..... Sõiduki kerel ja selle detailidel puudusid välised nähtavad vigastused, mis oleksid viidanud võimalikule avariile või millegi otsasõidule (tl 55). Hageja esitas 22.04.2022 kirjalikus vormis kostjale pretensiooni, milles teatas ostetud asjal tuvastatud puudustest (t 8-10) ning 03.05.2022 esitas hageja kostjale nõude remonditööde teostamiseks / kahju hüvitamiseks (tl 18-19).
13.VÕS § 222 lg 1 esimese lause kohaselt kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta
2-22-8960 mujalt. VÕS § 222 lg 2 sätestab, et müüja kannab asja parandamisega või asja asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud.
14.Puudub vaidlus, et kostja ei ole pärast puuduste avastamist sõiduki parandamises osalenud. Kostja on teatanud, et ei nõustu hageja nõudega. Kostja hinnangul olid hagejal autot ostes kohapeal kõik võimalused auto üle vaadata ning seda hageja ka tegi. Hageja kontrollis autot kohapeal ning tegi pika proovisõidu.
15.Kohus peab vajalikuks märkida, et eristada tuleb asja tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi ning varjatud puudusi. Varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Sealjuures saab asjaolust, et võimalikule puudusele viitas spetsialist, järeldada, et tegemist oli varjatud puudusega (vt RKTKo nr 3-2-1-46-17, p 25; RKTKo nr 3-2-1-100-15, p 31).
16.Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et müüdi kasutatud sõiduk, ei vabasta müüjat sõiduki lepingutingimustele mittevastavusest tulenevast vastutusest. Kohus selgitab samas, et keskmise kvaliteedi kontrollimisel tuleb vahet teha uute ja kasutatud asjade müügil. Riigikohus on selgitanud, et kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei ole veel lepingutingimustele mittevastavusteks. Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine (Riigikohtu 07.04.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-10, p 12).
17.Kohtu hinnangul ei saa auto turbo vahejahuti ja parema jahuti toru katkiolemist lugeda tavapäraseks ja seega lepingutingimustele vastavaks, mistõttu loeb kohus nimetatud puuduse puhul tuvastatuks, et sõiduk ei vastanud lepingutingimustele. Küll aga leiab kohus, et mootoriõli vahetuse ning tahmafiltri läbipõletuse näol võib olla tegemist puudustega, millega tuleb kasutatud auto ostu puhul arvestada ning mida ei saa lugeda lepingutingimustele mittevastavuseks. Samuti ei saa lugeda varjatud puuduseks kohtu hinnangul esi vasaku klaasitõstiku puuduseid, kuivõrd see oleks kohtu hinnangul auto ülevaatamisel võimalik avastada.
18.Autol esinevad puudused, sh ka need, mille hüvitamist hageja kostjalt soovib, on seega Moller Auto Viru OÜ poolt 27.04.2022 tuvastatud (tl 14). Alusetud on kostja väited, et hageja sõitis sõidukiga Narva ja alles siis ilmnesid sel puudused. Vastupidiselt kostjale leiab kohus, et hageja sõitis vaid 300 km ning eluliselt ei ole usutav, et sellise vahemaa läbimisel said hageja väljatoodud puudused, mille hüvitamist ta kostjalt soovib, tekkida tema enda tegevuse tõttu. Seega esinesid vaidlusalused puudused juba enne asja üleminekut hagejale (VÕS § 218 lg 1 ja § 214 lg 2).
19.Eeltoodu põhjal kohus leiab, et sõidulik tuvastatud puuduste näol (turbi vahejahuti ja parema jahuti toru katkiolek) oli osaliselt tegemist varjatud puudustega, mida hagejal ei oleks ka vajalike tehniliste teadmiste olemasolul ning sõiduki välisel ülevaatusel nõuetekohast hoolsust rakendades olnud kohapeal võimalik avastada. Kostja ei ole ka kohtu hinnangul tõendanud, et puudused tekkisid hageja enda tegevuse tõttu ega ka seda, et sõiduk vastas lepingutingimustele. Kostja vastutab seega asja lepingutingimustele mittevastavuse eest.
20.Ehkki kostja on menetluses väitnud, et ta nimetatud puudustest ei teadnud, ei välista see kostja vastutust müügilepingu rikkumise eest, kuna müügieseme lepingutingimustele mittevastavuse riski kannab müüja, st asi ei vasta lepingutingimustele ka juhul, kui müüja samuti puudustest ei teadnud. VÕS § 218 lg 1 ning § 214 lg 2 tulenevalt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest üldjuhul alati, kui mittevastavus on olemas asja
2-22-8960 üleandmisel ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Varjatud puudustest tulenevat müügieseme lepingutingimustele mittevastavuse riski kannab müüja, st asi ei vasta lepingutingimustele ka juhul, kui müüja samuti puudustest ei teadnud.
21.Kostja on kohtule teatanud, et taotleb, et hageja esitab kohtule pädeva asutuse, mis omab eksperthinnangute tegemiseks vastavat õigust, eksperthinnangu toru ja intercooleri vigastuste kohta, mis kinnitaks vigastuste olemasolu enne müüki. Kuigi kostja ei ole selget taotlust ekspertiisi tegemiseks esitanud, ei oleks see ka kohtu hinnangul vajalik, kuna kohtule on esitatud piisavalt tõendeid, millest nähtub, et vaidlusalune sõiduk ei vastanud lepingutingimustele.
22.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku panemine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Käesoleval juhul tähendab see seda, et hageja tuleb asetada olukorda, milles ta oleks olnud, kui kostja oleks müügilepingu sõlmimisel andnud hagejale üle ilma käesolevas hagis märgitud puudusteta auto. Sellisel juhul ei oleks pidanud hageja tegema kulutusi autol esinevate puuduste kindlakstegemiseks ega nende kõrvaldamiseks.
23.Esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja on kandnud seoses intercooleri ja parema toru vahetamise kõrvaldamisega kokku kulusid 1046,06 eurot (tl 14). Kohus leiab, et asjakohased ei ole kostja vastuväited, et hageja poolt taotletud kulude hüvitamine on kasutatud autoga võrreldes liiga suured ning hageja oleks saanud vajalikud parandused teha ka odavama hinnaga. Hageja andis kostjale tähtaja autol esinevate puuduste parandamiseks, kuid kostja loobus sellest, mistõttu on kostja nimetatud etteheited asjakohatud.
24.VÕS § 127 lg 2 järgi ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Hagejale tekkinud kahju ärahoidmine on hõlmatud kostja kohustuse, s.o müüa sõitmist võimaldav lepingutingimustele vastav auto, täitmise kaitse-eesmärgiga.
25.VÕS § 127 lg 3 järgi peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kostja pidi ette nägema lepingu sõlmimisel, et kui ta ei müü hagejale töökorras ja lepingutingimustele vastavat autot, võib sellega kaasneda ostjal kahju tekkimine.
26.VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Käesoleval juhul on hagejal tekkinud kahju seetõttu, et kostja müüs talle lepingutingimustele mittevastava auto.
27.Käesolevas asjas puuduvad ka kohtu hinnangul alused VÕS § 139 või § 140 kohaldamiseks. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis viitaks hageja osalusele kahju tekkimisel või hagejast tuleneva ohu tagajärjel. Samuti ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mis võimaldaks väita, et kahju hüvitamine täies ulatuses oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõetamatu.
28.Kokkuvõttes leiab kohus, et hagi on põhjendatud osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis intercooleri ja parema toru vahetuse eest 1046,06 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue mootoriõli vahetuse, tahmafiltri läbipõletuse ja esi vasaku klaasitõstiku vahetuse kulude hüvitamise nõue ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
2-22-8960
Menetluskulud
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
30.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Tsiviilasja hind on 1496,98 eurot. Rahuldatud nõuete hind tsiviilasja hinna kontekstis on 1046,06 eurot, mis moodustab tsiviilasja hinnast 70%. Seega leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta 70% kostja kanda ning 30% hageja kanda.
31.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
32.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv 280 eurot. Riigilõivu kandmine on tõendatud ning tegemist on vajaliku ja vältimatu kuluga. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks kokku 280 eurot, millisest summast jääb kostja kanda 70% ehk 196 eurot.
33.Kostjal toimikus nähtuvalt menetluskulud puuduvad.
34.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4) /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.