2-23-9250/28 - Muud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

elukohaks olev korter väärtusega 10 000 eurot. Võlgnik töötab. Võlgniku sissetulekuteks on töötasu 900 eurot, laste puude rahad 299,17 eurot ja osalise töövõimetoetus 260 eurot, kokku 1459,17 eurot. Pere igakuised kulud on 1150,33 eurot ja need kannab võlgnik. Võlgnikul on kohustusi kokku 39 164,80 eurot. Võlgnik selgitas, et tema tütre elukaaslane tekitas talle võlad, kasutades võlgniku dokumente võlgniku teadmata. Ta sai nendest teada siis, kui tuli esimene kiri kohtutäiturilt. Selleks ajaks oli võlgnikul endal juba mõned järelmaksud ja üks laen, mida ta suutis maksta. Ülejäänud kohustused tekitasid aga olukorra, kus ta ei suutnud enam ühtegi kohustust täita. Võlgnik on sõlminud ühe võlausaldajaga maksegraafiku, et võlgniku kodu müüki ei pandaks. Võlgnik soovis võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. 03.07.2023.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning määras usaldusisikuks Annika Rau. 09.08.2023 esitas usaldusisik enda hinnangu ning võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik tegi kindlaks, et võlgnikul on kokku kohustusi 41 797,86 eurot, millest põhinõudeid on 30.635,52 eurot ja kõrvalnõudeid 11 162,34 eurot. Põhinõuete summa sisse on arvestatud ka kohtutäiturite tasud summas 7243,57 eurot. Põhinõuete hulka on arvestatud kohtukulud, mida on sissenõudja reaalselt tasunud (riigilõivud ja menetluskulud). Võlgnikule kuulub elukohaks olev korter (abikaasaga ühisomandis), mille hinnanguline väärtus on 10 000 eurot. Pangakonto jääk (lahusvara) seisuga 07.08.2023 on 213,18 eurot. Võlgniku sissetulekuks on töötasu umbes 900 eurot, laste puude rahad 299,17 eurot, osalise töövõime toetus 10,602 eurot päevas (u 318,06 eurot). Maksimaalne summa, mida võlgnik saaks võlgnevuste tasumiseks maksta on 300 eurot. Võlgniku üldine elatusmiinimum aastal 2023 on 1450 eurot. Usaldusisik oli seisukohal, et võlgnik on makseraskustes, mitte maksejõuetu ning tema suhtes tuleks algatada võlgade ümberkujundamise menetlus. 15.08.2023 toimunud ärakuulamisel kinnitas võlgnik, et soovib võlgade ümberkujundamist. Ta on võimeline kava täitma. Võlgnik suudaks maksta kava täitmiseks 330 eurot kuus. Usaldusisik avaldas, et tema tasuks on kokku 1200 eurot. Võlgnik avaldas, et saab selle kolme osamaksega kolme kuu jooksul makstud, kuid maksete tegemiseks on vajalik, et kohus vabastaks võlgniku kontod aresti alt. Võlgnik esitas taotluse ka kirjalikult, milles palus vabastada SEB Pangas ja Swedbankis pangakontod ja sissetulekud aresti alt ning vabastada võlgniku kinnipeetud sissetulek kohtutäituri aresti alt. Võlgnik palus vabastada arestist ka kohtutäitur Oksana Kutšmei deposiidis olevad summad. Kohus määras 17.08.2023 usaldusisiku ettemaksu suuruseks 1200 eurot, mille võlgnik on kohustatud tasuma kolme osamaksena (400, 400 ja 400 eurot). Võlgnik tasus nimetatud summad. 04.09.2023.a määrusega rahuldas kohus võlgniku maksejõuetusavalduse ning algatas menetluse võlgniku võlgade ümberkujundamiseks. Kohus määras usaldusisikule tähtaja kava ja võlausaldajate seisukohtade esitamiseks. 13.12.2023 esitas usaldusisik ümberkujundamiskava, võlausaldajate seisukohad ja enda hinnangu võlausaldajate vastuväidetele. Kavast nähtuvalt on kõrvalnõudeid vähendatud 100% ja põhinõuded tasutakse 100%. Kohtutäiturite nõuete osas on arvestatud täitemenetluse alustamise tasu, täitemenetluse kulusid ning põhitasu võrdeliselt sissenõutud summadega. Kavas on arvestatud sissenõutud summana enne maksejõuetusmenetluse algatamist kohtutäituri poolt sissenõutud summad, mil toimus täitemenetlus ning kohtutäituril oli vastavalt seadusele õigus teha täitetoiminguid. Kohtutäituri põhitasu sisse ei ole arvestatud võlgniku poolt kava alusel tehtavaid makseid võlausaldajale, kuna kavajärgsed maksed ei ole tehtud kohtutäituri tegevuse tõttu, sest täitemenetlus on peatatud. Usaldusisik selgitas, miks ta nii arvas. Samuti leidis usaldusisik, et Rxxx Txxxxxxxxxx sõlmitud laenuleping on tühine. Võlausaldajal on õigus nõuda tagasi laenusummat ja seadusjärgses määras intressi. Kava koostamisel on lähtutud võlgniku sissetulekustest ja elatusmiinimumist. Võlgnik

on võimeline tasuma kava alusel umbes 300 eurot kuus. Kava on koostatud 72 kuu peale. Et vältida väikeste osamaksete ülekandetasusid, tasub võlgnik nõuded grupeerimise põhimõttel sõltuvalt nõude suurusest 3-72 kuu jooksul. Usaldusisik võrdles võlgade ümberkujundamise menetlust pankrotimenetlusega ja märkis, et võlgade ümberkujundamise menetluses saaksid võlausaldajad koguvõlgnevusest 56,34%, pankroti korral 11,03%. Usaldusisik esitas kohtule võlausaldajatele saadetud teatise, võlausaldajate seisukohad ning enda arvamuse vastuväidetele. Ümberkujundamiskavale esitas vastuväite 2 võlausaldajat (Aktiva Finance Group OÜ ja kohtutäitur Oksana Kutšmei), pakutud ümberkujundamiskavaga nõustus 1 võlausaldaja (Aktsiaselt PlusPlus Capital) ning 5 võlausaldajat (kohtutäitur Ivi Kalmet, Anne Böckler, Rita Lohu, OK Incure OÜ ja GS Core OÜ) ei esitanud enda seisukohta. Rxxx Txxxxxxxxxx polnud võimalik materjale kätte toimetada. Aktiva Finance Group OÜ oli seisukohal, et nõude vähendamine sellises ulatuses ja viisil ei arvesta piisavalt võlausaldaja õigustatud huviga ning kava kinnitamine ei täidaks FIMS eesmärki. Usaldusisik ei nõustunud vastuväitega. Kohtutäitur Oksana Kutšmei leidis, et kavas on tema nõuded valesti arvestatud. Kohtutäitur viitas Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2023 määrusele tsiviilasjas nr 2-22-12019. Usaldusisik ei nõustunud vastuväidetega. Kohus andis 26.01.2024 usaldusisikule tähtaja kava korrigeerimiseks seoses kohtutäiturite nõuetega ning kohustas kava uuesti võlausaldajatele, sh RxxxxTxxxxxxxxxx, kätte toimetada. 28.02.2024 esitas usaldusisik korrigeeritud kava ning võlausaldajate seisukohad kavale. Kavast nähtuvalt on võlgade ümberkujundamise meetmed samad, kuid põhinõuete täitmise ulatust on vähendatud 85%-ni kuna kohtutäiturite nõuded suurenesid. Usaldusisik võrdles võlgade ümberkujundamise menetlust pankrotimenetlusega ja märkis, et võlgade ümberkujundamise menetluses saaksid võlausaldajad koguvõlgnevusest 56,37%, pankroti korral 11,08%. Kavaga olid nõus 3 võlausaldajat (OK Incure OÜ, GS Core OÜ, Aktsiaselts PlusPlus Capital), 4 võlausaldajat (Rain Trunberg, kohtutäitur Ivi Kalmet, Anne Böckler ja Oksana Kutšmei) seisukohta ei esitanud ning vastuväite esitas 3 võlausaldajat (Aktiva Finance Group OÜ, AS Finora Group ja kohtutäitur Rita Lohu). Aktiva Finance Group OÜ ja AS Finora Group olid seisukohal, et nõude vähendamine sellises ulatuses ja viisil ei arvesta piisavalt võlausaldaja õigustatud huviga ning kava kinnitamine ei täidaks FIMS eesmärki. Usaldusisik ei nõustunud vastuväitega. Kohtutäitur Rita Lohu palus teha kavas muudatused seoses 2024.a käibemaksu määra muutusega. Usaldusisik ei nõustunud vastuväitega. Kohus määras vastuväited esitanud võlausaldajate ärakuulamiseks istungi 26.03.2024. Kohus soovis täpsustada vastuväiteid esitanud võlausaldajate seisukohti. Ükski vastuväite esitanud võlausaldaja ärakuulamisel ei osalenud. Osales vaid usaldusisik, kes palus kava siiski kinnitada. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik määrata kindlaks võlausaldajate nõuded ning kinnitada muudetud ümberkujundamiskava. I Nõuete kindlaks määramine

FIMS § 25 lg 3 kohaselt otsustab kohus kava kinnitamisel esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja. Võlgnik ja võlausaldajad ei esitanud vastuväiteid nõuete suuruste osas. Kohus leiab, et nende suurused on võimalik kinnitada vastavalt muudetud ümberkujundamiskavas märgitule. Kohus kinnitab kõikide võlausaldajate nõuete suurused kava järgi (vt resolutsiooni p 1). II Ümberkujundamiskava kinnitamine Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on avaldajal ümber kujundamist vajavaid nõudeid kokku 39 230,12 eurot. FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on muudetud kavale vastu vaielnud 3 võlausaldajat, kelle nõuded kokku on 18 875,78 eurot. 3 võlausaldajat nõustus kavaga. 4 võlausaldajat, kes seisukohta ei esitanud, on nõustunud kavaga vaikimisi. Kavaga nõustunud võlausaldajate nõudeid on kokku 20 354,34 eurot. Kohus leiab, et antud juhul on võimalik ümberkujundamiskava kinnitada tulenevalt FIMS § 26 lg-st 2 olenemata kolme võlausaldaja vastuväidetest. FIMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesolevalt on ümberkujundamiskavaga nõustunud üle poole pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest ning nende nõuetega on esindatud üle poole pandiga tagamata nõuetest. Seega on täidetud eelnimetatud sätte esimene eeldus. Võlgnikul ei ole pandiga tagatud nõudeid. Kohus leiab, et nimetatud sättest tulenev teine eeldus on samuti täidetud. Ümberkujundamiskava alusel ei kohelda vastuväited esitanud võlausaldajat halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnik on taotlenud kõikide kõrvalnõuete vähendamist 100% ning põhinõuete (85% ulatuses) osadena tasumist ja kohustuste täitmise tähtaja pikendamist. Vastuväited esitasid kolm võlausaldajat: Aktiva Finance Group OÜ, AS Finora Group ja kohtutäitur Rita Lohu. Kohus korraldas vastuväite esitanud võlausaldajate seisukohtade täpsustamiseks istungi, kuhu ilmus vaid usaldusisik. Kohus leiab, et kuna võlausaldajad täiendavaid vastuväiteid esile ei toonud, tuleb juhinduda vaid kirjalikest vastuväidetest. Vastuväite esitanud võlausaldaja kohtutäitur Rita Lohu palus seoses käibemaksumäära muutumisega 2024.a algatamise tasud ja kohtutäituri tasud ümber arvestada, s.o suurendada vastavalt muutunud käibemaksumäärale. Kohus leiab, et vastuväide on põhjendamatu. Kohus selgitab, et kohalduv käibemaksumäär sõltub n-ö teenuse osutamise ja saamise ajast (KMS § 11 lg 4) ning maksustamisperioodiks on kalendrikuu (KMS § 27 lg 1). 03.07.2023.a määrusega algatas kohus võlgniku maksejõuetusvalduse alusel menetluse ja peatas kõik võlgniku suhtes toimuvad täitemenetlused. 04.09.2023.a määrusega algatas kohus võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse. Seega lõppes nn teenuse osutamine hiljemalt juuli 2023 ning kohtutäituri tasudele tuleb kohaldada vana käibemaksumäära 20%. Kohtutäitur ei osalenud istungil, et täpsustada oma vastuväiteid.

Vastuväite esitanud võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ ja AS Finora Group on esitanud üldise vastuväite kavale, mis ei põhine mitte mingisugusel analüüsil. Võlausaldajad ei ole hinnanud neile esitatud kava ega võlgniku majanduslikku seisu. Võlausaldajad ei ole esitanud põhjendusi, miks nad leiavad, et nõude vähendamise kavas märgitud ulatuses ja viisil ei arvesta piisavalt võlausaldajate õigustatud huviga või miks ei täidaks kava kinnitamine FIMS eesmärki. Samuti on võlausaldaja viidanud FIMS § 26 lg-le 3, mis käesolevalt ei kuulu kohaldamisele. Kohus leiab, et võlausaldajate vastuväited ei anna alust kava kinnitamata jätmiseks või kava või ümberkujundamise meetmete muutmiseks. Võlausaldajad ei soovinud osaleda kohtu määratud ärakuulamisel, et oma vastuväiteid täiendavalt põhjendada. Kohus on seisukohal, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid ühetaoliselt ning ühte ei eelistata teistele. Kõikide võlausaldajate nõudeid on vähendatud kõikide kõrvalnõuete võrra (sh intressid, viivised jm) ning põhivõlgnevust tasutakse kõigil 85%. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha vaid kavas märgitud viisil. Kava on koostatud just võlgniku majanduslikust seisundist ja maksevõimest lähtuvalt. Kindlasti tuleb arvestada ka sellega, et võlgnikul on igakuised elamiskulud. Samuti tuleb arvestada tema ülalpidamiskohustusega kolme alaealise lapse suhtes. Kohtu hinnangul on kõrvalnõuete vähendamine täies ulatuses ja põhinõuete vähendamine 15% ulatuses mõistlik ning põhjendatud. Kõigi võlausaldajate samaliigilisi nõudeid on vähendatud samaväärselt. Ka vähendamise põhimõte ise ei ole ebavõrdne. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on käesolevalt ainuvõimalik ja eelistatuim viis, kuivõrd võlgniku suhtes ei esine hetkel maksejõuetuse olukorda. Võlgnik on makseraskustes. Kohus leiab, et arvestades võlgnikku varalist seisundit on kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava täidetav. Võlgnikul on olemas igakuine sissetulek, mis on keskmiselt 900 eurot kuus. Pere ja laste igakuiseid kulusid on võlgnikul täiendavalt võimalik veel kanda laste sotsiaaltoetuste ja võlgniku enda töövõimetoetuse arvelt. Ümberkujundamiskava täitmisel tuleb võlgnikul igakuiselt maksta võlausaldaja nõuete täitmiseks kokku 299-329 eurot (sõltuvalt nõude suurustest ja perioodist). Arvestades võlgniku sissetulekuid oleks sellise summa maksmine reaalselt täidetav. Suuremas ulatuses ei oleks võlgnikul ilmselt võimalik ümberkujundamiskava täita, arvestades, et võlgnikul tuleb maksevõime taastamiseks tasuda jooksvalt igapäevaseid vältimatuid püsikulusid, ka selliseid, mis tagaksid võimaluse perel elukoha säilitamiseks. Kohus leiab, et igakuiselt võlgade tasumiseks määratud summat ei ole käesolevalt võimalik suurendada. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on makseraskuste ületamine, mitte nende süvendamine. Samuti poleks põhjendatud pikendada võlgade tasumise tähtaega. 72 kuud on niigi pikk aeg ning see võimaldab põhinõuded suuremas ulatuses täita. Kohus märgib, et juhul kui võlgniku sissetulek peaks tulevikus suurenema, on võimalik kava muuta. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekud piisavad, et tasuda jooksvate kulude kõrval ka võlgnevusi. Võlgnik kinnitas, et soovib nimetatud kulud tasuda. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et ümberkujundamiskavas on võlgnik kohelnud kõiki võlausaldajaid võrdselt: kõigi võlausaldajate kõrvalnõuded on viidud nullini, võlgnik tasub kõigile võlausaldajatele nende põhinõuded 85% ulatuses ning kohustuste täitmise tähtaega on pikendatud kõigi võlausaldajate suhtes võrdsetel ja õiglastel alustel sõltuvalt nende nõuete suurusest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et FIMS § 26 lg 2 eeldused on täidetud ning kohus kinnitab ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et võlgniku käitumine on kohtu järelevalve all: ta peab andma usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed juhuks, kui

ümberkujundamiskava ei täideta- eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (FIMS § 41). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et survestada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud FIMS §-des 3034. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes FIMS §-st 36. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik tulenevalt FIMS §-st 35. Võlgnik peab andma kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutama abi järelevalvekohustuse täitmisel. Võlgnik esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule aruande. Kohus selgitab, et võib võlgnikult või usaldusisikult küsida aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal. Kohtu määrab, et aruanded tuleb võlgnikul usaldusisikule esitada kord aastas 20 märts, millest viimane 20.03.2030. Usaldusisikul tuleb kohtule edastada aruanded ka teadmiseks. Sellisel viisil on kohtul võimalik jälgida kava täitmist. Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks (pärast viimase aruande saamist võlgnikult) esitada kohtule aruanne 02.aprilliks 2030. Menetluskulude jaotus FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda. Usaldusisik esitas kohtule taotluse enda tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Usaldusisik palus määrata enda tasuks 1530 eurot (17h määraga 90€/h). Tasu hõlmab toiminguid, mis on tehtud nii maksejõuetusmenetluses, sest kohus siis tasu kindlaks ei määranud (usaldusisik taotlust ei esitanud), ning võlgade ümberkujundamise menetluses. FIMS § 54 lg 2 sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. FIMS § 54 lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel.

FIMS § 54 lg 4 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. FIMS § 54 lg 5: Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. TLS § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023.a määruse nr 113 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 820 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 164 eurot. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär maksejõuetusmenetluses on 145 eurot ja võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on samuti 145 eurot. Usaldusisik on oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 17 h. Usaldusisik palub määrata tema tasu suuruseks 1530 eurot. Usaldusisik on oma ajatasuks arvestanud 90 eurot tunnis maksejõuetusmenetluses tehtud toimingute ning kava koostamiseks vajalike toimingute tegemiseks (täpne nimekiri sisaldub taotluses). Kohus on seisukohal, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu 90 eurot on põhjendatud ning vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu ei ületa ülemmäära piire. Kohus on seisukohal, et taotluses märgitud usaldusisiku tegevused on olnud põhjendatud osaliselt. Kohus märgib, et seadusandlusega peaks usaldusisik nüüdseks juba kursis olema, kuna usaldusisik on erinevates kohtumenetlustes osalenud juba aastaid. Igakordselt seadusandlusega tutvuda ei ole vaja ning ajakulu selles osa on põhjendatud. Samuti leiab kohus, et ajakulu on osaliselt põhjendatud kava muutmise eest, arvestades, et kohtutäituri poolt viidatud ringkonnakohtu lahend oli tehtud enne kava koostamist. Usaldusisik pidanuks olema kursis kohtutäituri nõuete osas tekkinud kohtupraktikaga ning arvestama, et kohtutäituritel on samuti õigus oma tasu saada. Usaldusisik on kohtutäiturite tasu osas olnud liiga jäik. Kohus leiab, arvestades menetluses esitatud dokumente, menetluse kestust ja mahtu, et usaldusisiku ajakulu on põhjendatud 14h ulatuses. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku tasuks 1260 eurot, mis tuleb usaldusisikule tasuda võlgniku poolt makstud usaldusisiku tasu ettemaksust 1200 euro ulatuses ning 60 euro ulatuses võlgniku enda poolt. Kohus ei pea võimalikuks usaldusisiku tasu maksmist riigi vahenditest FIMS § 54 lg 2 alusel. FIMS § 8 lg 3 kohaselt kannab võlgnik võlgade ümberkujundamise menetluse kulud. Tasu tuleb FIMS § 54 lg 9 alusel maksta usaldusisiku poolt märgitud büroo pangakontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik