6. jaanuar 2026. a Tartu kohtumaja, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-25-109887
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi A.R. Rxxxx vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4019,74 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479; lepinguline esindaja Kristiine Urb, Julianuse Õigusbüroo OÜ, e-post: Kostja: A.R. (isikukood: XXX, registrijärgne elukoha aadress: XXX-i,xxxxxx,
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista A.R. Rxxxxxx Aktiva Finance Group OÜ kasuks võlgnevus 1358,89 eurot.
3.Välja mõista A.R. Rxxxxxx Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis 10,90% aastas arvestatuna põhivõlalt 1164,29 eurolt alates 06.01.2026 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
Jätta hagi põhivõla 975,87 euro ja kõrvalnõuete 1451,72 euro osas rahuldamata.
5.Jätta menetluskulud 34% ulatuses A.R. Rxxxx kanda ja 66% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
6.Välja mõista A.R. Rxxxxxx Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 288,32 eurot.
7.Välja mõista A.R. Rxxxxxx Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni
8.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse 1
kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
2.Kohus kohustas kostjat kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 14 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 06.11.2025. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Ulatuses, milles on põhjendatud teha tagaseljaotsus, võib kohus TsMS § 444 lg 3 järgi teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
4.Hagiavalduses esitatud asjaoludest nähtuvalt on kostja sõlminud 10.11.2020 AS-iga Inbank järelmaksulepingu nr L89004351080, mille alusel sai kauba maksumusega 5990 eurot. Lepingu järgi tuli kauba eest tasuda 48 kuu jooksul igakuiste 182,13 euro suuruste osamaksetega hiljemalt 15.11.2024. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu ütles AS Inbank lepingu 26.01.2022 üles ja loovutas nõude hagejale.
5.Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale lepingu põhivõlgnevuse 2140,16 eurot, intressi 333,76 eurot, haldustasu 3,60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1258,96 eurot ning edaspidi põhivõlalt viivise 10,90% aastas alates 09.07.2025 kuni põhivõla tasumiseni.
6.Poote vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 tähenduses ning kohtul on tarbijakrediidilepingute puhul kohustus omal algatusel kontrollida lepingu kehtivust.
7.Seega tuleb kohtul kontrollida, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas ning kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).
2
8.Kohus on kontrollinud ja leiab, et krediidikulukuse määr 21,72% aastas ei ületanud lepingus märgitud krediidikulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega on leping kehtiv.
9.Kohus andis hagejale tähtaja esitada selgitused ja andmed, millest nähtuks, et kostjaga lepingu sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitas 23.12.2025 ümberarvestuse.
10.Kohtu hinnangul ei ole hagis esitatud selgitused kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisavad selleks, et veenduda esitatud andmete pinnalt vastustundliku laenamise põhimõtte järgmist. Kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, kuna on jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
11.Seega lähtub kohus hageja esitatud ümberarvestusest, mille kohaselt on kostja saanud kauba maksumusega 5990 eurot ja on teinud põhiosa katteks tagasimakseid esialgsele võlausaldajale 1825,71 eurot ja hagejale 3000 eurot. Kokku võlgneb kostja hagejale põhivõlana 1164,29 eurot.
12.Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.01.2009 otsus nr 3-2-1-120-08, p 12).
13.Kohus leiab, et põhjendatud on arvestada lepingu järgset viivist 10,90% aastas põhivõlalt s.o 1164,29 eurolt alates lepingu lõppemisest s.o 16.11.2024 kuni otsuse tegemiseni 05.01.2026 summas 144,60 eurot ja edaspidi lepingujärgses määras.
14.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise nõudmist sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Hageja poolt välja toodud asjaolude kohaselt jäi kostja ka lepingu kehtivuse ajal osamaksete tasumisega viivitusse. Seega oli võlgnevuse osas meeldetuletuskirjade saatmine lepingu kehtivuse ajal ja pärast lepingu lõppemist põhjendatud ning hageja sissenõudmiskulude nõue 50 eurot on VÕS § 113 2 lõike 2 p 3 alusel põhjendatud.
15.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja põhinõue on põhjendatud 1164,29 euro ulatuses, kõrvalnõuded (viivis otsuse tegemise seisuga) 144,60 euro ulatuses ja võla sissenõudmiskulud 50 euro ulatuses. Ülejäänud osas s.o põhivõla 975,87 euro ja kõrvalnõuete 1451,72 euro (intress 333,76 eurot, viivis 1114,36 eurot ja haldustasu 3,60 eurot) osas jätab kohus hageja nõude rahuldamata.
16.Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1164,29 eurot, viivis seisuga 05.01.2026 summas 144,60 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot ja edaspidi viivis 10,90% põhivõlalt alates 06.01.2026 kuni põhivõla tasumiseni.
17.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
18.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ja kindlaks määramisel TsMS § 174 lg-st 1. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 34% ulatuses kostja kanda ja 66% ulatuses hageja kanda.
19.Hageja menetluskulud on kokku 848 eurot, millest riigilõiv on 490 eurot ja lepingulise esindaja kulud 358 eurot (ilma käibemaksuta) sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot. 3
20.TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 4019,74 eurot tasuda riigilõivu 490 eurot. Arvestades hagi osalist rahuldamist kuulub hageja tasutud riigilõiv vastavalt menetluskulude jaotusele kostja poolt hüvitamisele.
21.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
22.Arvestades nõude sisu ning menetlustoimingute hulka ja mahtu ning hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust, mahtu ja sisu võrrelduna nimekirjas märgitud ajakuluga, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja ajakulu asja materjalidega tutvumiseks ja hagi ning menetluskulude nimekirja koostamiseks on põhjendatud kokku summas 338 eurot. Hageja taotleb kulude hüvitamist ilma käibemaksuta, seega kuuluvad kulud hüvitamisele ilma käibemaksuta. Maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot on TsMS § 4842 alusel põhjendatud.
23.Seega tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele menetluskuluna hageja kasuks välja mõista 288,32 eurot (848 eurost 34%).
24.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.