2-23-134612 Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi I Kvastu leppetrahvi ja sissenõudmiskulu hüvitise nõudes
Tsiviilasja hind
55 eurot
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Estonia pst 9, 10143 Tallinn) Hageja esindaja: Elari Arjakas (e-post xxx) Kostja: I K (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja esindaja: Andrei Plešanov (e-post xxx) kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi I K vastu.
2.Välja mõista I Klt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks leppetrahv 45eurot ja sissenõudmiskulu 10 eurot.
3.Jätta menetluskulud I K kanda.
4.Välja mõista I Klt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulu642,5 eurot.
5.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb I Kl tasuda otsuse jõustumisest alateskuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 29.08.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse I K (kostja) vastu 55 euro väljamõistmiseks. Kostja esitas makseettepanekule 23.09.2023 vastuväite. Pärnu Maakohtu 04.10.2023 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 23.10.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu 55 euro saamiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga xxx (sõiduk) omanik/vastutav kasutaja. Kostjale kuuluv sõiduk oli 09.09.2021, 21.02.2022 ja 26.08.2022 pargitud Kristiine keskus, Tallinn parkimisalale parkimistingimusi rikkudes. Parkides ei olnud sõidukile registreeritud parkimisõigust andvat parkimiskaarti/luba, sõiduki armatuurlaual ei olnud vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti/luba, ei oldud fikseeritud parkimise algusaega ning kontrollimisel ei olnud sõidukit registreeritud ka parkimiskioskis. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, paigutades need sõiduki kojamehe vahele. Kostja ei ole hagejale leppetrahvinõuet nr xxx summas 10 eurot, leppetrahvinõuet nr xxx summas 5 eurot ja leppetrahvinõuet nr xxx summas 30 eurot tasunud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja ei ole võlgnevust vabatahtlikult tasunud. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu 10 euro hüvitamist. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
3.Kostja esitas 13.11.2023 vastuse hagiavaldusele. Kostja märgib, et hagiavalduse lisaks 4 olevad fotod parkimislepingu tingimustest on väga madala kvaliteediga ning tekst ei ole loetav. Samuti ei nähtu parkimislepingu tingimuste fotodelt, mis kuupäevadel kõnealused fotod on tehtud ehk ei ole tõendatud, et hageja hagiavalduses väidetavad parkimislepingu tingimused olid kehtivad ajal, kui hageja oli koostanud kostjale vaidlusalused leppetrahvid. Kostja leiab, et hageja peab tõendama kehtinud parkimislepingu tingimused iga vastava kuupäeva seisuga. Kostja üheks argumendiks hageja nõude vastu on, et hagiavalduses toodud fotod parkimiskella puudumise kohta ei ole piisavad tõendid parkimistingimuste rikkumise kohta, mis oleks leppetrahvi nõude aluseks. Juhul kui Kristiine kaubanduskeskuse külastaja registreerib parkimise parkimiskioskis, ei väljastata temale mingisugust dokumentaalset tõendit selle kohta, et ta seda on teinud. Antud juhul lasub tõendamiskoormus hagejal selles osas, et parkija/külastaja jättis sõiduki parkimiskioskis registreerimata. Samuti on kostja seisukohal, et leppetrahvi suurus on ebamõistlik. Hageja ei ole tõendanud lepingu olemasolu ega neid lepingulisi kohustusi, mida kostja on väidetavalt rikkunud.
4.Kostja esitas 18.03.2024 kohtule seisukoha, milles leiab, et nõue on aegunud VÕS § 395 alusel. Kostja leiab, et hageja on rakendanud õigustühiseid tingimusi. Hageja nõuab leppetrahvide tasumist parklas, mille asukohas on näha liiklusmärki 362/368 – parkimise keeluala teavitustahvliga 873d „Parkimisaja piirang“. Vastavalt määrusele „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 21 lg 18 teatavad tahvlid 873 „Parkimisaja piirang” märgi 362 „Parkimiskeeld” mõjupiirkonnas, märgiga 38, millele on kantud märgi 362, 575a, 575bvõi 575c kujutis, tähistatud alal ja märgiga 575a või 575b „Parkla” või märgiga 575c „Teeninduskohaparkla” tähistatud parklas sõiduki lubatud pikimat parkimise kestust vastavalt kas ööpäevaringselt või teatud ajavahemikul. Parkimise algusaeg peab olema tehtud kontrollijale üheselt mõistetavalt nähtavaks. Tahvli 873c või 873d korral on parkimiskella kasutamine kohustuslik. Nimetatud määrusest tulenevalt võib sel juhul rääkida liiklusalasest rikkumisest liiklusseaduse mõttes ja antud juhul on Tallinna Linnavalitsuse ülesanne taolisi
rikkumisi menetleda. Erafirma ei saa teostada järelevalvet liiklusseadusest tulenevate kohustuste üle. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, tutvunud asja materjaliga, sh uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
6.Kohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised asjaolud.
6.1.Kostja oli sõiduki registreerimisnumbriga xxx omanik/vastutav kasutaja leppetrahvide väljastamise ajal (dtl 60).
6.2.Kristiine keskus, Tallinn parklas oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist parkimisalaga, kus tuli tasuta parkimisõiguse saamiseks parkimise algusaeg fikseerida parkimiskellaga või parkimiskioskis ja selle kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 53-59, 108-118, 154-156).
6.3.Sõiduk registreerimisnumbriga xxx oli 08.09.2021 pargitud Kristiine keskus, Tallinn parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 27-33).
6.4.Sõiduk registreerimisnumbriga xxx oli 21.02.2022 pargitud Kristiine keskus, Tallinn parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 34-43).
6.5.Sõiduk registreerimisnumbriga xxx oli 26.08.2022 pargitud Kristiine keskus, Tallinn parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 44-52).
6.6.Hageja tegi päringu Transpordiametisse sõiduki registreerimisnumbriga xxx andmete teadasaamiseks (dtl 60-65) ja saatis kostjale kohtueelselt e-postiaadressidele xxx, xxx nõudekirjad leppetrahvi tasumiseks (dtl 66-68).
7.Kostja on seisukohal, et kostja ja hageja vahel on sõlmitud tasuta kasutamise leping, millest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 6 kuud VÕS § 395 kohaselt. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Hageja ei ole kostja vastu esitanud kasutusse antud eseme muutusest või rikkumisest tulenevat kahju hüvitamise nõuet. Seega VÕS § 395 käesoleval juhul ei kohaldu. Hageja on esitanud kostja vastu parkimislepingu rikkumisest tulenevad leppetrahvinõuded. TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 146 lg 1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Hageja nõuded tulenevad 08.09.2021, 21.02.2022 ja 26.08.2022 parkimislepingutest. TsÜS § 147 lg 1 I lause järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Leppetrahvide kohaselt (dtl 27, 34, 44) oli leppetrahvi tasumise tähtaeg 14 päeva nõude esitamise kuupäevast alates. Leppetrahvinõuded esitati vahetult pärast rikkumise tuvastamist. Seega muutusid hageja nõuded sissenõutavaks vastavalt 23.02.2021, 08.03.2022 ja 10.09.2022. Hageja esitas oma nõuded maksekäsu kiirmenetluses 29.08.2023. Seega ei ole käesoleval juhul hageja nõuded aegunud.
8.Riigikohus on 26.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
9.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse
rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
10.Hageja heidab kostjale ette parkimislepingu alusel parkimise algusaja parkimiskellaga või parkimiskioskis fikseerimata jätmist tasuta parkimiseks, st lepingute rikkumist ja nõuab sellel alusel leppetrahvi. Hageja nõue on võimalik lahendada VÕS § 108 järgi. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Hageja nõude rahuldamise eelduseks on, et poolte vahel oli kehtiv leping, hagejal oli lepingust tulenev kohustus tasuda leppetrahvi, st et leppetrahvis oli kokku lepitud, leppetrahvi aluseks olevad asjaolud olid saabunud ja hageja teatas nõuetekohaselt kostjat leppetrahvist, ning et kostja rikkus leppetrahvi tasumise kohustust.
11.Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel oli kehtiv leping. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (Riigikohtu 20.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10, p 14).
12.Kohus tuvastas hageja poolt esitatud fotodega, et hageja opereeritavas parklas olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on parkimisalaga, kus tasuta parkimisõiguse annab parkimisaja alguse fikseerimine parkimiskellaga või parkimiskioskis ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Hageja poolt avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtavad ning lepingutingimustes oli selgesõnaliselt kirjas, et hageja loeb lepingu sõlmituks sõiduki parkimisega parklasse. Hageja on esitatud fotodega tõendanud, et parkimistingimused kui ka parkimistahvlid olid parkimisalal olemas nii leppetrahvi tegemise päeval kui ka muudel hetkedel.
13.Kostja on oma 18.03.2024 seisukohas märkinud, et hageja rakendatud parkimistingimused on õigustühised. Hageja nõuab leppetrahvide tasumist parklas, mille asukohas on näha liiklusmärk 362/368 – parkimise keeluala teavitustahvliga 873d „Parkimisaja piirang“. Vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 21 lg 18 kohaselt teatavad tahvlid 873 „Parkimisaja piirang” märgi 362 „Parkimiskeeld” mõjupiirkonnas, märgiga 38, millele on kantud märgi 362, 575a, 575bvõi 575c kujutis, tähistatud alal ja märgiga 575a või 575b „Parkla” või märgiga 575c „Teeninduskohaparkla” tähistatud parklas sõiduki lubatud pikimat parkimise kestust vastavalt kas ööpäevaringselt või teatud ajavahemikul. Parkimise algusaeg peab olema tehtud kontrollijale üheselt mõistetavalt nähtavaks. Tahvli 873c või 873d korral on parkimiskella kasutamine kohustuslik. Kostja on seisukohal, et nimetatud määrusest tulenevalt võib sel juhul rääkida vaid liiklusalasest rikkumisest ning erafirmad ei saa teostada järelevalvet liiklusseadusest tulenevate kohustuste üle. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Kristiine
keskuse parkla sissepääsude juures on olemas teavitusmärgid, mis teavitavad, et tegemist on parkimiskeelu alaga, kuid parklas võib siiski parkida territooriumi valdaja loal 4 tundi parkimiskella alusel ajavahemikul 7.00-23.00. Samuti on olemas märk, mis viitab, et territooriumi valdajaks on Europark ning et parkimistingimused asuvad parklas. Seega parklasse sisenedes oli selgelt nähtav, et tegemist on eraparklaga, millel korraldab parkimist Europark, kes on kehtestanud seal konkreetsed parkimistingimused, sh kohustuse fikseerida parkimise algusaeg. Seega hagejal on õigus teostada vastaval territooriumil parkimislepingu tingimuste täitmise kontrolli. Eraparklas parkimisaja alguse fikseerimata jätmise puhul ei ole tegemist liiklusrikkumisega, mille üle peaks järelevalvet teostama riiklik õiguskaitseorgan või kohalik linna- või vallavalitsus.
14.Kostja heidab hagejale ette, et fotod parkimistingimustes ei ole loetavad. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Hageja on esitanud kohtule 29.11.2023 ja 13.03.2024 seisukohaga fotod parkimistingimustest (dtl 114-116, 154-156), mis on kohtu hinnangul loetavad. Kostja väidab, et fotodelt ei nähtu, mis kuupäevadel kõnealused fotod parkimistingimustest on tehtud ehk ei ole tõendatud, et hageja avalduses väidetavad parkimislepingu tingimused olid kehtivad ajal, kui hageja oli koostanud kostjale vaidlusalused leppetrahvid. Kostja leiab, et hageja peab tõendama kehtinud parkimislepingu tingimused iga vastava kuupäeva seisuga.
15.Kohus selgitab, et Riigikohus on asunud seisukohale (Riigikohtu 06.12.2017 otsus tsiviilasjas 2-15-3430, p 18), et foto parkimistingimustest ei pea olema tehtud leppetrahvi vormistamise päeval, samuti ei pea sellelt olema näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk ja parkimistingimused üheaegselt. Sellist fotot ei ole sageli võimalik ka teha – parkimistingimused on sissesõidul, aga samas parkla võib olla piisavalt suur, et parkimistingimusi ja konkreetset parkivat sõidukit ei saagi ühele fotole. Hageja on esitanud kohtule fotod Kristiine keskuse parkimisalal asuvatest parkimistingimuste märkidest, mis on tehtud enne kostjale leppetrahvinõuete väljastamist. Hageja on märkinud, et nimetatud tingimused kehtisid ka leppetrahvinõuete väljastamise ajal. Kuna tegemist on tüüptingimustega ning neid kasutatakse olukordades, kus sõlmitakse palju ühetaolisi lepinguid, siis on usutav hageja väide, et ta ei vaheta parkimistingimusi sageli. Kostja ei ole tõendanud, et leppetrahvide väljastamise ajal kehtisid teistsugused parkimistingimused.
16.Kostja on märkinud, et hagejal tuleb tõendada oma väiteid originaalfotoga, mis on eeldatavasti jpg/jpeg formaadis, mille juurde kuuluvad metaandmed, mis näitavad muuhulgas foto tegemise kuupäeva. Kohus märgib, et hageja on esitanud kohtule fotod kostja sõidukist Kristiine keskuse parklas (dtl 29-33, 36-43, 46-52) ja fotod parkimistingimustest (dtl 53-55, 154), millel on olemas metaandmed, sh kuupäev ja kellaaeg, millal need fotod on tehtud. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole alust kahelda hageja poolt esitatud fotode usaldusväärsuses.
17.Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus parkimislepingud sõlmituks hageja ja kostja vahel 08.09.2021, 21.02.2022 ja 26.08.2022 Kristiine keskus, Tallinn parklas parkimisel.
18.Riigikohus on 26.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 24 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema parkimise korraldaja, on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto omaniku või vastutava kasutaja kontrolli all ja parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning autojuhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda auto omanikku või vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda,
et autot juhtis muu isik (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31). Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele on parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõidukijuhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata (Riigikohtu 23.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-16, p 11). Kohus tuvastas, et kostja oli parkimiste ajal pargitud sõiduki omanik.
19.Kristiine keskus, Tallinn (dtl 115-116, 154-156) parkimisala tingimuste p 1 kohaselt sõlmitakse leping hageja ja sõiduki kasutaja vahel. Liiklusseaduse normidest tervikuna nähtub, et kasutaja on nii isik, kes sõidukit tegelikult kasutab, kui ka see, kes on kantud kasutajana liiklusregistrisse. Parkimislepingu teine pool on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse peab ümber lükkama kostja, tegeliku juhi või kasutaja isikut esile tuues ja vaidluse korral ka tõendades. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hagiavalduses märgitud ajal kasutas sõidukit keegi teine. Kostja on 11.03.2024 seisukohas märkinud (punkt 2.2), et kostja ei eita sõiduki numbrimärgiga xxx parkimist Tallinnas, Kristiine kaubanduskeskuse parkla alal. Vaidlus puudub, et kostja parkis sõiduki registreerimisnumbriga xxx 08.09.2021, 21.02.2022 ja 26.08.2022 Kristiine keskuse parklas. Seega tuleb parkimisleping lugeda sõlmituks hageja ja kostja vahel.
20.Järgmisena analüüsib kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvide maksmist. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1).
21.Hageja poolt kohtule esitatud fotodelt (dtl 53-59, 108, 110, 112-114, 117-118) nähtub, et neljatunnise tasuta parkimisõiguse saamiseks tuli parkimisaja alguse kellaaeg fikseerida parkimiskellaga või parkimiskioskis. Hageja on esitanud kohtule fotod (dtl 29-33, 36-43, 4650), millelt nähtub, et kostja sõiduki esiklaasile ega armatuurlauale ei olnud asetatud parkimisõigust tõendavat dokumenti. Kostja ei vaidle ka nimetatud asjaolule vastu. Samuti on hageja kohtule esitanud väljavõtte sõiduki xxx registreerimistest Kristiine keskuse parkimisautomaadis (dtl 119), millest nähtub, et vaidlusalustel kuupäevadel ei olnud kostjale kuuluv sõiduk parkimiskioskis registreeritud. Kostja ei ole tõendanud vastupidist. Kostja viitab arvutisüsteemi rikkele, kuid ei ole esitanud mistahes tõendeid, et hageja süsteemis esines vaidlusalustel kuupäevadel rike, mis ei lasknud parkimise algusaega parkimiskioskis registreerida. Seega rikkus kostja vaidlusalusel parkimisalal kehtestatud parkimistingimusi – ei fikseerinud tasuta parkimise õiguse saamiseks parkimise algusaega.
22.Kohus tuvastas, et parkimislepingu tingimustes oli märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi kuni 40 eurot. Parkimistingimuste kohaselt oli parkimisteenuse kasutaja kohustatud sõiduki tasuta parkimiseks (4h) parkimise algusaja fikseerima parkimiskellaga või registreerima parkimise parkimiskioskis. Kohus on tuvastanud, et kostja ei olnud sõidukit xxx parkimise algusaega parkimiskellaga ega muul viisil fikseerinud, samuti puudub vaidlus, et sõiduk ei olnud parkimiskioskis registreeritud. Seega, kostja sõiduk oli pargitud hageja parkimisalale, kuid sõiduk jäeti tasuta parkimisaja rakenduseks parkimiskioskis registreerimata ning parkimise algusaeg fikseerimata. Seega rikkus kostja hagejaga sõlmitud parkimislepingut. Parkimislepingu rikkumise puhuks oli ette nähtud leppetrahv, mistõttu oli hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi.
23.Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (VÕS § 159 lg 2). VÕS § 159 lg-s 2 sisalduva terminiga "mõistlik aeg" tähistatakse määratlemata õigusmõistet ja seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades (vt Riigikohtu
29.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08, p 13). Mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaksmääramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (vt Riigikohtu 21.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11, p 16; kokkuvõtvalt Riigikohtu 09.05.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-18005, p 13 esimene lõik).
24.Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1). Seadus ei reguleeri leppetrahvist teavitamise viisi. Kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 ls 1). Kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (TsÜS § 70). Selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (vt Riigikohtu 14.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p 13). Seega peab hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on seisukohal, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele on mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks (Riigikohtu 05.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146, p 12). Riigikohus on täiendavalt märkinud, et kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks, kuid praegusel juhul ei ole kohus selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud.
25.Kohus tuvastas, et hageja jättis kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele leppetrahvi teatised vahetult pärast rikkumise tuvastamist (dtl 33, 41, 43, 51-52). Esiklaasile kojamehe alla jäetud teatisel märgitu täpset sisu ei ole võimalik toimikus olevate fotode põhjal küll tuvastada, kuid kohtu hinnangul ei ole alust kahelda, et leppetrahvi teatisel sisaldusid samad leppetrahvinõuded, mis on tõendina lisatud hagile. Hagejal oleks ka objektiivselt raske sarnastes olukordades oma väiteid teatise sisu osas paremini tõendada. Vähemalt nõuaks see ilmselt ebamõistlikke ja senises kohtupraktikas ebavajalikuks peetud kulutusi. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõudest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul. Hageja on teatanud kostjale leppetrahvinõudest vahetult pärast rikkumise avastamist.
26.Kostja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et ta pole leppetrahvi maksmise kohustust täitnud. Seega rikkus kostja lepingust tulenevat rahalist kohustust maksta leppetrahvi ja hageja võib nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Selline kokkulepe võib VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi olla tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav ja sama paragrahvi esimese lõike alusel ka tühine, kui ette nähtud leppetrahvi summa on ebamõistlikult suur (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 36). Kostja on seisukohal, et leppetrahvinõuded summas 15 kuni 30 eurot on ebamõistlikult suured. Kostja ei nõustu, et tasuta parkimise alal on trahvid sarnases summas nagu tasulisel parkimisalal. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, et hageja parkimisala tingimustes märgitud leppetrahv kuni 40 eurot iga rikkumise kohta on ebamõistlikult suur. Parkimistasu maksmata jätmise korral peab hageja astuma samme pargitud sõiduki omaniku või vastutava kasutaja väljaselgitamiseks, tema
kontaktandmete leidmiseks ja temalt kas parkimistasu või leppetrahvi sissenõudmiseks. Täitmise asendamiseks kokku lepitud leppetrahvi puhul katab mõistlik leppetrahv parkimislepingu puhul kohtu hinnangul seega lisaks võlgnetavale parkimistasule veel ka parklat haldava ettevõtte tavapärased kulutused sõiduki parkinud isiku, sõiduki omaniku või vastutava kasutaja leidmiseks. Täitmisele sundimise eesmärgiga kokku lepitud leppetrahv peab suuruse poolest olema selline, et see motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma. Kokkuvõtvalt ei ole kuni 40 euro suurune leppetrahv kõnealuste parkimisalade puhul VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur. Poolte vahel oli sõlmitud leping, mida kostja rikkus. Hagejal on kostja vastu Kristiine keskus, Tallinn parkimisalal 08.09.2021 tekkinud leppetrahvi nõue 10 eurot, 21.02.2022 tekkinud leppetrahvinõue 5 eurot ja 26.08.2022 tekkinud leppetrahvinõue 30 eurot.
27.Hageja nõuab lisaks kostjalt kooskõlas VÕS § 1131 lg 1 sissenõudmiskulu hüvitamist summas 10 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 eurot. Hageja on kohtueelselt edastanud kostjale, kostja rahvastikuregistris märgitud e-postiaadressile, meeldetuletuse, millega on tõendatud, et hageja on võlgnevust kostjale enne kohtule hagi esitamist meelde tuletanud ja palunud võlgnevus tasuda (dtl 66-67). Kohus on seisukohal, et sissenõudmiskulu on põhjendatud kostjalt välja mõista, kuivõrd sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse vastavalt lepingule täitnud.
28.Seoses kostja kohtualluvuse vastuväitega märgib kohus, et Riigikohus on lahendites nr 3-2-180-16, p 19, 3-2-1-82-16, p 22, 3-2-1-68-16, p 29 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Tallinna Ringkonnakohus on rõhutanud, et parkimisleping on olemuslikult üürileping kinnisasja osa suhtes, mistõttu alluvad sellega seonduvad vaidlused erandlikult TsMS § 99 lg 1 p 6 alusel kinnisasja asukohajärgsele kohtule (vt Tallinna Ringkonnakohtu 29.05.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-175727, p 11). Hagiavalduse kohaselt sõlmiti parkimislepingud 08.09.2021, 21.02.2022 ja 26.08.2022 Tallinnas, Kristiine keskuse parkimiskoha suhtes, seega sõlmiti üürileping Tallinnas asuva kinnisasja osa suhtes. Eeltoodust lähtuvalt allub käesolev tsiviilasi TsMS § 99 lg 1 p 6 alusel Harju Maakohtule. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
29.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
30.Hageja esitas 13.03.2024 seisukohas enda menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista menetluskulud: riigilõiv 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, õigusabikulu 5,75 tunni ulatuses (hagejalt saadud dokumentidega tutvumine ja analüüs – 0,25 h, hagiavalduse koostamine ja selle lisade komplekteerimine, dokumentide esitamine, riigilõivu tasumine – 2 h, menetluskulude nimekirja koostamine, e-toimikus esitamine – 0,25 h, kostja 13.11.2023 vastusega tutvumine ja analüüs, sellele hageja seisukoha koostamine, täiendavate lisade komplekteerimine ja maakohtule esitamine – 2 h, kostja 11.03.2023 vastuse
32.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seoses hageja õigusabikuluga leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja kulud ei ole taotletud suuruses täies ulatuses põhjendatud. Esitatud hagiavalduse puhul on tegemist hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava standardse hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ajakuluks hagejalt saadud dokumentide analüüsi ja hagiavalduse koostamisega seonduvateks toiminguteks saab lugeda 1 tunni. Ülejäänud osas on kohtu hinnangul hageja poolt väljatoodud toimingud kooskõlas menetluse käiguga, olid menetluses vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind on põhjendatud. Seega on hageja esindaja põhjendatud ajakulu 4,75 tunni ulatuses (1 + 0,25 + 2 + 1,5) ja põhjendatud õigusabikulu 522,5 eurot (4,75 h x 110 eur/h).
33.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 642,5 eurot (100 + 20 + 522,5).
34.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
35.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.