Luminor Bank AS hagi A. T. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
24 394,43 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Luminor Bank AS (registrikood 11315936), lepinguline esindaja Madis Meristo Kostja: A. T. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja A. T. suhtes.
2.Välja mõista kostjalt A. T. (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja Luminor Bank AS (registrikood 11315936) kasuks hageja ja kostja vahel 21.03.2023 sõlmitud laenulepingust nr EXP-001877 tulenev põhivõlgnevus summas 19 998,80 eurot, intressid summas 803,02 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 1092,76 eurot ning viivised põhivõlgnevuselt (19 998,80 eurot) alates 02.02.2024 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte suuremas summas kui 19 998,80 eurot.
3.Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud kostja A. T. kanda.
6.Rahuldada hageja menetluskulude avaldus ning mõista välja kostjalt A. T. (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja Luminor Bank AS (registrikood 11315936) kasuks hageja menetluskulud summas 1414,48 eurot (s.o hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 1260 eurot ning dokumendi tõlkekulu summas 154,48 eurot).
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viiviseid VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 AS LHV Pank. Riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTU SELGITUSED
Harju Maakohtu menetluses on Luminor Bank AS hagi A. T. vastu võlgnevuse nõudes.
2.Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
3.Kostjale A. T. olid hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel kätte toimetatud 23.02.2024, kuid kostja hagile õigeaegselt (s.o 08.03.2024) nõuetekohast hagivastust ei esitanud.
4.Vastavalt 01.02.2024 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt kohustust, mis tuleneb tarbijakrediidilepingust. Kohus kohustas 01.02.2024 määrusega hagejat esitama detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige kuidas on krediidiandja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega.
5.Hageja poolt hagiavalduses, 09.02.2024 ja 22.03.2024 seisukohas esitatud andmete alusel on kohus seisukohal, et krediidiandja on järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Hagiavalduse kohaselt kontrollis Luminor Bank AS kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse laenutaotluses esitatud andmeid (laenu eesmärk eluaseme renoveerimine või soetamine, töötab tähtajatu töölepingu alusel, netopalk 1850 eurot, puuduvad rahalised kohustused ja ülalpeetavad). Kostja esitas hagejale ka konto väljavõtte, mille osas hageja analüüsis sissetulekuid ja väljaminekuid (dtl 70-74). Hageja tuvastas, et kostja igakuise töötasu suuruseks oli 1850 eurot ning kostjal ei olnud muid varalisi püsikohustusi krediidiandjate ees (nt laenud, liisingud). Hageja arvestas kostja igakuisteks elamiskuludeks 565 eurot (dtl 75), analüüsides ka 750 eurot
(dtl 76). Vastavalt eeltoodule moodustas kostja kohustuste (kuumakse) ja sissetuleku vahe 14% (259 / 1850), mis oli sobilik ning kostja likviidsus oli positiivne, s.o sissetuleku, igakuiste elamiskulude ja kohustuse kuumakse vahe oli 1026 eurot (1850-565-295) (dtl 40). Lisaks oli kostja taotletud laen fikseeritud intressimääraga, mistõttu ei saanud laenu nõuetekohasel täitmisel rahalised kohustused suureneda ka väliste faktorite tõttu (nt EURIBOR).
6.Samuti on hageja esitanud kostjale laenusaaja meelespea, sidevahendi abil sõlmitud lepingute eelinfo ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (dtl 10-24), mille kostja on kätte saanud ning digitaalselt kinnitanud.
7.Hageja poolt esitatud andmete ja kostja pangakonto väljavõtte alusel on kohus seisukohal, et krediidiandja on järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ning kohustusi ning leidis põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma laenumaksetena 14% oma igakuisest sissetulekust.
8.Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv summas 1260 eurot ning dokumendi tõlkimise kulu summas 140 eurot (lisandub käibemaks). Hageja kasutab käibemaksuarvestuses sisendkäibemaksu proportsionaalse mahaarvamise meetodit ning ta saab arvata menetluskuludelt tasutud sisendkäibemaksu KMS § 33 lg 1 alusel maha osaliselt, s.o 53% ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludelt arvestatav käibemaks osas, mida hageja maha arvata ei saa, s.o 47% ulatuses kogu sisendkäibemaksu summalt 30,80 eurot, s.o 14,48 eurot (30,80 x 47%).
9.Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 1260 eurot. Lisaks on kohtu hinnangul põhjendatud hageja kulud dokumendi tõlkimiseks summas 140 eurot, koos käibemaksuga 154,48 eurot.
10.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 1414,48 eurot (1260 + 154,48). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1414,48 eurot.
11.Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
12.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.