Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

avaldama laimu ümberlükkava artikli. Kostja leidis, et on juba vastanud hagejale nõuetekohaselt. Hageja tugineb hagiavalduses VÕS § 1046 lg-le 1. Eelpool punktis 1 toodud kostja väide hageja kohta on tegelikkusele mittevastav faktiväide, mis jätab avalikkusele otseselt mulje, et hageja justkui kasutab enda töökohta valla maine kahjustamiseks. Kostja pole viidanud ka tõenditele, mis tõendaks sellist väidet. Sellise väite avaldamine on alandav ja solvav. Hageja ei saa mingil moel maakonnalehes ilmuvaid artikleid enda kontrolli all hoida. Hageja rääkis omapoolses artiklis välja valla elanike poolt kogetud probleem- ning murekohad. Hageja eesmärgiks oli tekitada avalik arutelu valla teenuste ja toimimise käigus ilmnenud kitsaskohtade parandamiseks. Hagis märgitakse, et „Hageja tegi vaid oma tööd kajastades reaalset olukorda...“ Järgmises väites (eelpool toodud punkt 2) on kostja nimetanud hagejat isiklike läbielamistega ja luhtunud ambitsioonidega ja kibestunud isikuks. Kostja aga ei tunne hagejat isiklikult. Hageja ei ole ka kellelegi (ka mitte kostjale) avaldanud oma ambitsioone ega ka seda, milles ta ennast luhtunult või mitteluhtunult tunneb. Seega on tegemist üksnes kostja väljamõeldisega ning hageja kohta valeväidete esitamisega. Väljendiga „luhtunud ambitsioonid“ on kostja avaldanud hageja kohta emotsionaalselt negatiivset väärtushinnangut. Hageja ambitsioonid on tema isikliku elu osa. Kolmandas punktis toodud väljend susservusser omab selgelt negatiivset emotsiooni, mistõttu avaldas kostja hageja kohta halvustava väärtushinnangu. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks mingiski pettuses osalenud. Kostja on hagejale etteheitnud seega ebaausust. Selline kostja avaldus annab üldsusele signaali, et hageja on pettur ja mitteusaldusväärne. See omakorda omab pikaajalist negatiivset mõju hageja eraelule kui ka tööle. Peale kostja artikli avaldamist on hageja pidanud järjepidevalt inimestele selgitama, et ta ei ole ebaaus volikogu liige ning et kostja ei ole rääkinud faktipõhiselt. Neljandas punktis toodu kohta selgitab hageja, et kostja ei ole teadlik hageja korraldatud kampaaniatega seonduvate asjaoludega. Tikutopside jagamist rikastas kostja omapoolse fantaasiaga. Eriti taunimisväärne on, et kostja ise on vallavanem ja omab seega jõupositsiooni. Selline positsioon eeldab faktipõhise teabe edastamist. Kostja on oma positsiooni kasutades loonud hagejast avalikkuse ees mulje kui ebaausast oportunistist.

3 (16)

Hageja on alates 24.10.2022. a Põltsamaa Vallavolikogu liige. Seega oli ta vallavolikogu liige enne kostja artikli avaldamist (s.o enne 16.05.2022. a). Seega vastab faktiväide tõele. Lisaks töötas hageja artikli avaldamise ajal reporterina maakonnalehes Vooremaa. Seda tõendavad hageja enda esitatud lisad (3, 4). Väide, et hageja on neid positsioone kasutanud teravuste loomiseks ja valla maine kahjustamiseks, on väärtushinnang, mida ei saa ümber lükata. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mida on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärtust (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05, p 10). Asjaolu, kas kellegi avaldused, seisukohad vms toimingud on loonud teravusi või kellegi mainet kahjustanud, on ole võimalik tõsikindlalt tõendada, vaid see oli kostja hinnang hageja tegevusele. Tegemist oli arvamuslooga, st kostja eesmärk oli algusest peale avaldada oma arvamust/hinnangut. Kui kohus peaks siiski käsitlema seda väidet faktiväitena, siis leiab kostja, et tal oli selliseks väiteks alust. Kostja on enda sellesisulist väidet põhjendanud juba vaidlusaluses artiklis. Sellest tulenevalt saab mõistlik kolmas isik aru, et kostja pidas teravuste loomise ja maine kahjustamise all silmas kaebuste esitamist õiguskantslerile kui ka haridus- ja teadusministeeriumile, samuti korduvate päringute esitamist. Teravuste loomis ja valla maine kahjustamisele viitab hageja 09.05.2022. a artikkel. Kostja on väited välja toonud. Kostja leiab, et hageja on esitanud mitmeid tõsiseid süüdistusi valla aadressil, mis kahtlemata on „teravusi tekitav ja valla mainet kahjustav“. Valla ja selle ametnikke suunal ründavaid väiteid on hageja avaldanud ka mitmetes teistes artiklites, näiteks 16.11.2021. a maakonnalehes avaldatud artiklis „Kommentaar: Põltsamaa ei ole enam põnev, pigem etteaimatav“, aga ka väljaandes Põltsamaa valla Sõnumid. Lisaks on hageja esitanud korduvaid päringuid ja teabenõudeid. Hageja on korduvalt avaldanud ründavaid väiteid valla suunal ka sotsiaalmeedias. Väide: „Ajalooline tagasivaade lubab oletada, et pahasti ütlemise taga võivad olla mingid isiklikud läbielamised ja luhtunud ambitsioonid. Varsti selgus, et tema ambitsioon on suurem. Hinges tahtnuks ta olla vallavanem või siis vähemalt haridusosakonna juhataja“. Tegemist ei ole faktiväitega, mille tõele vastavust kontrollida saaks. Esimese lause puhul on tegemist oletusega. Kostja andis artiklis enda hinnangu hageja käitumise põhjuste kohta. Seda väidet ei ole võimalik materiaalõiguslikult ümber lükata. Samuti ei ole võimalik seda väidet ühelgi viisil tõsikindlalt kontrollida. Ka lause teine osa on hinnang. Ka hageja ise käsitleb seda väärtushinnanguna (hagiavalduse punkt 3.2). Kui kohus käsitleb väidet faktiväitena, vastab see tõele. Kostja selgitab konteksti. Hageja kandideeris 2021. a uuesti vallavolikokku. Ilma reaalse ambitsioonita ei saanud ta kandideerimist ette võtta. Hageja on oma eesmärgi ka saavutanud. Seoses „luhtunud ambitsiooniga“ on kostja pidanud silmas 2017. a kandideerimist, mil ta valituks ei osutunud. Lisaks oli kostjal põhjust arvata/oletada, et hageja ambitsioonid ulatuvad veelgi kõrgemale. Oletuseks annavad aluse tema teravad sõnavõtud, kaebused, teabenõuded vms pöördumised ja avaldused. Ühelt poolt avaldab hageja tugevat arvamust just kostja kui vallavanema suhtes ja teisalt eriti haridusvaldkonnas. Juhtivale positsioonile tõusmise ambitsioonile viitab ilmekalt väljaandes Põltsamaa valla Sõnumid avaldatu. Väide: „Kümmekond aastat tagasi oli T.L. (toona Sxxxxxx) Reformierakonna sisehääletuse pettuse keskmes. Susservusser, milles ta osales, viis suurest poliitikast endise välisministri ja europarlamendi saadiku Kristiina Ojulandi“. Ka antud väite puhul on tegemist väärtushinnanguga. Pole võimalik tõendada kellegi osalemist „susservusseris“. Ka hageja enda hinnangul on tegemist väärtushinnanguga (hagiavalduse punkt 3.3). Kui kohtu hinnangul on tegemist faktiväitega, siis vastab see tõele.

4 (16)

Üldteada on, et hageja osales 2013. a Reformierakonna valimispettuses. Asjaolu kajastati laiaulatuslikult meedias. Kostja on toonud välja 04.06.2013. a Eesti Päevalehe artiklis avaldatu. Lisaks on viidatud 14.07.2014. a Postimehes ilmunud artiklile. Väide: „Mullu kandideeris T.L. sotsiaaldemokraatide ridades taas volikokku. Kampaania ajal rahvale omanimelisi tikutopse jagades soovitas nendega uue koalitsiooni moodustunud valimisjõudu põlema panna“. Väide hageja kandideerimise kohta vastab tõele. Tulenevalt hagiavalduse punktis 3.4 toodust, ei saa selles osas ka vaidlust olla. Enne valimisi viidi läbi kampaaniat, mille raames kohtuti inimestega tänaval. Hageja jagas enda nimega tikutopse. Soovitust moodustunud valimisjõud põlema panna, saab kostja hinnangul tõendada tunnistajate ütlustega. Hagiavalduse punktis 3.7 toob hageja välja, et tema enda artiklis esitatud väited vastavad tõele. Selline seisukoht ei ole aga praeguses kohtuvaidluses asjakohane.

5 (16)

1) „Ta kasutab teravuste loomiseks ja valla maine kahjustamiseks oma positsiooni nii vallavolikogus kui ka maakonnalehes Vooremaa, kus töötab reporterina.“ 2) „Ajalooline tagasivaade lubab oletada, et pahasti ütlemise taga võivad olla mingid isiklikud läbielamised ja luhtunud ambitsioonid.“ ning „Varsti selgus, et tema ambitsioon on suurem. Hinges tahtnuks ta olla vallavanem või siis vähemalt haridusosakonna juhataja.“ 3) „Kümmekond aastat tagasi oli T.L. (toona T.L. Sxxxxxx) Reformierakonna sisehääletuse pettuse keskmes. Susservusser, milles ta osales, viis suurest poliitikast endise välisministri ja europarlamendi saadiku Kristiina Ojulandi.“ 4) Lisaks on kostja väitnud, et hageja esitas omapoolses artiklis ebaõigeid väiteid valla tegevuse kohta, ometigi hageja esitas enda artiklis tõesed ning avalikkusele teadaolevad, lihtsalt kontrollitavad faktid. 5) „Mullu kandideeris T.L. sotsiaaldemokraatide ridades taas volikokku. Kampaania ajal rahvale omanimelisi tikutopse jagades soovitas nendega uue koalitsiooni moodustunud valimisjõudu põlema panna.“ Hageja lõplikes seisukohtades on lause: Kostja poolt on edastatud vabanduskiri, mida hageja aktsepteerib. Järgneb vabanduskirja tekst. Hageja menetluskulud on 1622,50 eurot. Hageja menetluskulud välja mõista kostjalt. Vabanduskirja lisatud ei ole.

hageja enda hinnangul on tegemist väärtushinnanguga. Kehtiv materiaalõigus ei näe ette väärtushinnangute ümberlükkamist. Kostja kordab, et hageja nõude aluseks on VÕS § 1047 lg 4. Kostja tugineb Riigikohtu avaldatud seisukohtadele. Hageja saab nõuda üksnes faktiväite ümberlükkamist. Igal juhul tuleb hagi jätta rahuldamata väidete 1, 2 ja 3 osas. Alates 03.08.2023. a hageja menetlusdokumendi esitamisest on menetluslik olukord järgmine: 

Hagiavalduses esitatud nõue oli ebaselge (hageja nõudis väärtushinnangute ümberlükkamist ning esitamata oli jäänud ümberlükkamise tekst);



Kostja tõi nõude ebaselguse hagivastuses välja;



Kohus palus hagejal nõuet täpsustada, viidates seejuures, et väärtushinnanguid ei saa ümber lükata;



Hageja jätkas väärtushinnangute ümberlükkamise teksti.

ümberlükkamise

nõudega

ega

esitanud

Arvestades eelnevat oleks kohus pidanud hagi jätma läbi vaatamata TsMS § 3401 lg 2 alusel. Selguse mõttes esitab kostja siinsega vastava taotluse ning palub kohtul jätta hageja hagi läbi vaatamata. Kostja on arvamusel, et kuna hageja ei ole varasemalt ümberlükkamise teksti esitanud, siis oleks vastava sõnastuse esitamine käsitletav hagi muutmisena- hageja muudaks sellisel juhul enda nõuet (hagi ese). Hagi eseme muutmine tähendab, et hageja muudab oma menetluslikku nõuet TsMS § 363 lg.1 p.1 mõttes. Hageja toob välja, et hagejal ei ole menetluslikult enam võimalik ümberlükkamise teksti esitada ning otsuse tegemisel tuleb lähtuda esitatud nõuetest. Kostja hagi muutmiseks nõusolekut ei anna. Artiklis avaldatud väited vastavad tõele. Väited 1, 2, 3 on ka kohtu hinnangul väärtushinnangud. Neljanda väite osas jääb kostja juba avaldatud seisukohtade juurde. Kandideerimise fakti osas vaidlus puudub pooltel. Hageja soovitus valimisjõud põlema panna - selle väite tõesuse saab kohus tuvastada tunnistajate M. Txxxxx ja S. Mxxxxxx ütluste põhjal. Hageja soovis enda tunnistajate ütlustega tõendada negatiivset asjaolu, mis aga ei ole tunnistaja ülekuulamise mõtte ja eesmärgiga kooskõlas. Kumbki hageja tunnistaja ei viibinud kogu vaidlusaluse aja hagejaga ega kuulnud kõike, mida hageja valijatele rääkis. Lisaks anti ütlusi, et iga kandidaat suhtles peaasjalikult valijatega üksi. Kostja esitas ka menetluskulude nimekirja (tl 163). Kostja menetluskulud on kokku 5953,80 eurot (sh käibemaks 292,80 eurot).

KOHTU SEISUKOHT

7 (16)

seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Hageja tugineb ka VÕS § 1047 lg.1, lg.4, mis sätestavad: Lg.1: Isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Lg.4: Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Hageja ei ole kohtumenetluse kestel oma nõudeid muutnud, mistõttu hagis viidatud õigusnormidele tuginemine on asjakohane. Võttes aluseks hagiavalduse p.2.2. esitatud väited a-d, hageja 03.08.2023 saadetud menetlusdokumendis esitatud liigituse punktid a-e ja kohtuistungil avaldatud kinnituse, et hageja jääb hagiavalduses esitatud viie punkti juurde, s.t. üks neljast jagunes kaheks, lähtub kohus sellest, et käsitlemisele kuuluvad järgmised kostja väited, mis avaldati 16.05.2022.a. ajaleheartiklis: a)„Ta kasutab teravuste loomiseks ja valla maine kahjustamiseks oma positsiooni nii vallavolikogus kui ka maakonnalehes Vooremaa, kus töötab reporterina“. b) „Ajalooline tagasivaade lubab oletada, et pahasti ütlemise taga võivad olla mingid isiklikud läbielamised ja luhtunud ambitsioonid“ c) „Varsti selgus, et tema ambitsioon on suurem. Hinges tahtnuks ta olla vallavanem või siis vähemalt haridusosakonna juhataja“. d) „Kümmekond aastat tagasi oli T.L. (toona T.L. Sxxxxxx) Reformierakonna sisehääletuse pettuse keskmes. Susservusser, milles ta osales, viis suurest poliitikast endise välisministri ja europarlamendi saadiku Kristiina Ojulandi“. e) „Mullu kandideeris T.L. sotsiaaldemokraatide ridades taas volikokku. Kampaania ajal rahvale omanimelisi tikutopse jagades soovitas nendega uue koalitsiooni moodustunud valimisjõudu põlema panna“. Ehkki hagiavalduses oli neid väiteid 4 (a-d), on hageja oma 03.08.2023 menetlusdokumendis jaganud väite b kaheks. Hageja lõppseisukohtades (p.2.2. alapunkt 4) on käsitletavate väidete hulgas esitatud ka lause „Lisaks on kostja väitnud, et hageja esitas omapoolses artiklis ebaõigeid väiteid valla tegevuse kohta, ometigi hageja esitas enda artiklis tõesed ning avalikkusele teadaolevad, lihtsalt kontrollitavad faktid.“ See lause on hagi eseme hulka kuuluvana esitatud esmakordselt hageja lõppseisukohtades. TsMS § 402 lg.2 järgi võib kohtukõnes viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele. Kuna sellist lauset ei ole hagieseme hulka kuuluvana varasemalt esitatud, ei pea kohus võimalikuks laiendada hagi eset kohtuliku vaidluse staadiumis ning viidatud lauses sisalduvaid kostja väiteid käesolevas lahendis ei käsitle.

8 (16)

-Ajalehes „Tartu Postimees“ ilmus 09.05.2022 artikkel pealkirjaga „T.L.: Exceli-valitsus ekseldab täistuuril, inimesed hammasrataste vahel“ (tl.62-66). -eelmise artikliga seotud loona ilmus 16.05.2022 artikkel pealkirjaga „K.K.: demagoogia teeb relvituks ja tapab aruka mõttevahetuse“ (tl.66, 117-118). -16.05.2022.a K.K. artiklis teksti erinevates lõikudes sisaldusid muuhulgas järgmised laused: Ta kasutab teravuste loomiseks ja valla maine kahjustamiseks oma positsiooni nii vallavolikogus kui ka maakonnalehes Vooremaa, kus töötab reporterina. See on hagi eseme väide a). Ajalooline tagasivaade lubab oletada, et pahasti ütlemise taga võivad olla mingid isiklikud läbielamised ja luhtunud ambitsioonid. See on hagi eseme väide b). Kümmekond aastat tagasi oli T.L. (toona T.L. Sxxxxxx) Reformierakonna sisehääletuse pettuse keskmes. Susservusser, milles ta osales, viis suurest poliitikast endise välisministri ja europarlamendi saadiku Kristiina Ojulandi. See on hagi eseme väide d). Varsti selgus, et tema ambitsioon on suurem. Hinges tahtnuks ta olla vallavanem või siis vähemalt haridusosakonna juhataja. See on hagi eseme väide c). Mullu kandideeris T.L. sotsiaaldemokraatide ridades taas volikokku. Kampaania ajal rahvale omanimelisi tikutopse jagades soovitas nendega uue koalitsiooni moodustunud valimisjõudu põlema panna“. See on hagi eseme väide e). Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kostja artikli ilmumine ajalehes „Tartu Postimees“ on andmete avaldamine VÕS § 1046, § 1047 tähenduses. Kostja on artikli autor, s.t. nõue on esitatud õige isiku vastu.

9 (16)

Kohtu hinnangul on hageja nõue piisavalt määratletud ja selge, sest hageja on need asjaolud (väited), mille ümberlükkamist ta taotleb, hagiavalduse punktis 2.2. punktides a,b,c,d selgelt sõnastanud, esile toonud rõhuasetused. Hagiavalduse tekstis neist igaüht ka põhjendanud. Hiljem (03.08.2023 menetlusdokumendis) on hageja need väited liigitanud faktiväideteks ja väärtushinnanguteks. Hageja konkreetsed nõuded on olnud arusaadavad ka kostjale, kes on vastuses hagile neid asjakohaselt käsitlenud. Sellisena on hageja nõuded, mille ümberlükkamist ta taotleb, selgelt arusaadavad ka kostjale. Kohus on neid nõudeid koos pooltega ükshaaval käsitlenud kohtuistungil. Asjaolu, et hageja ja kostja arusaam sellest, millised on faktiväited ja millised väärtushinnangud, on erinevad, ei tähenda, et hageja nõue ei ole selge. TsMS §- s 423 lg.1 p.1-13 ja lg.-s 2 sätestatud alused hagi läbi vaatamata jätmiseks puuduvad ja kohus ei jäta hagi läbi vaatamata.

10 (16)

ridades... tikutopse jagades soovitas nendega uue koalitsiooni moodustunud valimisjõudu põlema panna.“ on kostja hinnangul faktiväide.

11 (16)

miks on kirjutajal selline oletus kujunenud (...osales 2017.aastal kohalikel valimistel. ...sai vallavalitsuse teabespetsialistiks...Kui 2018aastal tõusis päevakorda Põltsamaale uue lasteaia ehitus, vastandus teabespetsialist sellele mõttele. Vastutöötamise ja umbusalduse tõttu läksid meie teed lahku. Mullu kandideeris taas vallavolikokku..). Sellise selgitava teksti pinnalt on lugejale arusaadav, kuidas on artikli autoril selline mulje, arvamus tekkinud. Kohus märgib, et kostja artikli näol on tegemist arvamuslooga. Kostja selgitas selle kohta kohtuistungil 22.12.2023 (ajamärge 00:40:23), et ta soovis artikliga näidata, et Põltsamaa Vallavalitsuses ei olnud asjad nii, nagu pr T.L. kirjutas oma loos....oleks vajalik teha vastus, et mitte jätta sellist muljet, et ongi nii kehv seis. Meediatekstid püüavad lugejat mingil viisil mõjutada, arvamuslood kasutavad selleks veenvaid põhjendusi. Võib olla, et kirjutaja väljendab oma arvamust otsesõnu, kuid mõjutamine võib olla ka varjatud (Eesti keele õpik 8.klassile. Pxxxx Rxxxxxxxx, 2012, lk.102). Käesolevas artiklis on kirjutaja väljendanud selgelt oma oletusi ja arvamusi, milleks on kasutatud sõnaühendeid „lubab oletada“, „ütlemise taga võivad olla“, „hinges tahtnuks olla...“. Artikli kirjutaja arvamus ei ole sõnastatud nii, nagu oleks tegu faktidega ja mõistliku lugeja arusaama järgi ongi kostja üldsusele avaldanud oma oletusi ja hinnanguid. Kostja väärtushinnang ei ole faktiväide ja seda ei saa ümber lükata ega selle ümberlükkamist nõuda.

12 (16)

„valimispettus“ ja hageja enda kasutatud sõna „võltsimine“, millel on selgelt süüteoline tähendus. Esitatud tõenditest nähtub seega, et kostja väites esitatud asjaolud on tõesed faktiväited, mille tõde olemise kohta on hageja ise ka sündmuse toimumise järgselt selgitusi andnud. Asjaolu, et hageja oli üks kahest valimispettusega seotud isikust, kelle kohta erakonna aukohus ka otsustuse tegi, annab aluse kasutada väljendit „pettuse keskmes“. Tegemist ei ole ebaõigete andmete avaldamisega ja nende andmete ümberlükkamist ei saa VÕS § 1047 lg.4 alusel nõuda.

13 (16)

Kohus hindab tunnistajate ütlusi ja on seisukohal, et ühegi tunnistaja ütlusi ei saa lugeda ebausaldusväärseks. Tunnistaja saab olla kasutusel kõigi faktiküsimuste tõendamisel ja kohus hindab tunnistajate ütlusi selle järgi, milline oli tunnistaja võimalus tõendatavaid asjaolusid tajuda, milliste sõnadega ta selle kohta rääkis ja kui siiras oli tunnistaja. Kohus loeb tunnistajad Kxxxxx ja Axxxxx usaldusväärseteks. Nad selgitasid usutavalt valmistelgi all toimunut ja andsid ütlusi selle kohta, et tööd kohtuma tulnud valijatega tehti individuaalselt, igaüks eraldi. See tähendab, et tunnistajatel puudus tegelik võimalus kuulata teise kandidaadi suhtlust valijaga ja antud soovitusi. Tunnistajate ütlustega ei saa tõendada, et hageja ei öelnud tol päeval neid või teisi sõnu. Kohus loeb usaldusväärseks ka tunnistajate Txxxxxxja Mxxxxxx ütlused. Tegemist on teises erakonnas/valimisliidus kandideerinud kandidaatidega, kes kuulasid tähelepanelikult valijaid, kes tulid teise valimistelgi juurest. Sellist loosungit (valimisliit põlema panna) avaldasid tunnistajatele mitmed valijad, seda soovitas neile T.L.. Ehkki tunnistajad ei ole ise kuulnud T.L.-i ütlemas sellist soovitust, on nende ütlused tsiviilkohtumenetluses tõenditena lubatud. Tegemist on kuuldusega ehk tuletatud ütlusega, mille eesmärgiks on tõendada olulise tähtsusega faktilist asjaolu ennast, mille kohta tunnistaja kolmandalt isikult teavet sai (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I, I-IV osa. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2017, lk.1381). Viidatud õiguskirjanduses on märgitud, et kuuldused on otseseks tõendiks informatsiooni edastamise fakti kohta ja kaudseks tõendiks selle kohta, mida edastati. Tunnistajate Txxxxxx ja Mxxxxxx ütlused tõendavad esmalt fakti, et mitmed valijad tulid teisest valimistelgist, näitasid neile jagatud tikutopse kandidaadi nime ja pildiga. Seda on tunnistajad ise kuulnud ja näinud. Tunnistajate Txxxxxx ja Mxxxxxx ütlused selle kohta, milline soovitus koos tikutopsiga ja kelle poolt anti, on kolmandatelt isikutelt kuuldu. Kohus on seisukohal, et sellesisulised ütlused (T.L.-i soovitus tikkudega valimisliit põlema panna) on eluliselt usutavad, sest sobivad kokku jagatud esemetega- tikutopsidega ja tikkudega. Kohus loeb tunnistajate ütlustega tõendatuks selliste soovituste edastamise hageja poolt. Kostja väite näol on tegemist faktiväitega, mis on tõene ega sisalda ebaõigeid andmeid ja selliste andmete ümberlükkamist ei saa VÕS § 1047 lg.4 alusel nõuda. Käesoleva kohtuasja tõendamiseseme asjaolude hulka ei kuulu küsimus sellest, kas sellise soovituse (valimisliit põlema panna) andmine oleks eetiline, lubamatu või lubatav. Kohus märgib üksnes, et antud soovitus ei ole käsitatav vägivalla õhutamisena ega üleskutsega vägivallategudele, soovitus ei saaks olla täidetav. Tegemist on erakonnapoliitilise reklaamiga valimiskampaania käigus, millele ongi iseloomulik oma paremuse rõhutamine konkurentide ees. Hageja on esitanud hagiavalduses ja pöördumises kostja poole (tl.8-10) väiteid ebakohastest väärtushinnangutest, hageja maine rikkumisest, kuid sellest tulenevaid nõudeid esitatud ei ole. Kohus selgitas pooltele kohtuistungil VÕS §-st 1046 ja § 1047 tulenevaid tõendamisvõimalusi. Hagi jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata ja kohtukulud jäävad hageja kanda.

14 (16)

Pooled on esitanud kohtukulude nimekirjad. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 420 eurot, tasust õigusabiteenuse eest (9,25 tundi, tunnihind 130 eurot, käibemaks 20%) summas 1443 eurot. Kokku hageja menetluskulud 1622,50 eurot (tl.153). Kostja menetluskulud koosnevad tasust õigusteenuse eest aastal 2023 summas 4014 eurot, millest õigusteenuse tasu 3345 eurot, käibemaks 20% 669 eurot. Õigusteenuse tasu aastal 2024 on 1647 eurot, millest õigusteenuse tasu 1350 eurot ja käibemaks 22% 297 eurot. Kostja taotleb ka prognoositavate kulude hindamist kohtu poolt ja vastaspoolelt väljamõistmist 1 tunni 20 minuti eest summas 292,80 eurot. Kokku kostja õigusteenuse tasu 5953,80 eurot. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 180 eurot, lisandub käibemaks. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg.1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Põhjendatud ja vajalikku kulude hulka hindab kohus, arvestades selle konkreetse menetluse mahtu ja keerukust. Kohus on seisukohal, et arvestades nõudest tulenevat asjaolude hulka, aktuaalsete õigusnormide vähest hulka, vajalike menetlusdokumentide mahtu ja menetluse kestust, ei saa lugeda käesolevat kohtuasja õiguslikult keerukaks ega mahukaks. Kohus ei määra kindlaks hageja menetluskulude rahalist suurust, kuna need menetluskulud jäävad hageja enda kanda. Kostjale osutatud õigusteenuse hind 180 eurot tund (lisandub käibemaks) on õigusteenuse tunnihinnana rakendatavates piirides ega ületa oluliselt sarnase õigusabiteenuse keskmist tunnihinda. Kostjale on osutatud õigusabiteenust (menetluskulude nimekirja järgi) umbes 26 tunni ulatuses. Kohus hindab õigusteenuse osutamise põhjendatud ajakulu ja peab ülemääraseks ajakulu hagivastuse koostamisele 8 tundi, lõplike seisukohtade koostamisele 6 tundi 30 minutit, aga ka ajakulu tunnistajate taotluse koostamisele +suhtlus kliendiga 1 tund 10 minutit, seisukoha koostamist hageja taotlusele seoses tunnistajatega 50 minutit. Kohus märgib, et kostja vastus hagile on küll põhjalik, kuid sisaldab paljuski kopeeritud teksti. Hagivastusele lisatud tõendid kujutavad endast olulises osas kostjal endal olemasolevaid tõendeid (Põltsamaa Vallavalitsuse dokumendid), mistõttu nende kogumisele kulunud aeg ei ole arvestatav. Kohus ei pea põhjendatuks hagile vastuse koostamist enama kui 7 tunni ulatuses. Kostja lõplikud seisukohad on detailsed ja põhjalikud, kuid sisult ühetaolised hagile esitatud vastusega, täiendatud väljavõtetega kohtuistungi protokollist. Kohus loeb põhjendatud ajakulu 5 tunni 30 minuti ulatuses. Eespool viidatud kostja taotlus seoses tunnistajate kutsumisega ja kostja vastus hageja taotlusele- põhjendatud ajakulu kumbki 40 minutit. Kokku põhjendatud ajakulu 23 tundi 25 minutit, millest aastal 2023 (16 tundi 55 minutit käibemaks 20%) tasu koos käibemaksuga 3654 eurot, s.h. käibemaks 609 eurot ja aastal 2024 (6 tundi 30 minutit, käibemaks 22%) tasu koos käibemaksuga 1427,40 eurot, s.h. käibemaks 257,40 eurot. Kostja õigusteenuse kulud pärast menetluskulude nimekirja esitamist 1 tunni 20 minuti ulatuses (aastal 2024, s.t. käibemaks 22%) summas 292,80 eurot, millest tasu 240 eurot ja käibemaks 52,80 eurot. Kokku kostja õigusteenuse tasu 5374,20 eurot, millest tasu 4455 eurot ja lisanduv käibemaks (20% ja 22%) 919,20 eurot. Kostja on soovinud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt hagejalt viivise väljamõistmist TsMS § 177 lg.4 alusel, nõue on seaduslik ja kuulub rahuldamisele.

15 (16)

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

16 (16)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.