Määruse tegemise aeg ja koht 06.01.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-25-103256
Kohtuasi
Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi K.I võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.10.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
K.I
Apellatsioonkaebuse hind
65 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490)
’ apellatsioonkaebus
Kostja K.I Menetluse liik
’ vastu
(isikukood XXX)
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlusse võtmast K.I ’ apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 27.10.2025 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-25-103256.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud K.I ’ kanda. Osaühingul
EUROPARK
ESTONIA
puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 03.02.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K.I ’lt (kostja) 65 euro saamiseks. 04.02.2025 esitas kostja nõudele vastuväite. 20.02.2025 määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
1.1.Hageja esitas 14.03.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahvi võlgnevuse 55 eurot (võlaõigusseadus (VÕS) § 158 lg 1) ja võla sissenõudmiskulu 10 eurot (VÕS § 1132 lg 2 p 1). Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
1.2.Hagiavalduse ja hageja täiendavate seisukohtade kohaselt oli kostja sõiduki registreerimismärgiga XXXXXX omanik/vastutav kasutaja. Vastav sõiduk oli pargitud 08.01.2025 hageja opereeritaval parkimisalal Ülemiste City A parkimismajas. Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna sõidukit ei pargitud ettenähtud parkimiskohal. Parkimistingimused on paigutatud sissesõidu juures olevale infotahvlile. Lisaks on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale, paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja hageja kui eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne, kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks. Parkimistingimuste avaldamisega on hageja esitanud omapoolse pakkumuse lepingu sõlmimiseks, mida ta on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu tekkis sõiduki parkimisega lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist kostjale leppetrahvinõude (08.01.2025 leppetrahv nr 1780 8012 5112 5294 asukohas Ülemiste City A, H, L, F parkimismajad, Tallinn summas 55 eurot, maksetähtajaga 15.01.2025), paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, kuid kostja jättis leppetrahvi tähtaegselt tasumata. Hageja saatis kohtueelselt kostjale 03.02.2025 e-kirjaga meeldetuletuse võlgnevuse kohta. Kostja leppetrahviga nõus ei olnud.
1.3.Kostja ei parkinud parkimiskohal, vaid selle kõrval, mis on vastuolus nii parkimistingimuste kui ka liiklusseadusega. Parkimistingimuste p-i 2 kohaselt peab sõiduki kasutaja parklat ja parkimiskohta kasutama heaperemehelikult, sihtotstarbeliselt ja hoolsalt vastavalt parkimislepingule, kehtivatele liiklusreeglitele ja parklas olevatele juhistele. Liiklusseaduse (LS) § 21 lg 4 p 4 sätestab, et parkida ei tohi teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval. Vaidlusalases parkimismajas on parkla joonitud ning lubatud on parkida selleks ettenähtud parkimiskohtadel. LS § 20 lg 1 sätestab, et juht ei tohi peatada ega parkida sõidukit nii, et see võib sulgeda teiste sõidukite liikluse sissesõiduks või väljasõiduks hoovi, garaaži, õuealale ja teega külgnevale alale ega takistada jalakäija liikumist ülekäigurajal ja ristmikul kõnniteede kulgemise suunas. Põhjendamatu on kostja käsitlus, et autot võib parkida ükskõik kuhu, kui seda ala ei ole kollaseks värvitud. Siinses asjas ei oma tähtsust see, kas ja millistele kolmandatele isikutele on hageja kõnealuses parklas leppetrahve väljastanud. Samuti ei oma tähtsust, et hageja paigaldas hiljem vaidlusalusele kohale füüsilised tõkked.
1.4.Ülemiste City parkimismajja A sissesõitmisel on näha betoonpost, millel on märgitud parkimistingimused. Parkimistingimused kleebiti vaidlusalusele betoonpostile 20.06.2024 2
2-25-103256 ning need olid seal ka 08.01.2025, kui kostja autot parkis. Eluliselt usutav ei ole kostja väide, nagu ei oleks kostja teadnud parkimistingimustest, sest kostja oli varasemalt korduvalt oma autot selles parkimismajas parkinud. Kostja ei ole tõendanud, et sellel kuupäeval parkimistingimusi parklas ei olnud, kostja väidab üksnes, et kostja ei saanud nendega mõistlikult tutvuda. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.
2.1.Kostja vastuväidete kohaselt ei teadnud kostja autot parkides parkimistingimusi, mistõttu puudus poolte vahel leppetrahvikokkulepe. Parkimistingimused on Ülemiste City A parkimismajas paigaldatud selliselt, et juhilt, kes teeb parklasse sisenemisel kohe parempöörde (nagu seda tegi kostja), ei saa mõistlikult eeldada, et ta neid tingimusi näeb või loeb, välja arvatud juhul, kui ta peatub, väljub autost ja läheb neid eraldi otsima. Kui parkimistingimused ei ole nähtavad parklasse sisenemisel või enne seda, ei saa lepingut nendel tingimustel sõlmituks lugeda.
2.2.Samuti puudusid ajal, mil kostja autot vaidlusaluses kohas parkis, märgistused, mis oleksid viidanud parkimiskeelule. Hageja kasutab kollaseid jooni ja märke, et viidata keelualadele ning see loob parkijale ootuse, et keelualad on visuaalselt märgistatud. Pärast leppetrahvi väljastamist paigaldas hageja uued märgid ja füüsilised tõkked, mis kinnitab, et varasem märgistus oli ebapiisav. Nii kostja ise, kui ka teised isikud on vaidlusaluses kohas varem parkinud ning ei ole trahvi saanud, mis näitab, et hageja ei väljasta leppetrahve järjepidevalt. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 27.10.2025 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 65 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1470 eurot ning viivise menetluskuludelt.
3.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et hageja parkis 08.01.2025 oma sõiduki (numbrimärgiga XXXXXX) hagiavalduses väidetud kohas. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja paigutas leppetrahvinõude kostja sõiduki kojamehe vahele. Pooled vaidlevad selle üle, kas pooled sõlmisid hageja väidetud tingimustel parkimislepingu (kas parkimistingimused olid kostjale nähtavad) ning kas kostja rikkus parkimistingimusi.
3.2.Kostja ei ole menetluses väitnud, et kostja ei teadnud parkimismajja sisenedes, et tegemist on hageja poolt opereeritava (era)parklaga. Hageja on tõendanud, et Ülemiste City parkimismaja A sissepääsu juures on viide sellele, et sisenetakse hageja poolt opereeritavasse parkimismajja (dtl 31). Hageja esitas tõenditena ka erinevatel aegadel tehtud fotod Ülemiste City parkimismaja A parkimistingimuste infotahvlist (dtl 100, dtl 139, dtl 142, dtl 144). Kohus luges tõendatuks, et hageja väidetud parkimistingimuste infotahvel oli ka 08.01.2025 vaidlusalusel betoonpostil, kuna hageja on tõendanud, et vastav infotahvel oli vaidlusalusel betoonpostil olemas vahetult enne ja ka vahetult pärast 08.01.2025, sh pikema ajaperioodi jooksul (dtl 139, 142, 144 – 146, 153 – 156). Parkimistingimused sätestavad mh, et (i) sõiduki kasutaja peab kasutama parklat ja parkimiskohta vastavalt parkimislepingule, kehtivatele liiklusreeglitele ja parklas olevatele juhistele (tingimuste p 2) ning (ii) parkimislepingu rikkumisel kohustub sõiduki kasutaja tasuma leppetrahvi 60 eurot (tingimuste p 7). Kostja ei ole väitnud, et 08.01.2025 oleksid parkimistingimused infotahvlil olnud teistsugused. 3
2-25-103256
3.3.Hageja on parkimistingimused paigaldanud parklasse sisenemisel sellisse kohta, et iga keskmise mõistliku inimese jaoks olid need nähtavad ning ka kostjal oli soovi korral võimalik nendega tutvuda. Esitatud tõenditest nähtub, et Ülemiste City parkimismajja A autoga sisenemisel on otsevaates kergelt vasakul näha vaidlusalune betoonpost, kus paikneb parkimistingimuste infotahvel (dtl 92, 94, 95, 145). Parkimismajja ei ole võimalik siseneda ega ka kusagile varem ära pöörata nii, et see post ei jääks autojuhi loomulikku vaatesse. Hageja esitatud fotodest nähtub, et ka pöörates kohe parkimismajja sisenedes paremale, on juhil võimalik selgelt näha vaidlusalust betoonposti ja sellele paigutatud infotahvlit. Kostja pidi sellises olukorras aru saama, et infotahvel võib sisaldada parkimistingimusi. Isegi kui parklasse sisenedes ei olnud tingimused ise (füüsilise kauguse tõttu) loetavad, oli sellises olukorras kostjal võimalik autost väljuda ja nende tingimustega tutvuda. Parkimistingimused ei pea olema esitatud enne parklasse sisenemist. Parkimistingimuste kohaselt loeti parkimisleping sõlmituks sõiduki parkimisega (parkimistingimuste p 1, dtl 100, 139, 142, 144). Kui parkija siseneb parklasse, loeb parkimistingimusi ning leiab, et need parkijale ei sobi, on parkijal võimalik parklast väljuda, sõidukit sinna jätmata (parkimata). Hageja viidatud parkimistingimused (sh leppetrahvi kokkulepe) said seega lepingu osaks.
3.4.Kostja on rikkunud parkimistingimusi, kuna parkis sõiduki väljaspool joonitud parkimiskohti (dtl 29). Parkimistingimuste kohaselt peab sõiduki kasutaja parklat ja parkimiskohta kasutama mh vastavalt kehtivatele liiklusreeglitele. LS § 21 lg 4 p 4 keelab parkimise teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval.
3.5.Asjaolu, et mingi teine koht on selgelt keelualana märgistatud, ei saa luua isikule õigustatud ootust, et parkimine igal pool mujal (sh väljaspool joonitud parkimiskohti), on lubatud. Seetõttu ei oma tähtsust asjaolu, et hageja paigaldas hiljem vaidlusalusesse kohta füüsilised tõkked.
3.6.Vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust see, kui hageja on väidetavalt sarnases olukorras jätnud mõnele teisele lepingupoolele leppetrahvi määramata. Samuti see, et kostja on varasemalt vaidlusaluses kohas parkinud leppetrahvinõuet saamata, ei saanud kostjas tekitada õigustatud ootust või muljet, et selles kohas parkimine on lubatud.
3.7.Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et hageja leppetrahvinõue 55 eurot on põhjendatud. Pooled sõlmisid leppetrahvikokkulepet sisaldava parkimislepingu, kostja rikkus parkimistingimusi ning hageja väljastas sellega seoses koheselt kostjale leppetrahvinõude.
3.8.Sissenõudmiskulude nõue 10 eurot on VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Sissenõudmiskulud tekkisid seoses päringute tegemisega auto omaniku / vastutava kasutaja andmete saamiseks ning kostjale meeldetuletuskirja saatmisega.
3.9.Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
3.9.1.Hageja menetluskuludeks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ning lepingulise esindaja kulu 1398 eurot ilma käibemaksuta (12 h x 120 eurot/h). Maakohus leidis, et hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Põhjendatud kuluks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot, kuid hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu on 1350 eurot (11,25 h x 120 eurot/h). Menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis (TsMS § 177 lg 4).
4
2-25-103256
3.9.2.Maakohus märkis, et hageja esitas oma menetlusdokumendid selliselt, et pärast hagiavalduse esitamist kohtule esitatud igas sisulises menetlusdokumendis (v.a 04.09.2025 menetlusdokument) esitas hageja ka ülevaate selleks hetkeks tekkinud menetluskuludest. Kohtu hinnangul ei olnud see vajalik ning seetõttu vähendas kohus vaidlusalust ajakulu kokku 45 minutit. Muud menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud olid maakohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud.
3.9.3.Hageja õigusabikulude suurus on tingitud peamiselt sellest, et kostja vastuväidete tõttu pidi hageja esindaja tutvuma paljude (kostja) menetlusdokumentidega ning ka ise seetõttu mitmeid menetlusdokumente koostama, sh koguma kostja vastuväidetele vastamiseks tõendeid. Märkimisväärse osa (ca 40%) hageja esindaja ajakulust moodustas 24.08.2025 menetlusdokumendi koostamine ja seonduvate tõendite kogumine. See oli tingitud kostja esitatud vastuväitest, et 08.01.2025 ei olnud Ülemiste City parkimismaja A sissepääsu juures oleval betoonpostil väidetavalt parkimistingimuste infotahvlit. Tõendamaks vastupidist, pidi hageja esindaja otsima ja koguma fototõendeid (menetluskulude nimekirja kohaselt mh arhiveeritud andmebaasidest). Kostja pidi arvestama, et hageja peab tegema toiminguid kõigi kostja vastuväidetega tutvumiseks ning neile vastamiseks. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks arutamiseks. Kostja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse kohaselt tuvastas maakohus ebaõigesti parkimislepingu hetke ning ei analüüsinud, kas parkimisleping on kehtivalt sõlmitud. Hageja kodulehel avaldatud tingimustes on selgesõnaliselt märgitud, et parkimisseanss – ning seega ka lepinguline suhe – algab automaatselt autonumbri kaamera abil tuvastamisel. Kui leping loetakse sõlmituks autonumbri tuvastamise hetkel, peavad parkimistingimused olema nähtavad hiljemalt sellel hetkel. Parkimistingimustega infotahvel asub ligikaudu 10 meetrit numbri tuvastamise ekraanist tagapool ning ei jää juhi loomulikku vaatevälja olukorras, kus juht peab koheselt sooritama parempöörde tasandile –1. Sellest tulenevalt puudus kostjal reaalne võimalus tutvuda tingimustega enne, kui hageja süsteemi järgi loetakse leping sõlmituks. Kui ei ole tuvastatud, et parkimistingimused tehti teatavaks enne lepingu sõlmimist, siis ei saa eeldada, et leping on sõlmitud. Teistes hageja hallatavatel parkimisaladel paiknevad infotahvlid koos lepingutingimustega enne numbri tuvastamise kaamerani jõudmist ja on juhile selgelt nähtavad juba parkimisalale sisenemisel.
4.2.Maakohtu järeldus parkimistingimuste nähtavuse kohta põhines kostja käitumise subjektiivsel hindamisel (mida „mõistlik juht“ oleks pidanud märkama ja kuidas käituma), mitte objektiivsel analüüsil parkimismaja ülesehitusest. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja oleks pidanud infotahvlit märkama.
4.3.Hageja käitumine (hageja ei olnud selles konkreetses kohas pikka aega ühtegi trahvi määranud) ja parkimisala tingimused (puudusid märgised, mis eristaksid vaidlusalust kohta, kus kostja parkis, teistest samasugustest lubatud parkimiskohtadest) võisid parkijale mõistlikult jätta mulje, et konkreetne koht (kus kostja parkis) oli lubatud.
4.4.Maakohus ei hinnanud, kas hageja määratud leppetrahv on proportsionaalne ja mõistlik.
5
2-25-103256
4.5.Kostja palub vähendada hageja menetluskulusid. Hageja esitas eksitavaid ja puudulikke tõendeid ning korduvalt samu ja ebavajalikke materjale. Seega pidas maakohus ebaõigesti hageja lepingulise esindaja kulu osaliselt põhjendatuks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 2 1 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemäärseid menetluskulusid.
6.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palub hageja mõista kostjalt välja 65 eurot. Seega ei ületa hageja nõue ülal nimetatud piirmäärasid, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
7.TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Praegusel juhul on maakohus vastavalt TsMS § 442 lg-le 10 otsuses märkinud, et ei anna luba edasikaebamiseks.
8.Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15). Ringkonnakohus lahendab lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral vaikimisi ka juba sisuliselt, jättes kaebuse menetlusse võtmata, kui sel ei ole ilmselgelt edulootust (RKTKm 27.02.2017, nr 3-2-1-159-16, p 13).
9.Arvestades asja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks kaasa tuua ebaõige otsuse. Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 6
2-25-103256
10.Maakohus tuvastas kolleegiumi hinnangul õigesti, et poolte vahel oli sõlmitud parkimisleping hageja parkimistingimustes toodud tingimustel (VÕS § 9 lg 1, § 16 lg 1, § 20 lg 1). Samuti tuvastas maakohus õigesti, et parkimisleping tuli vastavalt lepingutingimustele lugeda sõlmituks sõiduki parkimisega (vt hageja parkimistingimuste p 1). Puudub vaidlus, et kostja sõiduk oli hageja poolt opereeritavasse parkimismajja pargitud (LS § 2 p 49). Kostja viitab hageja kodulehel avaldanud parkmislepingu tingimustele, mille p-i 3 järgi võib parkimissessiooni algus ja lõpp olla fikseeritud ka automaatselt kaamera abil, tuvastades selleks sõiduki registreerimismärgi (dtl 171, https://europark.ee/parkimise-abi/parkimislepingu-tingimused). Puudub vaidlus, et Ülemiste City A parkimismajas avaldatud parkimistingimused selliselt parkimislepingu sõlmimist ette ei näinud. Asjaolu, millised tingimused kehtivad teistes hageja opereeritavates parklates, ei oma praeguse asja lahendamisel tähtsust. Hageja lähtus leppetrahvinõude esitamisel pooltevahelisest lepingust.
11.Asja materjalide kohaselt on vaidlusalune parkimisala selgelt tähistatud ning kostja pidi parkimismajja sisenedes aru saama, et ta siseneb hageja poolt opereeritavasse eraparklasse, kus parkla operaator on kehtestanud kindlad parkimistingimused. Lisaks on kostja menetluses avaldanud, et ta on nimetatud parkimismajas korduvalt parkinud (dlt 53). Maakohus on õigesti lähtunud sellest, et betoonpost koos parkimistingimustega pidi olema parkimismajja sisenedes keskmisele mõistlikule inimesele nähtav ning kui parkimistingimused ei olnud nende kauguse tõttu loetavad, siis oli kostjal võimalik autost väljuda ja nendega tutvuda. Seega on saanud hageja parkimistingimused lepingu osaks (VÕS § 37 lg 1). Kostja leiab, et maakohtu järeldused parkimistingimuste nähtavuse kohta põhinesid kostja käitumise subjektiivsel hindamisel (kohus viitas mõistlikkuse põhimõttele). Ringkonnakohus märgib, et võlasuhte poolte käitumise hindamisel mõistlikkuse põhimõtte alusel lähtutakse neutraalse isiku käitumismudelist ning arvestatakse konkreetse võlasuhte asjaolusid. Seega põhineb mõistliku isiku käitumisstandardi sisu just objektiivsetel, mitte subjektiivsetel asjaoludel (vt VÕS I komm, § 7, p 4.1; RKTKo 28.10.2009, 3-2-1-98-09, p 11).
12.Maakohus tuvastas õigesti, et kostja rikkus parkimistingimusi, kuna parkis sõiduki väljaspool joonitud parkimiskohti. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostjal ei saanud olla õigustatud ootust, et parkimine väljaspool joonitud parkimiskohti on lubatud, isegi kui vaidlusalune koht ei olnud selgelt keelualana märgistatud. Lisaks ei oma asja lahendamisel tähtsust see, et väidetavalt on hageja sarnases olukorras jätnud varasemalt leppetrahvi määramata.
13.Kostja märgib apellatsioonkaebuses, et maakohus ei hinnanud, kas leppetrahv on proportsionaalne ja mõistlik. Kolleegium selgitab, et kohus saab VÕS § 162 lg 1 alusel leppetrahvi vähendada vaid leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel, omal algatusel kohus seda teha ei saa. Praegusel juhul ei ole kostja esitanud maakohtule taotlust leppetrahvi vähendamiseks. Apellatsioonimenetluses on selline taotlus esitatud hilinenult (RKTKo 23.11.2016, 3-2-1-112-16, p 20).
14.Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
15.Kostja vaidlustas maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.
16.Kuna hagi rahuldati, siis jättis maakohus menetluskulud õigesti kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
7
2-25-103256
17.Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus apellant vaidlustab lihtmenetluses tehtud maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindaksmääramise osas, võib ringkonnakohus TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluste esinemisel keelduda apellatsioonkaebust menetlemast selle sisulises osas (st osas, mis puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja menetluskulude jaotust). Kui aga kaebuses vaidlustatakse maakohtu otsust ka kulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas, peab ringkonnakohus arvestama TsMS § 178 lg-s 2 sätestatuga, s.t peab menetlema kaebust osas, mis puudutab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist juhul, kui apellatsioonkaebuses on vaidlustatud kulude väljamõistmist rohkem kui 280 euro suuruses summas (RKTKm 15.03.2023, 2-21-9335, p 14).
18.Seega ei võimalda TsMS § 637 lg 2 1 ringkonnakohtul keelduda menetlemast kostja apellatsioonkaebust osas, milles kostja vaidlustab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.
19.Ringkonnakohus leiab, et osas, milles kostja vaidlustab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui selles toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et kaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele kaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid.
20.Kostja ei ole konkreetselt esile toonud, millises ulatuses ta hageja lepingulise esindaja kuludega ei nõustu (millises ajamahus ja millise summa ulatuses on hageja lepingulise esindaja toimingud kostja hinnangul põhjendamatud). Samuti ei ole kostja vaidlustanud hageja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine. Kostja selliseid asjaolusid esile toonud ei ole. Eelnevast tulenevalt ei oleks ringkonnakohtul võimalik kostja apellatsioonkaebuses toodud väidete põhjal apellatsioonkaebust menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldada. Seega on apellatsioonkaebus selles osas õiguslikult perspektiivitu.
21.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuivõrd praegusel juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle hagejale vastamiseks edastamist, siis ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
22.Apellatsioonkaebuselt on tasumata riigilõiv. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel kuulub riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p-i 2 järgi tagastamisele, siis ringkonnakohus apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumist ei nõudnud.
8
2-25-103256
23.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.
24.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on praegune määrus edasikaevatav.
(allkirjastatud digitaalselt)
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.