Pankrotiõigus

kandmist pankrotihaldur Maarja Roht kasuks seatud arestist ja piirangutest.

Võlgniku varaks on igakuine pension (609,69 eurot). Võlgniku sissetulekut on osaliselt arestitud. Kokkuleppel halduriga jääb võlgnikule igakuiseks kasutamiseks 500 eurot, millele lisandub panga teenustasu 1,28 eurot kuus. Ülejäänud rahalised vahendid (609,69-501,28=108,41) hoiustatakse pankrotimenetluse kulude ja nõuete rahuldamiseks. Muu teadaolev vara võlgnikul puudub. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõidetavaid tehinguid. G. V. varaks on seega igakuine pension (609,69 eurot). Seoses kohustuste täitmise (neist vabastamisega) märgib pankrotihaldur, et võlgniku täitmata rahalisi kohustusi (halduri tasu jääk peale menetlusabi 1 249,62 eurot ja tunnustatud nõuded kokku 995,74 eurot, kokku 2 245,36 eurot) arvestades, on võlgnikul võimalik need rahuldada täies ulatuses 21 kuu ehk 1 aasta ja 9 kuu pärast, kui võlgnik jätkab samas ulatuses raha hoiustamist, so 108,41 eurot kuus (609,69-501,28=). Andmed väljamaksete ja pankrotimenetluse kulude kohta: Jaotise alusel väljamakseid ei ole tehtud. Võlausaldajate nõuete rahuldamiseks rahalised vahendid puuduvad. Võlgniku kontolt on tehtud väljamakseid, perioodil 04.04.2023-19.02.2024, summas 5 008 eurot, millest sularahas võetud välja võlgniku poolt 5 000 eurot, Xxxx AS-le kuutasud 8 eurot. Harju Maakohtu 04.04.2023 kohtumäärusega määrati usaldusisiku, Maarja Roht, tasuks 1 218 eurot, sh käibemaks. Pankrotimenetluse kulude (sh usaldusisiku tasu) katteks väljamakseid käesoleval hetkel tehtud ei ole. Vastavalt halduri tasu ja kulutuste kalkulatsioonile ning PankrS § 23 lg-le 4, § 65 lg-tele 113 taotleb pankrotihalduri tasu toimingutasuna kogu pankrotimenetluse läbiviimise eest 2 013 eurot, millele lisandub käibemaks 442,86 eurot, kokku 2 455,86 eurot. Pankrotihalduri tunnitasu on 66 eurot, millele lisandub käibemaks, vastavalt ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korrale. Tasu taotluse aluseks olevad toimingud (kokku 30,50 tundi): • Pankrotiteate koostamine ja edastamine võlausaldajatele – 0,70h • Võlausaldajate esimese üldkoosoleku ettevalmistus (sh § 127 ettekande koostamine), protokolli koostamine, järeltoimingud, sh suhtlus võlgnikuga – 5,90h • § 132 ettekande koostamine ja esitamine kohtule – 2,25h • Võlausaldajate nimekirja koostamine ja kohtule esitamine, sh nõuete analüüs, suhtlus võlgnikuga – 6,8h • Pankrotivara moodustamine ja valitsemine, sh arvelduskonto järelevalve ja limiitide muutmine pangas, Sotsiaalkindlustusametis kontorekvisiitide muutmine, suhtlus võlgnikuga – 3,30h • Pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemine pankrotivarast – 0,70h • 30.01.2024 võlausaldajate üldkoosolekute ettevalmistamine, läbiviimine ja järeltoimingud, sh suhtlus võlgnikuga – 5,90h • Pankrotimenetluse lõpetamiseks teate, taotluste ja lõpparuande koostamine, kohtule esitamine, järeltoimingud – 4,95h. Harju Maakohtu 04.04.2023 kohtumääruse kohaselt täidab pankrotihaldur usaldusisiku ülesandeid pankrotimenetluse ajal. Pankrotihaldur ei taotle lisatasu usaldusisiku ülesannete täitmise eest. Ajutise halduri ja halduri tasud moodustavad kokku 3 673,86 eurot, sh käibemaks. Võlgnikul on

rahalisi vahendeid 20.02.2024 seisuga 1 423,84 eurot (summa suureneb igakuiselt). Seega puuduvad võlgnikul käesoleval hetkel vahendid pankrotimenetluse kulude kandmiseks 2 250,02 euro ulatuses (deposiidi summa määramise aluseks). Pankrotihaldur avaldas Ametlikes Teadaannetes teate võlausaldajate üldkoosoleku läbiviimisest 22.01.2024 päevakorraga: 1) pankrotimenetluse lõpetamise otsustamine; 2) pankrotimenetluse kulude, sh halduri tasu, kinnitamine; 3) kohustustest vabastamise menetluse usaldusisiku nimetamiseks ettepaneku tegemine kohtule. Võlausaldajate üldkoosolek viidi läbi 30.01.2024. Võlgnik ja võlausaldajaid koosolekul ei osalenud. Väljamaksed ajutise halduri ja pankrotihalduri tasude katteks tehakse peale pankrotimenetluse lõpetamist. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Haldur ei ole esitanud ega plaani esitada hagisid. Kohtukulud puuduvad. PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma aruandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrotihalduri hinnangul muutus võlgnik püsivalt maksejõuetuks hiljemalt AAS G nõude, summas 35 155 eurot, sissenõudmiseks täitemenetluse algatamisest (22.07.2016). Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse mõttes muu asjaolu, sh võlgniku äritegevus/ -tegevusetus (maksenõuete esitamine võlgniku suhtes 2010 ja 2011 aastal), 18.11.2011 toimunud liiklusõnnetus ja kaasnenud kahjunõue, haigestumine ja töövõime vähenemine, millest kõigest tingituna puuduvad võlgnikul vahendid sissenõutavaks muutunud kohususte täitmiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud pankrotiga seotud kuriteo tunnuste olemasolu ega esitanud kuriteoteadet võlgniku suhtes. PankrS § 158 lg 5 järgi ei lõpeta kohus pankrotimenetlust raugemise tõttu enne PankrS § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis vande kooskõlas PankrS § 86 lg-ga 2 04.04.2023. a. PankrS § 158 lg 4 I lause sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 158 lg 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa (PankrS § 158 lg 6). 21.02.2024. a teatas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest tasuda G. V. pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 2 251 eurot, maksmise tähtajaga 28.02.2024. a. Pankrotimenetluse kulusid käesolevaks ajaks deponeeritud ei ole. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega. PankrS § 168 sätestab, et ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

PankrS § 65 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 150 lg 4 järgi otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 lg 113 järgi võib haldur taotleda füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Haldur taotleb pankrotihalduri tasu toimingutasuna kogu pankrotimenetluse läbiviimise eest 2 013 eurot, millele lisandub käibemaks 442,86 eurot. Pankrotihalduri tunnitasu on 66 eurot, millele lisandub käibemaks, vastavalt ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korrale. Tasu taotluse aluseks olevad toimingud (kokku 30,50 tundi): • Pankrotiteate koostamine ja edastamine võlausaldajatele – 0,70h • Võlausaldajate esimese üldkoosoleku ettevalmistus (sh § 127 ettekande koostamine), protokolli koostamine, järeltoimingud, sh suhtlus võlgnikuga – 5,90h • § 132 ettekande koostamine ja esitamine kohtule – 2,25h • Võlausaldajate nimekirja koostamine ja kohtule esitamine, sh nõuete analüüs, suhtlus võlgnikuga – 6,8h • Pankrotivara moodustamine ja valitsemine, sh arvelduskonto järelevalve ja limiitide muutmine pangas, Sotsiaalkindlustusametis kontorekvisiitide muutmine, suhtlus võlgnikuga – 3,30h • Pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemine pankrotivarast – 0,70h • 30.01.2024 võlausaldajate üldkoosolekute ettevalmistamine, läbiviimine ja järeltoimingud, sh suhtlus võlgnikuga – 5,90h • Pankrotimenetluse lõpetamiseks teate, taotluste ja lõpparuande koostamine, kohtule esitamine, järeltoimingud – 4,95h. Pankrotihaldur palub halduri tasu välja mõista võlgnikult Advokaadibüroo RASK OÜ-e ja hüvitada järgmiselt: 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, mida ei mõisteta võlgnikult riigi tuludesse välja menetlusabi korras TsMS §183 lg 2 alusel ning 1 193 eurot, millele lisandub käibemaks 264,46 eurot, võlgniku pankrotivara arvel. Tartu Ringkonnakohus on 20.09.2023. a kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-21-7742 märkinud, et füüsilise isiku pankrotimenetluses ei ole haldur ega kohus kohustatud tasu määramisel lähtuma toimingutasust. Maakohus peab hindama halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi samaväärselt sõltumata sellest, kas tasu määratakse toimingutasuna PankrS § 65 lg 113 või tunnitasuna PankrS § 65 lg 12 järgi (p 10 4. lõik). Kohus on seisukohal, et kuivõrd G. V.l ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, tuleb halduri tasu määrata mitte halduri poolt taotletud toimingutasuna, vaid lähtuvalt PankrS § 65 lg-st 11. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja FIMS § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg 1-3 alusel. PankrS § 23 lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg (PankrS § 23 lg 2). Kohus on seisukohal, et pankrotihalduri poolt tasu taotluse aluseks olevate toimingute ajakulu 30,50 tundi ei ole kooskõlas käesoleva pankrotimenetluse keerukuse ja mahuga. Kohtu

hinnangul on võlausaldajate esimese üldkoosoleku ettevalmistuse, protokolli koostamise, järeltoimingute ajakulu põhjendatud mitte enam kui 1 tunni ulatuses (võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ühtegi võlausaldajat ei osalenud, koosolek kestis 8 minutit), § 132 ettekande koostamise ja kohtule esitamise ajakulu mitte enam kui 1 tunni ulatuses (ettekande maht vaid 2 lk), võlausaldajate nimekirja koostamise ja kohtule esitamise ajakulu mitte enam kui 3 tunni ulatuses (võlausaldajate nõuetele ühtegi vastuväidet ei esitatud), 30.01.2024 võlausaldajate üldkoosoleku ettevalmistamise, läbiviimise ja järeltoimingute ajakulu mitte enam kui 1 tunni ulatuses (üldkoosolekul ühtegi võlausaldajat ei osalenud, koosolek kestis 5 minutit) ning pankrotimenetluse lõpetamiseks teate, taotluste ja lõpparuande koostamise, kohtule esitamise, järeltoimingute ajakulu mitte enam kui 1,5 tunni ulatuses (lõpparuande sisuline maht 2 lk). Ülejäänud pankrotihaldur toimingute ajakulu loeb kohus põhjendatuks ning pankrotimenetluse keerukuse ja toimingute mahuga kooskõlas olevaks, seega on pankrotihalduri toimingute põhjendatud ajakulu kokku 12,2 tundi. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus G. V. pankrotihalduri tasuks 805,20 eurot, millele lisandub käibemaks 177,14 eurot, kokku 982,34 eurot. PankrS § 150 lg 4 ja TsMS § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku G. V. kanda. 04.04.2023. a määrusega on kohus algatanud G. V. kohustustest vabastamise menetluse. Esitatud lõpparuandes märgib pankrotihaldur, et ei ole nõus jätkama võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuna. 21.02.2024. a on S. S. kohtule avaldanud, et on nõus enda nimetamisega G. V. usaldusisikuks. FIMS § 46 lg 1 teine lause sätestab, et kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Kohus nimetab G. V. usaldusisikuks tema kohustustest vabastamise menetluses S. S.. Tulenevalt FIMS § 46 lõikest 2 peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande (FIMS § 46 lg 3). FIMS § 47 lg 1 alusel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FIMS § 47 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. FIMS § 47 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. FIMS § 47 lg 4 kohaselt peab usaldusisik FIMS § 47 lg 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissnõuet pöörata, ja täiendava 25%, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. FIMS § 47 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FiMS § 47 lg 6). FIMS § 49 lg 1 järgi otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.