Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 13.märtsil 2024 teatavakstegemise aeg ja koht tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus Tsiviilasja number
2-23-119694
Kohtuasi
Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi osaühingu Ausi Tehnoloogia vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
100 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Solaris keskuse bürooplokk, III korrus Estonia pst 9, 10143 Tallinn), lepinguline esindaja Elari Arjakas Kostja: osaühing Ausi Tehnoloogia (registrikood 11367927, asukoht Humala tee 23, Harku vald, Adra küla, Harju maakond, e-post xxx), seaduslik esindaja M L Kirjalik menetlus
Menetluse liik Resolutsioon
1.Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi osaühing Ausi Tehnoloogia vastu võla väljamõistmiseks
2.Välja mõista osaühingult Ausi Tehnoloogia võlgnevus 100 eurot Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Hagimenetluse kulud jätta osaühing Ausi Tehnoloogia kanda
3.Välja mõista osaühingult Ausi Tehnoloogia hagimenetluse kulud 477,50 eurot ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel
Hageja nõue
1.OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi hageja või EP) palus kohtule esitatud hagis välja mõista osaühing Ausi Tehnoloogia (edaspidi kostja) hageja kasuks võlgnevus 100 eurot, millest 60 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 40 eurot on sissenõudekulud ning menetluskulud ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte
2.Hageja esitas hagi, milles taotles kostjalt võlgnevuse sissenõudmist, sest kostja oli Transpordiameti avaliku teabe alusel sõiduki VW Arteon numbrimärgiga xxx (edaspidi sõiduk) omanik/vastutav kasutaja leppetrahvide väljastamise ajal. Sõidukit pargiti ajavahemikul 12.03.2021 kuni 16.04.2022 korduvalt Haabersti Rimi EP opereeritavale parkimisalale: 1) 12.03.2021 leppetrahvinumber xxx, maksetähtaeg 26.03.2021, võlgnevuse summa 10 eurot; 2) 13.08.2021 leppetrahvinumber xxx, maksetähtaeg 27.08.2021, võlgnevuse summa 10 eurot; 3) 07.01.2022 leppetrahvinumber xxx, maksetähtaeg 21.01.2022, võlgnevuse summa 10 eurot; 4) 13.02.2022 leppetrahvinumber xxx, maksetähtaeg 27.02.2022, võlgnevuse summa 10 eurot; 5) 08.04.2022 leppetrahvinumber xxx, maksetähtaeg 22.04.2022, võlgnevuse summa 10 eurot; 6) 16.04.2022 leppetrahvinumber xxx, maksetähtaeg 30.04.2022, võlgnevuse summa 10 eurot. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes (rikkumise laad on välja toodud leppetrahvinõudel), kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimispiletit, sõiduki parkimine ei olnud parkimiskioskis registreeritud, parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud parkimiskellal või sedelil ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Parkimistingimuste avaldamisega esitas EP omapoolse pakkumuse, mida ta on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. EP esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded paigutades need sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuste kohta kostja äriregistrijärgsele eposti aadressile xxx. Hageja on kulutusi kandnud päringute tegemise näol andmete saamiseks ning meeldetuletuskirja välja saatmiseks. Sissenõudmiskuludesse 40 eurot on hageja arvestanud Transpordiametile ja äriregistrisse saadetud päring sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. 18.04.2022 saadetud kirja järgselt vastas kostja hagejale, et kuna ta ei parkinud seal sõidukit üle 2 tunni vaid üksnes 30 minutit, siis ei ole parkimistingimusi rikutud. 2023.a mais saatis hageja veelkord kirja, millele kostja samuti vastas. Kostja leidis, et kõik parkimised on registreeritud nõuetekohaselt parkimiskioskis. Samuti tõi kostja välja enda e-kirjas, et väidetavalt põhjendamata rahaliste nõuete käsitlemise tasu on suurusjärgus 1200 eurot episoodi kohta ning soovis hagejale edukat kohtuskäimist. Kõigest eelnevast tulenevalt on kostja võlg hageja ees hagiavalduse esitamise päeva seisuga kokku 100 eurot, millest 60 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 40 eurot sissenõudmiskulu. Kostja vastuväidete kokkuvõte
3.Kostja ei nõustu hagiga. Kostja ei taotle ärakuulamist, kuid taotleb hagi läbi vaatamata jätmist ja asjas menetluse lõpetamist. Vastuväidete kohaselt polnud sissesõidul Haabersti Rimi parklasse Haabersti Circle K territooriumilt võimalik tuvastada, et sissesõidul on parkimist korraldav vahend. Lisas 1 olev foto on tehtud 15.05.2023 pärast hageja makseettepaneku saatmist e-posti teel kostjale. Sissesõidul Haabersti Rimi parklasse pole näha parkimist korraldavat vahendit. See paikneb servaga sissesõitja poole või olenevalt sõidu trajektoorist maksimaalselt 5 kraadise nurga all sissesõitja visuaalsirge suhtes, mistõttu ei vasta see liikluskorralduse, s.h parkimiskorralduse reeglitele ning jääb tavaolukorras liiklejale märkamatuks. Hageja on konstrueerinud tõendi, mis justkui näitab eelpool mainitud parkimiskorda reguleeriva vahendi õiget paiknemist lisas 3. Kostja
arvates tuleks see tähelepanuta jätta. Hageja väitel on fotole tõmmatud kollase joone kaudu sõites parkimist korraldav vahend liiklejale arusaadavalt nähtav. Tegu on oletusega, sest pole esitatud videot ega fotot kuidas joont mööda sõites on võimalik parkimiskorraldusvahendit märgata. Mööda fotol olevat kollast joont sõites tabab auto parempoolset esi- ja tagaratast tänava äärekivi löök, mistõttu pole see mõistlik ning liiklusseadusega vastuolus. Hageja püüdlused inkrimineerida kostjale süüd parkimiskorraldusvahendi eiramises tühistab foto lisas 2, mis on tehtud 26.08.2023 pärast kostja saadetud maksekäsu kiirmenetluse vastuväidet, milles kostja juhtis tähelepanu parkimiskorraldusvahendi ebaõigele paiknemisele. 26.08.2023 paikneb teabetahvel (fotol märgitud punase noolega) nii, et ka Haabersti Circle K poolt sisenev liikleja saaks seda näha ja aru saada. Ebausutav on, et vahemikus 15.05.2023 kuni 26.08.2023 on teabetahvel ise end pööranud vajalikku suunda tugeva tuule või tektooniliste protsesside tõttu. Ainuõige järeldus on, et hageja on parkimist korraldava vahendi asendit muutnud, ilmselt seoses kostja poolt saadetud vastavasisulise teatega, mis näitab hagejat väga halvas valguses. Kuna nõude põhialuseks olev parkimist korraldav vahend oli väidetavate rikkumiste ajal valesti paigaldatud, on kogu nõue tühine ning asja menetlemine tuleks lõpetada. Parkimistingimuste järgi on parkimine lubatud kuni 4 tundi, kui märkida parkimise algusaeg parkimiskellaga või parkimiskioskis. Kui parkimiskellaga märgitakse parkimise algusaeg vahetult autost väljumisel, siis parkimiskioski puhul jääb autost väljumise ja autonumbri sisestamise vahele ajavahemik, mis võib ulatuda kuni 7 minutini. Kostja arvab, et hageja kasutas ära seda viivitust. Esitatud on fotod parkivast autost, kuid pole selge, millise aja jooksul pärast juhi väljumist on need fotod tehtud. Kostja arvates on need tehtud sihilikult selle ebamõistlikult lühikese ajavahemiku jooksul, mil juht polnud veel jõudnud andmeid elektroonilisse seadmesse sisestada ja need kontrollijateni jõudnud, sest väidetavate rikkumiste puhul on kostja poeskäigud väldanud 10-15 minutit. Kuna lubatud parkimise aeg on 4 tundi, siis esimese 5 minuti jooksul kiirustada ja olukord fikseerida eesmärgiga materiaalset kasu saada on vastuolus parkimiskorra mõttega. Samal ajal on kostja toiminud parkimiskorra mõtet järgides: parkimisiaeg on kordades väiksem lubatust ning materiaalset kahju kellelegi, sealhulgas hagejale, pole põhjustatud. Hageja tegevus parkimiskorra mõttega vastuolus olevate sanktsioonide rakendamises, veelgi enam, püüd jõustada neid kohtu abiga, on ilmselges vastuolus ühiskondliku sidususe hoidmise ja tugevdamise põhimõttega, sest sanktsioneeritud, kuid tegelikult õigesti käitunud autojuht ei pruugi teada, et ostukeskusel pole parkimisalaga pistmist, seal on hoopis teine korraldaja, antud juhul hageja. Selle tõttu võib temas tekkida vastumeelsus külastada edaspidi seda ostukeskust. Ebaõiglaselt sanktsioneeritud parkija kaotab ebaõiglustunde tõttu osa oma positiivsest energiast, mille oleks ilma hageja vastuolulise tegevuseta saanud suunata ühiskonnale ja iseendale kasulikesse tegevustesse ja selle tõttu vähenebki rahvuslik koguõnn. Kohtuotsuse põhjendused
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga
õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest on tõendatud, et hageja poolt opereeritava parklate sissesõitude juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Infotahvel koos viitega alale sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või maha minekuks või veose laadimiseks. Sõiduauto parkimisega hageja parklasse avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega saab lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis lepingu, kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi. Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks sõlmitud. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi.
5.VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
6.Vastavalt TsMS §-le 230 lg 1 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Väljavõttega Transpordiameti vastusest sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete kohta ja rahvastikuregistri andmetega on tõendatud, et sõiduki omanik/vastutav kasutaja on kostja. Pooltel ei ole ka vaidlust, et kostja oli leppetrahvide väljastamise ajal sõiduki numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja. Hagiavaldusele lisatud fotodega sõidukist ja sõiduki klaasipuhastaja vahele pandud parkimistrahvidega on tõendatud, et kostja oli oma sõiduki parkinud 12.03.2021 kuni 16.04.2022 korduvalt Haabersti Rimi EP opereeritavale parkimisalale, mille eest talle väljastati samadel kuupäeval parkimistrahvid: 1) 12.03.2021 leppetrahvinumber xxx, maksetähtaeg 26.03.2021, võlgnevuse summa 10 eurot; 2) 13.08.2021 leppetrahvinumber xxx, maksetähtaeg 27.08.2021, võlgnevuse summa 10 eurot; 3) 07.01.2022 leppetrahvinumber xxx, maksetähtaeg 21.01.2022, võlgnevuse summa 10 eurot; 4) 13.02.2022 leppetrahvinumber
xxx, maksetähtaeg 27.02.2022, võlgnevuse summa 10 eurot; 5) 08.04.2022 leppetrahvinumber xxx, maksetähtaeg 22.04.2022, võlgnevuse summa 10 eurot; 6) 16.04.2022 leppetrahvinumber xxx, maksetähtaeg 30.04.2022, võlgnevuse summa 10 eurot. Leppetrahvidel on rikkumise põhjused nimetatud, milleks on parkimistasu maksmata jätmine. Kostja ei ole tõendanud, et sõiduki parkimise eest oleks tasutud parkimispileti ostmisega, mobiilselt tasumisega või parkimist lubava parkimiskaardi asetamisega armatuurlauale või parkimise algusaja fikseerimisega parkimiskellaga.
7.Kohus tuvastas eelpool, et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja vahel lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Eelpool nimetatud tõenditega, väljatrükiga leppetrahvist koos fotodega sõidukist, on tõendatud, et parkimise eest tasumata jätmisega on kostjal tekkinud leppetrahvi võlgnevus. Asjaolu, et hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, on tõendatud sõiduki klaasipuhastajate (kojamehe) vahele pandud leppetrahviteadetega. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Järelikult on ka klaasipuhastaja (kojamehe) vahele pandud leppetrahviteadetega VÕS § 159 lg 2 alusel teavitatud kostjat leppetrahvist selle väljastamise kuupäeval ehk mõistliku aja jooksul, mitte avaldusega kohtule hilinenult. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole leppetrahvinõuet kätte saanud. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud leppetrahvinõude mittekättesaamist ega tasumist ja leppetrahv on muutunud sissenõutavaks. Kuna kostja rikkus pooltevahelist lepingulist suhet sellega, et jättis parkimise eest tasumata, siis on tegemist kohustuse rikkumisega VÕS § 100 järgi ning hagejal on võlausaldajana õigus nõuda kostjalt kui võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel. Seadusest ei tulene keeldu esitada leppetrahvi nõue iseseisva nõudena, lepingu rikkumine on toodud hagiavalduse asjaoludes, ning kohus tuvastab selle leppetrahvi nõude lahendamisel.
8.Kostja vastuväidete kohaselt ei olnud Circle K-poolne sissesõidumärk asendis, mida oleks saanud parklasse sisenemisel märgata. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja esitatud fotod, mis on tehtud 15.05.2023 ning 26.08.2023, ei tõenda millises asendis oli viidatud märk leppetrahvide väljastamise kuupäevadel 2021.a märtsist kuni 2022.a aprillini s.o leppetrahvide väljastamise ajal. Hageja esitatud hagiavalduse lisades esitatud fotodelt nähtub, et parkimist korraldav märk on sellises asendis, et sellel olevat teavet saab alale sissesõidul märgata. Hageja esitatud seisukohale lisatud Haabersti parkla jooniselt nähtub alale paigaldatud märgistus, neli sisse- ja väljapääsu ning, et kõik sissesõidud ja väljasõidud on märgistatud ala alguse või lõpu märkidega. Parkimisalal on ka kaheksa erinevat infotahvlit, millelt nähtub, et antud alal on võimalik parkida kas parkimiskella kasutades või registreerides sõiduk parkimine parkimiskioskis. Lepingutingimused on välja toodud kolmes erinevas kohas ning neli erinevat märgistust viitavad parkimiskeelu alale. Leppetrahvide väljastamise ajal kostja sõidukist tehtud fotodelt nähtub, et kostja on parkinud oma sõiduki Rimi kaupluse juures olevale parkimisalale. Seega võttes arvesse, et EP parkla märgid asuvad parkimisala kõikide sisse- ja väljapääsude juures, märgistus on selge
ja alal on piisavalt EP infotahvleid, asub kohus seisukohale, et kostja pidi aru saama, et ta asub EuroParki eraparklas, kus on kehtestatud parkimiskord. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et ta kasutas parkimisalale sisenemiseks Haabersti tn sissesõitu. Kostja arutlus parkimisalale sõidukiga sõitmise viiside või sõidunurkade üle, ei ole asjassepuutuv ega lükka ümber fakti, et hageja oli parkla sisse- ja väljasõitudele paigaldanud EP märgid ega ka kohtu eelpool toodud järeldust. Hageja esitatud parkimiskioski väljavõttega sõiduki xxx registreerimiste kohta Haabersti Rimi parkimiskioskis ajavahemikul 01.08.2020 kuni 11.09.2023 on tõendatud, et kostja on pannud sõiduki parkima ühel korral 05.11.2021 ning järjepidevalt alates 2023.a jaanuarist. Kostja väited parkimise kestuse kohta alla 4 tunni aga ka selle kohta, et parkimiskontrolör on kasutanud leppetrahvi määramiseks tema sõidukist väljumise ja parkimiskioskis sõiduki parkimise registreerimise vahelist aega on paljasõnalise ja tõendamata. Järelikult ei lükka ka antud kostja vastuväited ümber hageja esitatud tõendeid ega kohtu tuvastatut, et kostja ei tasunud leppetrahvide tegemise ajal parkimise eest rikkudes sellega parkimistingimusi. Asja lahendamise seisukohast ei oma mingit tähtsust kostja arutlus ostukeskuse maine üle, selle külastamise soovi ega positiivsest energia vähenemisest ega ka rahvusliku koguõnne vähenemisest.
9.VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Sissenõudmiskuludesse 40 eurot, on hageja hagiavaldusest nähtuvalt arvestanud Transpordiametile ja äriregistrisse saadetud päringu sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Meeldetuletuskirjaga on tõendatud, et saadud andmetele tuginedes saatis hageja kohtueelselt e-kirja teel meeldetuletuskirja kostja äriregistrijärgsele e-posti aadressile xxx. E-kirja edastamine võlgniku äriregistrisse märgitud e-posti aadressile on mõistlik viis selle edastamiseks. Kostja vastusest nähtub, et 18.04.2022 hageja saadetud kirja järgselt vastas kostja hagejale, et kuna ta ei parkinud seal sõidukit üle 2 tunni vaid üksnes 30 minutit, siis ei ole parkimistingimusi rikutud. 2023.a mais saatis hageja korduva kirja, millele kostja vastas asudes seisukohale, et kõik parkimised on registreeritud nõuetekohaselt parkimiskioskis. Eelnevast saab järeldada, et hageja on teinud kõik endast oleneva, et lahendada tekkinud olukord kohtuväliselt ja vältida täiendava kulu tekkimist. Leppetrahvi sissenõudmise eelduseks ei ole meeldetuletuskirja saatmine, sest leppetrahv on kättetoimetatud mõistlikul viisil ja ajal, mida aktsepteerib ka kohtupraktika. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Seega on hageja nõue kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamiseks summas 40 eurot kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 1. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi kostja vastu kokku 100 eurot, millest 60 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 40 eurot sissenõudmiskulu, täies ulatuses rahuldamisele. Kostja taotlused jätta hagi läbi vaatamata ja asjas menetlus lõpetada, on põhjendamatud, sest esile on toomata TsMS §-des 423 ja 428 ja sätestatud asja läbivaatamata jätmise või menetluse lõpetamise aluseks olevad eeldused ja asjaolud.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud, mis koosnevad hagiavalduse koostamisest, lisade komplekteerimisest, riigilõivu tasumisega seotud toimingutest ning hagiavalduse koos lisadega
maakohtule esitamisest 2 tundi, kostja vastusega tutvumisest ja analüüsist ning selle osas hageja seisukoha koostamisest ja maakohtule esitamisest 1 tund ja 15 minutit. Hageja on pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu vahendusel EFTA Legal OÜ poole. Lepingulise esindaja töötasu on 110 eurot/tund, millist summat on kohtupraktikas aktsepteeritud. Hageja on kinnitanud, et kõik esitatud lepingulise esindaja kulud on vajalikud ja põhjendatud ning kantud käesoleva tsiviilasjaga. Hageja palub jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
11.Kostja on vaielnud menetluskuludele vastu. Vastuväidete kohaselt tuleks 95% menetluskuludest jätta hageja kanda ning kostja on nõus tasuma hea tahte avaldusena 5% menetluskuludest.
12.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kostja vastuväide jätta 95% menetluskuludest hageja kanda ning kostja kanda 5% menetluskuludest ei ole kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1, mistõttu ei kuulu see rahuldamisele.
13.TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukuluks. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 172 lg 9 kohaselt kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on 14.04.2021.a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.
14.Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja kuuluvad kostjalt välja mõistmisele täies ulatuses. Riigilõiv hagi esitamisel summas 100 eurot on hagejale vältimatult põhjendatud ja vajalik menetluskulu TsMS § 138 lg 2 ja RLS § 59 lg 1 alusel, kuivõrd riigilõivu mittetasumise korral kohus hagi menetlusse ei võta. Seega kuulub riigilõiv hagi rahuldamise tõttu kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele täies ulatuses. Menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses, summas 20 eurot TsMS § 172 lg 9 alusel kuulub rahuldamisele, kuna maksekäsu asjast nähtuvalt on hageja teinud menetlustoiminguid avalduse esitamiseks ja tõendite kogumiseks. Kohus võttes arvesse parkimistrahvide arvu ja kogutud tõendite mahtu on seisukohal, et lepingulise esindaja õigusabikulud, mis koosnevad hagiavalduse koostamisest, lisade komplekteerimisest, riigilõivu tasumisega seotud toimingutest ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamisest 2 tundi, kostja vastusega tutvumisest ja analüüsist ning selle osas hageja seisukoha koostamisest ja maakohtule esitamisest 1 tund ja 15 minutit, kokku 357,50 eurot on täies ulatuses olnud vajalikud
ja põhjendatud. Hageja esindaja tunnihind 110 eurot/tund vastab kohtupraktikas aktsepteeritud määradele. Seega tuleb määrata hageja menetluskulude suuruseks kokku 477,50 eurot (100+20+357,50).
15.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.