2-24-3109 AB „Lietuvos draudimas“ avaldus L hüvitamise nõudes
Menetluse liik
Hagita menetlus
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834) Eesti filiaali (registrikood 12831829) kaudu, lepinguline esindaja Arvi Luhakooder Puudutatud isik: L S (isikukood XXX)
S
vastu kahju
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AB “Lietuvos draudimas“ avaldus L S vastu kahju hüvitamise nõudes.
2.Välja mõista L S AB “Lietuvos draudimas“ kasuks kahju 1980 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 6,09 eurot.
3.Välja mõista L S AB “Lietuvos draudimas“ kasuks viivis alates 24. veebruarist 2024 kuni põhinõude (1980 eurot) täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Välja mõista L S AB “Lietuvos draudimas“ kasuks menetluskulud 290 eurot.
6.Välja mõista L S AB “Lietuvos draudimas“ kasuks viivis protsendina menetluskuludelt ( 290 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Saata kohtumäärus menetlusosalistele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses 1(4)
2-24-3109 esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.Avaldaja on kindlustanud korteri aadressil XXX. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr XXX. Kindlustusvõtjaks on R S . Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 200 eurot. 2. jaanuaril 2024 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt tekkis 2. jaanuaril 2024 kindlustusvõtja korteris veekahju. Ülemine naaber oli unustanud vannis vee kinni keerata. Korteriühistu teatel oli veekahju põhjuseks korteris nr XX sulgemata jäänud dušivooliku kraan, mille tõttu vesi ujutas üle vannitoa põranda ja voolas alla korterisse nr XX. Avaldaja vaatas korteri üle ja remondiks tegi 3114,34 euro suuruse hinnapakkumise S V OÜ. Kuna kindlustusvõtja soovis rahalist hüvitist, siis leppisid avaldaja ja kindlustusvõtja kokku, et avaldaja hüvitab kahjuna 1980 eurot ja kannab selle kindlustusvõtja arvelduskontole. Avaldaja hüvitas kahju 1980 eurot, omavastutus 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Puudutatud isik on korteriomandi XXX (registriosa nr XXX), omanik. Kuna veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, esitas avaldaja 31. jaanuaril 2024 puudutatud isikutele kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Avaldaja andis puudutatud isikule mõistliku tähtaja, rohkem kui 10 päeva, ning palus kahju hüvitada hiljemalt 14. veebruariks 2024. Puudutatud isik kahju ei hüvitanud.
2.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista kahju 1980 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 6,09 eurot kuni 23. veebruarini 2024 ja viivis alates 24. veebruarist 2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, menetluskuludena riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 360 eurot ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Kohus saatis puudutatud isikule avalduse ärakirja koos lisatud tõenditega, kohustades puudutatud isikut kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Materjalid toimetati puudutatud isikule kätte 27. veebruaril 2024 isiklikult. Puudutatud isik kohtu määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
5.TsMS § 613 lõike 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi. Hagita menetluses lahendatakse ka eriomandile tekkinud kahju hüvitamise nõuded, mille esitab kindlustusandja, kui talle on VÕS § 173 ja VÕS § 492 lõike 1 järgi üle läinud nõue kahju tekitaja vastu (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 2-19-19561, p 14).
6.Avaldaja on kindlustusandja, kellele on VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud kindlustusvõtjale kuuluv nõue puudutatud isiku vastu avaldaja hüvitatud kahju ulatuses. Järelikult tuleneb võlasuhe korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi.
7.TsMS § 477 lg 1 ja 2 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja 2(4)
2-24-3109 avaldusele vastamiseks. Puudutatud isik ei vastanud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud.
8.VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
9.VÕS § 132 lg 3 järgi tuleb asja kahjustamisel hüvitada eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
10.Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud kodukindlustuse poliisi nr XXX ja 2. jaanuari 2024 kahjuteate, fotod kahjust, 4. jaanuari 2024 ülevaatuse akti, 15. jaanuari 2024 hinnapakkumise ja 25. jaanuari 2024 kahju hüvitamise maksekorralduse.
11.Kohus on seisukohal, et avaldaja on piisavalt tõendanud kahju hüvitamise eelduste olemasolu, tekkinud kahju, selle suurust ja põhjuslikku seost (VÕS § 127 lg 4).
12.Avaldaja tugineb kahju hüvitamise nõude esitamisel VÕS § 115, § 127 lg 1‒4, § 128 § 492 lg
1.Kahju hüvitamise nõude esitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel peab puudutatud isik olema rikkunud oma kohustusi, ilma et rikkumine oleks vabandatav. VÕS § 103 lg 1 järgi vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.
13.Vastutusest vabanemiseks tulnuks puudutatud isikul tõendada, et rikkumine oli vabandatav, näiteks et ta rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu, või lükata avaldaja esitatud tõendid ümber muul viisil. Puudutatud isik seda teinud ei ole. Ta ei ole vastuväiteid esitanud ega tõendanud, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud või et rikkumine oleks vabandatav. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et puudutatud isik on avalduses esitatud asjaolud omaks võtnud ja kahju tuleb puudutatud isikult välja mõista.
14.Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevusele välja mõista ka viivise.
15.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
16.Avaldaja on arvestanud viivist 6,09 eurot 15. veebruarist 2024 kuni 23. veebruarini 2024. Puudutatud isik ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud.
17.Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 6,09 eurot ja lisanduva viivise alates 24. veebruarist 2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 järgi ettenähtud määras.
18.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus avalduse.
Menetluskulude jaotus
3(4)
2-24-3109
19.Vastavalt TsMS § 172 lõikele 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
20.Arvestades nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahju, leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
21.Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot ning õigusabikulud 360 eurot.
22.TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
23.Avaldajal on kulunud õigusabile 360 eurot, õigusabi osutati kokku kolm tundi, tunnihinnaga 120 eurot. Tunnihind on kohtu hinnangul mõistlik, kuid tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub avalduse koostamiseks ning materjalide kohtule esitamiseks kolm tundi. Põhjendatud ajakuluks on kaks tundi. Kohus juhib ka tähelepanu, et avaldaja esindaja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus avaldaja kasuks välja menetluskulud 290 eurot, s.h riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 240 eurot.
24.Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
25.Avaldaja on vastava taotluse esitanud. Kuna kohus rahuldab avalduse, mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja ka viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.