Avaldada teade E L kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5.Jätta menetluskulud E L kanda. Edasikaebe kord Kohtumääruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 kuu möödumist määruse tegemisest. Asjaolud
1.Pärnu Maakohtu 21.09.2022 määrusega lõpetati võlgniku E L pankrotimenetlus, algatati tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2.Sama määrusega kohustati võlgnikku kord aastas esitama kohtule aruande. Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 21.09.2023, perioodi 21.september 2022 – 20. september 2023 kohta. Kohtule ei ole võlgnik tähtaegselt esimest aruannet esitatud.
3.12.12.2023 nõudekirjaga kohustati E L esitama võlgniku kõikide pangakontode väljavõtted perioodi kohta 21.09.2022 – 20.09.2023 k.a, tõendid võlgniku töökoha ja sissetulekute suuruse kohta jooksva perioodi kohta, seletus mis põhjusel võlgnik ei tööta ja mida ta on teinud mõistliku tulutoova tegevuse otsimiseks, juhul, kui võlgnikul töökoht puudub, andmed võlgniku varalist seisu kohta aruande esitamisel ajal, samuti infot selle kohta, kas ja millises ulatuses võlgniku vara/sissetuleku arvelt on tehtud eelnimetatud perioodil kinnipidamisi ja väljamakseid võlausaldajatele. Kohtunõue on edastatud võlgniku poolt kohtule teatatud e-posti aadressile xxx ja TsMS § 3141 lg 2 alusel loeti võlgnikule kätte toimetatuks 23.12.2023. Võlgnik tähtaegselt aruannet koos tõenditega kohtule esitanud ei ole.
4.Kohus määras asjas võlgniku ärakuulamise 24.01.2024. Võlgnik ärakuulamisele ei ilmunud. Kohus on võlgnikule kohtukutse kätte toimetanud TsMS § 3141 lg 2 alusel võlgniku poolt avaldatud e-posti aadressil xxx. Võlgnik ei ole kohut teavitanud enda kontaktandmete muutumisest. Samuti helistas kohus ärakuulamise ajal võlgnikule tema poolt avaldatud telefoninumbril xxx, samuti rahvastikuregistris olevale telefoni numbrile yyy, aga kõnedele võlgnik ei vastanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et käesolevat seadust kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Antud juhul kuulub kohaldamisele kuni 30. juuni 2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon.
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. (PankrS § 1933 lg 2). PankrS § 175 lg 51
2-20-7238 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.
7.PankrS § 3 lg 3 kohaselt pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 5 kohaselt kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus.
8.PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5).
9.Kohus olles tutvunud asjas kogutud tõenditega ja võlausaldajate seisukohtadega leiab, et kohtu hinnangul tuleb keelduda E L vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohtute infosüsteemist ei nähtu küll võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos, kuid kohus leiab, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
10.Vaatamata asjaolule, et kohus andis menetluse kestel võlgnikule korduvalt võimalusi täita enda kohustusi ja esitada kohtule tegevusaruannet ning selgitusi, võlgnik enda kohustust ei täitnud. Kohtule võlgnik kättesaadav võlgniku enda poolt antud kontaktandemetel ei ole, ega ole kohtule esitanud ka uusi kontaktandmeid.
11.Kohus tegi päringud võlausaldajatele ja küsis võlausaldajate seisukohta kohustustest vabastamise keeldumise kohta. Võlausaldaja Credit.ee OÜ leiab, et kohustustest vabastamise menetluse tuleb lõpetada ja võlgnik E L tuleks jätta kohustustest vabastamata, kokku on kohustustest vabastamise menetluse jooksul võlausaldajale laekunud 0 eurot (dtl 260-261). Võlausaldaja Bondora AS teatas, et ei ole nõus täitmata jäänud kohustustest vabastamisega enne 5 aasta möödumist (dtl 315-317). Võlausaldaja Primero Finance OÜ teatas, et ta keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast. Menetluse ajal (s.o alates 21.09.2022) võlgniku võlgnevuste katteks ei ole teostatud ühtegi makset (dtl 328-329). Võlausaldaja Holm Bank AS palub lõpetada kohustustest vabastamise menetluse ja keelduda võlgnikku E L täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Holm Bank AS ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega seoses asjaoluga, et menetluse perioodi jooksul E L ei ole teinud Holm Bank AS-ile mitte ühtegi makset võlgnevuse tasumiseks (dtl 345-346). Võlausaldaja PlusPlus Capital AS on seisukohal, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ja võlgnik kohustustest vabastamata jätta. Võlgnik ei täida talle menetluse kestel määratud
2-20-7238 ülesandeid ning sellega seoses kahjustab võlgnik süüliselt võlausaldajate huve. Võlgnik ei täida talle menetluses etteantud kohustusi. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldajale ühtegi makset teostanud. Võlgnik ei vääri kohustustest vabastamist (dtl 351). Võlausaldaja Eesti Inkasso OÜ ei ole nõus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega, kuna võlgnik ei ole midagi ette võtnud selleks, et kustutada vähemalt pool oma võlgnevusest võlausaldaja ees (dtl 364-365). Võlausaldaja OK Incure OÜ leiab samuti, et võlgnik ei ole oma PankrS §-s 173 lg-tes 2 ja 3 sätestatud kohustusi täitnud, on esitamata jätnud andmeid ja varjanud seeläbi saadud tulusid, ei ole teinud võlausaldajatele väljamakseid, kahjustades sellega võlausaldajate huve, mistõttu esineb PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatud alus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast. OK Incure OÜ on seisukohal, et tsiviilasja nr. 2-20-7238 kohustustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning võlgnik E L jätta kohustustest vabastamata (dtl 373-374). Võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ märgib, et kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja jätta võlgnik järelejäänud kohustustest vabastamata, kuna võlgnik on teadlikult ja tahtlikult rikkunud PankrS §173 nimetatud so jätnud kohtu nõuetele vastamata. Tulenevalt võlgniku suhtumisest ja käitumisest kohustustest vabastamise menetluse kestel seni, siis eeldatavalt võlgnik jätkaks sarnaselt ka menetluse jätkamise järgselt. Võlgnikult ei ole nõude katteks laekumisi toimunud. Võlausaldaja on seisukohal, et kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja jätta võlgnik E L täitmata jäänud kohustustest vabastamata (dtl 380-382).
12.Võlgniku AS SEB Pank konto väljavõttest nähtub, et detsembris 2022 laekus võlgniku arvelduskontole 893,60 eurot, jaanuaris 2023 1106 eurot, mais 2023 2419.53 eurot, juunis 2023 10 165,52 eurot, juulis 3926,61 eurot ja septembris 2023 3229,97 eurot (dtl 271-311). Eesti Töötukassa teatas, et Eesti Töötukassa otsusega oli määratud isikule E L töövõimetoetus perioodiks 17.01.2023–27.11.2023. Töövõimetoetuse maksmine lõpetati kuupäevaga 10.08.2023, sest töövõimetoetuse saaja ei vastanud alates 11.08.2023 ühelegi TVTS § 12 lg 1 p-des 1–6 või 8–14 sätestatud tingimusele (dtl 324-325). Maksu-ja Tolliameti teatise kohaselt on võlgniku töötasu brutosummas olnud septembris 2022 1143,66 eurot ja septembris 2023 AS Pensionikeskus teinud võlgnikule väljamakse brutosummas 3948,71 eurot (dtl 359-360).
13.Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). PankrS § 175 lg 2 p-i 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
14.Kohus märgib, et kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendid nr 3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-1916, p 14). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei nähtu võlgniku E L käitumisest initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Võlgnik ei ole kohtule esitanud teavet enda sissetulekute kohta, elu- ja töökoha kohta. Kohus tuvastas, et detsembris 2022, jaanuaris, mais, juunis, juulis ja septembris 2023 sai võlgnik piisavalt sissetulekuid, et teha väljamakseid võlausaldajatele. Kõik võlausaldajad kinnitasid kohtule, et väljamakseid võlgnik teinud ei ole. Võlgnik ei ole menetluse kestel täitnud ka aruande esitamise kohustust, kuigi kohus on teda selleks kohustanud korduvalt. Tuginedes eeltoodule on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud kohustustest vabastamise menetluse kestel PankrS §-s 173 lg 1, 2 ja 3 tulenevaid kohustusi ning ei ole otsinud
2-20-7238 tulutoovat tegevust, ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud, mida teatud kuudel võlgniku sissetulekud tegelikult võimaldasid, samuti ei ole täitnud teabe ja aruannete esitamise kohustust.
15.Tuvastatud asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole oma PankrS §s 173 lg-tes 1, 2 ja 3 sätestatud kohustusi täitnud, on esitamata jätnud andmeid ja varjanud seeläbi saadud tulusid, ei ole teinud võlausaldajatele väljamakseid, mida võlgniku sissetulek võimaldas ja on kahjustanud sellega võlausaldajate huve, mistõttu esineb PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatud alus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast.
16.Õiguse keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast annab üksnes PankrS §-s 173 nimetatud kohustuse süüline rikkumine (Riigikohtu 27.02.2013 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-113). Kohus leiab, et E L on rikkunud PankrS § 173 nimetatud kohustusi süüliselt. Võlaõigusseadus (VÕS) § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg 3 kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohtu hinnangul tegutses võlgnik tahtlikult, kantuna soovist mitte rahuldada võlausaldajate nõudeid – seega on võlgnik rikkunud oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi süüliselt.
17.Kuivõrd kohus on seisukohal, et võlgnik on rikkunud oma PankrS §-s 173 tulenevat kohustust süüliselt, tuleb vastavalt PankrS § 175 lg 2 p 2 keelduda füüsilisest isikust võlgnikku E L pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
18.PankrS § 175 lg 8 kohaselt kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuivõrd kohus keeldub E L pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast tuleb E L kohustustest vabastamise menetlus lõpetada.
19.Juhindudes PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus menetluse lõpetamisel E L usaldusisiku kohustuste täitmisest.
20.PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
21.PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Kohus keeldus võlgniku kohustustest vabastamast. Seetõttu käesoleva kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse.
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad võlgniku kanda. Kuivõrd kindlaks määratavad menetluskulud puuduvad, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.