Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

mittevaralise ja varalise kahju hüvitise suuruse osas.

Määrata kindlaks Ants Prii menetluskulud summas 1470 eurot (sh km), mis on lepingulise esindaja kulud. Välja mõista Ants Priilt Asso Nettani kasuks 3605 eurot 60 senti. Välja mõista Asso Nettanilt Ants Prii kasuks 294 eurot. Tasaarvestada poolte vastastikused menetluskulude nõuded ning mõista Ants Priilt Asso Nettani kasuks välja menetluskulud 3311 eurot 60 senti. Välja mõista Ants Priilt Asso Nettani kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt on nii hageja kui kostja poliitikud. Hageja on Jõgeva valla abivallavanem ja endine Jõgeva linna abilinnapea. Kostja oli samuti Jõgeva linna abilinnapea. Kostja korraldab pikema aja jooksul avalikku laimukampaaniat, väites et hageja ei ole poliitikuna sobiv ning et hageja on justkui popsutanud sõltuvusaineid. Kostja käitus solvavalt ja ähvardavalt ka pooltevahelises kohtuvälises suhtluses. Kostja on avaldanud hageja suhtes korduvalt ebaõige faktiväite, et hageja tarbib sõltuvusaineid, s.o kanepit. Hagejal ei ole sõltuvust ning ta ei pea sellist laimu taluma. Valeväited on ületanud igasuguse kriitika piiri. Kostja väide on hageja au teotav, kostja on hageja isiklikke õigusi rikkunud. Kostja poolt on avaldatud järgmised postitused Facebook’i grupis „Jõgeva sõnas ja pildis“: -

„Ainult imestan! Ei sobi kaitseväkke, sest on tervisega kimpus, popsutanud sõltuvusaineid ja nüüd pannakse abivallavanemaks? Värske veri ja uued kombed! /.../“

-

„Teeb vallavalitsusse kanepi popsutamise nurgakese.“

Kostjal tuleb tõendada, et avaldatud faktiväide on tõene. Kostja on äärmiselt negatiivselt kommenteerinud ükskõik missugust hageja mainimist meedias. Möödunud kohalike valimiste ajal alavääristas kostja hagejat järjepidevalt, nt avaldas järgmised väited: hageja on liiga noor ning ei ole abilinnapeaks sobiv; hageja on kiusajast tupsutöll; hagejale tuleb leida jõukohast tööd; hagejal on terviseprobleeme. Hageja nõude esitamisel neile väidetele ei tugine, kuid esitas need illustreerimaks, et tegemist ei ole tavapärase kriitikaga, millega avaliku elu tegelane peaks arvestama, vaid eesmärgipärase käitumisega hageja maine kahjustamiseks. Kostja väide hageja väidetava sõltuvuse kohta ei ole seotud hageja ametiülesannete täitmisega, tegemist on terviseandmetega, mille avaldamine on asjakohatu ega aita kaasa avalikule debatile. Kostja on tekitanud hagejale olulist mainekahju kohalike inimeste silmis ning kostja süü on keskmisest suurem. Hageja üleelamisi tõendab ka asjaolu, et ta pidi pöörduma veebikonstaabli poole palvega aidata teda kostja laimukampaania (küberkiusamine) teemal. Hagejale on tekkinud moraalne kahju, sest ta on pidanud tundma häbitunnet tegude eest, mida ta pole toime pannud. Kostja avaldatud tekstist jäi mõistlikule lugejale mulje, justkui oleks hageja ebausaldusväärne isik, kes ei vääri lugupidamist ning ei ole avaliku elu tegelaseks sobiv. Ka kolmandad isikud on avalikult pöördunud kostja poole seoses kostja postitustega. Nad seostavad kostja laimu hagejaga isegi siis, kui kostja otseselt hageja nime ei maini, sest teavad, et kostja etteheited on alati suunatud hageja pihta. Kostja avaldatud laim on põhjustanud hagejale ebamugavustunnet suhtlemisel, valeväite tulemusel hakkasid kolmandad isikud kahtlustama hagejat sõltuvuses, mis on hagejale väga solvav. Hageja soovib mittevaralise kahjuhüvitise väljamõistmist kohtu õiglasel äranägemisel. Hüvitis peaks lähtuma mh sellest, et kostja tegevus oli kantud täielikust tahtlusest, kostja pole midagi ette võtnud pärast talle õigusvastasusest teatamist ja kostja on hoolimatu ning ükskõikne. Hagejal on tekkinud varaline kahju, kohtueelsed õigusabikulud 640 eurot (sh km) seoses kostjale nõudekirja koostamise ja edastamisega. Hageja ei oleks pidanud pöörduma asjatundja poole, kui kostja poleks valefaktiväiteid avaldanud.

sõbralikult nalja poliitikute tegevuste üle läbi iroonia ja sarkasmi vaatevinkli, et poliitikuid sihilikult provotseerida. Kostja ei ole oma postituses väitnud, et kellelgi oleks sõltuvus ega ka konkreetselt, et hageja on popsutanud sõltuvusaineid. Sama märkis kostja kanepi popsutamise nurga kommentaari kohta. Kostja väitis, et keegi tuvastamata isik on popsutanud sõltuvusaineid. Kommentaar on pandud fotole, millel on seitse inimest. Keeleliselt ei väitnud kostja oma postituses mitte kellegi kohta mitte midagi, sest lause lõpus oli küsimärk, millel kostja ootas Priit Põdra, Angela Saksingu ja Peep Põdderi vastust. Küsimust ei saa keeleliselt ega juriidiliselt pidada väite esitamiseks. Kui kohus peaks leidma, et kostja väitis postituses, et hageja popsutas sõltuvusaineid, siis on tegemist sigarettide suitsetamisega ehk popsutamisega, mis on avalik saladus. Samuti pole vaidlust, et sigaretid sisaldavad nikotiini ehk sõltuvust tekitavaid aineid. Seega vastab faktiväide tõele ja selle ümberlükkamist ei saa hageja nõuda. Kostja ei ole rikkunud hageja isikuõigusi. Samuti ei ole kostja väitnud postituses „teeb vallavalitsuses kanepi popsutamise nurga“, et hagejal on sõltuvus. Kostja pole kellelegi viidanud. Kui kohus leiab, et postituses on mõeldud hagejat, siis kostja tegi seda iroonia ja sarkasmi printsiibist tulenevalt. Postituse lõpus oli naeratav emotikon, mis viitab, et postitus polnud tõsiseltvõetav, tegemist oli huumoriga. Kostja ei ole teinud laimukampaaniat ega pole väitnud, et hageja on liiga noor ning pole abilinnapeaks sobiv, et hageja on kiusajast tupsutöll (lause lõpus oli küsimärk, postitus oli pildi all, kus kolm inimest). Jõukohase töö leidmise kommentaar oli huumor ja postitatud rohkem kui kolm aastat tagasi (aegunud nõue). Postitus „hagejal on terviseprobleeme“ on väärtusotsustus, mis on põhinenud hageja enda postitusel. Kostja leidis, et tegemist ei ole ebaõigete faktiväidetega, hagejal puudub nõudeõigus. Tegemist on väärtushinnangutega. Kostja hoiatas avalikkust hageja võimalikust ebasobiva ja ebakohase käitumise eest, millest võib järeldada, et hageja ei sobi avalikkuse huvisid kaitsma omavalitsuse juhina. Kostja käsutuses olev informatsioon oli piisav väärtushinnangu andmiseks. Väärtushinnang ei olnud ebakohane. Hageja mittevaralise kahju nõue on põhjendamatu. Isegi kui väärtushinnangute avaldamine oleks hageja au teotav ja õigusvastane, siis peaks väljamõistetav hüvitis olema hageja enda ebakohast käitumist arvestades minimaalne. Kostja oli seisukohal, et ei saa lasta ümber lükata väidet, mille hageja on sisuliselt omaks võtnud, sest üheks sõltuvusaineks on tubakas/nikotiin, mida hageja tarvitab.

MAAKOHTU LAHEND

ütlevad selle peale Priit Põdra, Angela Saksing ja Peep Põdder?“ (tl 13-18). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on faktiväidete avaldaja, kas ta esitas tõeseid faktiväiteid hageja kohta ning kas hagejal on faktiväidete avaldamise tõttu tekkinud kahju. VÕS § 1047 lg-te 1 ja 2 järgi on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Andmete avaldamine on andmete teatavaks tegemine kolmandatele ehk kõrvalistele isikutele. Avaldajaks on igasugune isik, kelle kontrolli all on andmete avalikkusele (kolmandad ehk kõrvalised isikud) kättesaadavaks tegemine. Tähendust ei oma see, kas isik avaldab andmed enda nimel, kellegi eest või vastusena teise isiku andmete avaldamisele. Kui isik avaldab andmeid, vastutab ta samuti hoolimata sellest, kas ta vastas kellegi esialgsele kommentaarile või mitte. Hagejal on õigus valida, kelle vastu nõue esitada ning hageja on oma valiku teinud. Maakohtu hinnangul saab kostjat pidada avaldajaks VÕS § 1047 lg 1 mõttes, sest ta on enda Facebook’i grupis, kus on pea 3000 liiget, avaldanud kommentaari kolmandatele ehk kõrvalistele isikutele ning ta on enda kommentaaris sisalduvad andmed teinud neile kättesaadavaks. Kostjal oli võimalus jätta kommentaar kirjutamata. Kostja kommentaar „popsutab sõltuvusaineid“ on faktiväide, kuna selline väide on kontrollitav ja selle tõesus ja väärus tõendatav. Faktiväide käib hageja kohta. Küsimärk lause lõpus ei muuda faktiväite olemust. Hageja on õigesti öelnud, et hinnanguid saab esitada ka retoorilise küsimusena. See kehtib ka faktiväidete kohta. Kostja kommentaarist nähtub, et küsimärk ei olnud pandud faktiväidet sisaldava lause lõppu, vaid lause lõppu, kus kostja tahtis seisukohta teistelt inimestelt. Kelle väite osas ta seisukohta tahtis, kas enda või Toomas Reisalu, pole teada, kuid see ei oma asjas tähendust ning asja lahendamist ei mõjuta. Kostja jagas 18. oktoobril 2021 ajalehe Vooremaa postitust uue koalitsiooni kohta, millele lisatud pildil on ka hageja. Puudub vaidlus, et uues koalitsioonis on abivallavanemateks Viktor Svjatõšev ning hageja. Postitust kommenteeris Toomas Reisalu, milles ta mh kirjutas abivallavanema kohta: „Minul tekivad küsimused abivallavanema tervisliku seisundi osas: kas ta on oma kanepisõltuvusest üle saanud, kas on uuesti oht, et teda tabab ametisoleku ajal kanepi kasutamisest psühhoos ja ta lõpetab taas psühhiaatriahaiglas. /.../ Küsimus ongi ainult selles, kas abivallavanem kasutab narkootilisi aineid ka praegu või on oma pahest üle saanud? /.../“. Maakohtu hinnangul on tõene kostja väide, et ta kirjutas enda kommentaari vastuseks Toomas Reisalu kommentaarile. Kostja kommentaar oli sellele järgnev ja see lähtub ka postituse sõnastusest. Kostja kirjutas: „Ainult imestan! Ei sobi kaitseväkke, sest on tervisega kimpus, popsutanud sõltuvusaineid ja nüüd pannakse abivallavanemaks? Värske veri ja uued kombed! /.../“ Enne Toomas Reisalu kommentaari teemat selliselt postituses ei käsitletud. Konteksti arvestades leidis maakohus, et mõistliku inimese arusaama järgi viitas kostja enda kommentaaris sellele, et hageja on tarvitanud kanepit ning mitte tavalisi sigarette. Toomas Reisalu kirjutas kommentaaris konkreetselt ja selgelt abivallavanema kanepisõltuvusest ja kanepi tarvitamisest. Kostja on kirjutanud abivallavanema kohta „popsutanud sõltuvusaineid“, „nüüd pannakse abivallavanemaks“ ning „värske veri ja uued kombed“. Kaht kommetaari järjestikku lugedes saab tekkida sõltuvusaine osas vaid arusaam, et kostja kommentaaris

peetakse sõltuvusaineks kanepit. Kostja Facebook’i grupp on tema sõnul mõeldud kogukonna (Jõgeva) uudiste jagamiseks. Seega on grupiliikmeteks (kokku ~2900 liiget) vähemalt suures osas, kui mitte kõik, inimesed, kes on seotud Jõgevamaaga ning kursis Jõgevamaa eluga. Neile on teada, et teine abivallavanem (V. Svajõšev) ei ole uus vallavalitsuses ega „värske veri“. Lisaks ei saa „uueks kombeks“ olla sigarettide popsutamine. Sigarettide suitsetamine on tavaline pea igas asutuses, kanepi aga mitte, kuna see on illegaalne. Kostja avaldas asjaolusid, millest mõistlikud inimesed võivad järeldada, et hageja on tarvitanud kanepit. Tähendust ei oma, et postituses polnud hageja nime, tema isik on kommentaarist mõistlikult järeldatav. Täiendavalt toetab seda hilisem kostja kommentaar (tl 19-21). Kostja jagas samas grupis kõigest kaks päeva hiljem (22. oktoobril 2021) Valimisliidu „Omad inimesed“ postitust ja pilti, millele kirjutas kommentaari Terje Rudissaar: „Noo... Triin Pärsim ju töölt ära ei tule, seega peab ta volikogu tööst loobuma- kahte ei saa- ja tulebki Triin Pärsimi asemel sisse Asso Nettan. Tema eesmärk oli võita: no võitiski (silma pilgutav emotikon) abivallavanema koha!“. Kommentaarile vastas samas grupis kostja: „Teeb vallavalitsusse kanepi popsutamise nurgakese (naeratav emotikon)“. Seda oli võimaldatud lugeda samadel inimestel, kes said lugeda ka vaidlusalust kommentaari. Nimetatud kommetaaris on kostja juba selgelt viidanud hagejale kui kanepist huvitatud abivallavanemale. Maakohus möönis, et kostja kirjutatud väidet („popsutanud sõltuvusaineid“) võib keeleliselt tõlgendada ka kui tavalise sigareti suitsetamist, kuid eelkõige postituse laadi ning konteksti ja teisi kommentaare arvestades, on tegemist faktiväitega, milles mõistlikud inimesed tajuvad väidet pigem kanepi tarvitamisena. Tavaliste sigarettide suitsetamine uudiskünnist tavapäraselt ei ületa. Kostja avaldas oma kommentaaris kaudse faktiväite, millest on järeldatav otsene faktiväide ning just seda mõistlikud lugejad ka tajuvad ja järeldavad. Kostja vastuväited ei anna alust muude järelduste tegemiseks. Ümber on võimalik lükata ka niisuguseid ebaõigeid asjaolusid, mis avaldatust järelduvad. VÕS § 1047 lg-test 2 ja 3 tulenevalt oli kostjal kohustus tõendada, et tema poolt avaldatu vastab tõele või et ta kontrollis esitatud asjaolu piisava hoolsusega. Maakohtu hinnangul polnud kostja suutnud seda teha. Kostja pole kohtu ette toonud ühtegi tõendit, mille alusel oleks võimalik tuvastada, et faktiväide on tõene, st hageja on kanepit tarvitanud ja kostja sellest oma kommentaari esitamise ajal teadis, seega on kostja poolt avaldatud ebaõige faktiväide hageja isiklikke õigusi rikkuv ning õigusvastane. VÕS § 1047 lg 3 sätestab, et hoolimata sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Maakohus leidis, et kostjal on andmete tõesuse kontrollimise kohustus ka siis, kui ta on andmed saanud ükskõik mis allikast, sh kui andmed on esialgselt avaldanud keegi teine, nt teine kommentaator. Kostja ei ole faktiväidete avaldamisel olnud piisavalt hoolas väidete kontrollimisel ning kostja vastuväited ei muuda avaldatut õiguspäraseks. Kostja pole tõendanud, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma, et tema avaldatud faktiväide on ebaõige. See, et algse kommentaari avaldas Toomas Reisalu, ei muuda kostja kommentaari tõeseks ja õiguspäraseks. Kuigi hageja on avaliku elu tegelane, ei ole avalikkuse kõrgendatud huvi tema tervise- ja sõltuvusprobleemide suhtes absoluutne – avaldada tohib ka siis tõest infot. Kui avaliku elu tegelasel on sõltuvusprobleemid ning sellised andmed on tõesed ja kontrollitavad ning samal ajal takistavad või mõjutavad tema tegevust avalikus elus ja on sellega seoses, siis võib vastavate kontrollitud faktiväidete avaldamine olla õiguspärane. Praegusel juhul jääb kostja avaldatud faktiväide kuulujutu tasandile ning selline andmete avaldamine pole lubatav. Absoluutne ei ole kostja ajakirjandusvabadus ning Facebook’is kommentaari avaldamine ole ajakirjanduslik tegevus –

kostja haldab kinnist Facebook’i gruppi, kus ta lihtsalt jagab Jõgeva kohta teavet ega kirjuta ise artikleid või uudiseid. Avalikkuse kõrgendatud huviga ja ajakirjandusvabadusega käib alati kaasas avaldatavate andmete kontrollimise kohustus ning kõrgendatud huvile ja ajakirjandusvabadusele viitamisega ei saa õigustada õigusvastast käitumist. Ebatõese väite avaldamist ei saa õigustada ka sellega, et kostja kirjutas kommentaari imestusest või väljendas irooniat, sarkasmi või huumorit. Kostja imestus polnud suunatud sellele, et hageja popsutab sõltuvusaineid, vaid et abivallavanemaks pandi inimene, kes seda teeb. Ka iroonia, sarkasm või huumor ei muuda avaldatud faktiväidet tõeseks ega avaldamist õiguspäraseks. Lisaks puuduvad viited, et kostja tegutseks koomikuna, kelle väljaütlemisi kõrvalised isikud siis selles võtmes ka tõlgendada oskaksid. Kostja poolt ebatõese faktiväite avaldamine on õigusvastane ja kostja on selle eest vastutav. Hageja on palunud kohustada kostjat avaldama enda Facebook’i grupis järgmine tekst: „Mina, Ants Prii, avaldasin väite, et Asso Nettan on popsutanud sõltuvusaineid. Antud väide on vale ja lükkan selle ümber”. Maakohus leidis, et faktiväidet ei saa hageja nõutud kujul ümber lükata. Kohtuistungil vaidlesid pooled nimetatu üle. Kostja väitis, et hagi sisu ja nõue on omavahel vastuolus, sest ümber ei saa lükata objektiivset tõde, et hageja on suitsetaja ehk tarvitab sõltuvusaineid (e-sigaretti). Hageja ei ole palunud ümber lükata väidet, et ta on kanepit tarvitanud. Hageja jäi seisukohale, et kui ebaõige faktiväide on avaldatud, siis selle ümberlükkamine peab toimuma samamoodi ja samu väljendeid kasutades. Maakohus märkis, et faktiväite ümberlükkamise viis ja koht ei kehti faktiväite sisu ehk sõnastuse kohta. Viisi ja koha all on mõeldud seda, kuidas faktiväited avaldati (suuliselt, kirjalikult) ja kus. Olukorras, kus kostja on avaldanud kaudse faktiväite, millest on järeldatav otsene faktiväide, saab ja tuleb ümber lükata otsene faktiväide. Sellises olukorras saab kannatanu nõuda avaldaja kulul niisuguse asjaolu ümberlükkamist, mis avaldatust järeldub. Kuigi kostja avaldatud ebaõige faktiväide on väär, ei olnud maakohtu hinnangul võimalik faktiväite ümberlükkamine hageja taotletud kujul. Hageja pidanuks nõudma selle faktiväite ümberlükkamist, mis tulenes postituse sisust. Kuna kohus on seotud hagi resolutsiooniga ja hageja määratud nõude piiridega, jättis maakohus ebaõige faktiväite ümberlükkamise – avalduse tegemise – nõude rahuldamata. Ebaõige faktiväite ümberlükkamise nõude rahuldamata jätmine ei välista mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Isiklike õiguste rikkumiseks on ka ebaõigete faktide avaldamine VÕS § 1047 lg-st 1 lähtuvalt. Kuna kostja avaldas hageja suhtes faktiväite – hageja on tarvitanud kanepit, mis oli ebatõene, saab nimetatud faktiväide olla aluseks mittevaralise kahju hüvitamise nõudele. Kostja tegevus kommentaari kirjutamisel oli õigusvastane ning enda tegevusega teotas kostja hageja au ning tekitas hagejale negatiivse kuvandi, s.o andis kolmandatele isikutele mõista, et hageja on tarvitanud kanepit ehk illegaalset sõltuvusainet. Kostja ei ole nõuet vabatahtlikult täitnud. Hageja on kohalik poliitik ja vallajuht, mistõttu ka avaliku elu tegelane ja suurema avalikkuse tähelepanu all. Hageja peab arvestama tema suunas oleva suurema kriitikaga, kuid mitte valeväidete ja laimuga. Riigikohtu praktika kohaselt avaliku elu tegelase au ja head nime teotavana on käsitletav negatiivse sisuga informatsioon üldjuhul ainult siis, kui levitatud informatsioon rajaneb andmetel, mis ei ole vastavuses tegelikkusega. Hageja kohta avaldatu rajanes ebatõestel faktidel ning tegemist on negatiivse sisuga informatsiooniga ning kahjustas hageja mainet. Seega ei jää faktiväide hageja kõrgendatud talumiskohustuse piiresse.

VÕS § 1050 järgi eeldatakse kahju tekitaja süüd. Kostja ei ole tõendanud, et ta pole kahju tekitamises süüdi. Ükski kostja väide pole aluseks kostja vastutusest vabastamiseks. Kostja vastutab hagejale hageja isiklike õiguste rikkumisega tekitatud kahju eest. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Arvestades kohtupraktikat isiklike õiguste rikkumisel välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suuruste kohta, pidas maakohus mõistlikuks hüvitiseks 500 eurot. Kostja kommentaar internetis ei ole mõistliku isiku jaoks erakordselt suure kaaluga ega riiva sedavõrd intensiivselt hageja au. Kostja avaldas kommentaari Facebook’i kinnises grupis, mistõttu kommentaar ei jõudnud nii suure hulga lugejateni kui nt Delfi kommentaariumis. Ometi oli grupis ligikaudu 3000 inimest. Tõendatud on, et inimesed tajusid kommentaari negatiivselt ning osad hakkasid selle kohta hagejalt ka küsima (tl 107-112). Pole teada, et kommentaarid vastava postituse juures oleks suletud lugemiseks. Kostja ei ole mõista andnud, et on midagi valesti teinud (näiteks vabandanud) ega nõuet vabatahtlikult täitnud. Kui hageja pöördus antud teemal kostja poole, nimetas kostja hagejat haledaks ja viletsaks meheks. Kostja selgitas istungil oma majanduslikku olukorda – tema sissetulekuks on pension, kuid tal on muud vara (kinnistud, autod). Maakohtu hinnangul on kostjal võimalik hüvitis tasuda ilma, et see kahjustaks tema enda igapäevast toimetulekut. Määratav hüvitis peaks mõjutama kostjat hoiduma edaspidi sarnasest tegevusest – kontrollimata valeväidete avaldamisest teiste isikute kohta. Põhjendatud ei ole hageja võrdlus elatustaseme suurenemisega. Maakohus leidis, et ka hageja varalise kahju nõue kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks on põhjendatud. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg-te 1, 2 ja 3 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Kostja avaldas kaudse ebaõige faktiväite, millest oli järeldatav ebaõige otsene faktiväide. Sellega rikkus kostja hageja isiklikke õigusi. Hageja kirjutas enne esindaja poole pöördumist kostjale, kes mõistliku arutelu asemel solvas hagejat („Mina näen sind lihtsalt haleda ja viletsa mehena!“). Samuti on asjas leidnud tuvastamist, et kohtueelselt oli hagejal lepinguline esindaja, kelle vahendusel hageja kostjale nõude esitas. Hageja esindaja koostas nõudekirja ja edastas selle kostjale. Hagejal tekkis õigusabikulu 640 eurot (nõudekirja koostamine ja edastamine). Maakohus leidis, et 640 eurot on põhjendatud ja mõistlik kulu. Kuivõrd hageja mittevaralise ja varalise kahju nõuded kostja vastu on põhjendatud, on põhjendatud ka nõue hüvitistelt alates hagi esitamisest kuni täitmiseni seadusjärgse viivise väljamõistmiseks. Maakohus piiras viivise suuruse hüvitiste summaga. Kuna hageja esitas kohtule viis nõuet (ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõue, mittevaralise kahju hüvitamise nõue, sellelt viivisenõue, varalise kahju hüvitamise nõue ja sellelt viivise nõue), millest neli rahuldati, jättis maakohus lähtudes TsMS § 163 lg-st 1 menetluskulud 20% ulatuses hageja kanda ja 80% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulud koosnesid riigilõivust 475 eurot ja lepingulise esindaja kuludest 4576 eurot (sh käibemaks). Kostja menetluskulud koosnesid lepingulise esindaja kuludest 2292 eurot (sh käibemaks). Maakohus luges hageja menetluskulud riigilõivu osas põhjendatuks. Poolte lepinguliste esindajate kulud määras maakohus kindlaks põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

kostja suuremas osas kohtuvälist nõuet aktsepteerima. Kohus pidanuks seda arvestama hageja esindaja kohtuväliste kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnates. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga menetluskulude jaotuse osas. Kohus ei arvestanud, et ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõue oli menetluses n-ö primaarnõue, mille üle on käinud pea kogu vaidlus ja millega on seotud kulude teke. Kostja on hageja peamisele nõudele edukalt vastu vaielnud, mis ei väljendu adekvaatselt menetluskulude jaotuses. Lugedes hageja õigusabile kulunud aja põhjendatuks 21 tunni ulatuses, on kohus jätnud hindamata kostja vastuväited. Kohus ei arvestanud, et enamus 21 tunnist on kulunud haginõude menetlemisele, millega sooviti ebaõigete andmete ümberlükkamist. Kohus jättis selle nõude rahuldamata, mistõttu ei pea kostja selle nõude menetlemisega seotud kulu kinni maksma.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11). Toomas Reisalu kommentaaris on selgelt ja üheselt arusaadavalt viidatud kanepi kasutamisele, selle mõjudele ja hageja väidetavale varaemale kanepisõltuvusele. Kostja kommenteeris Toomas Reisalu poolt kirjutatut. Kostja ei vaidlusta apellatsioonkaebuses maakohtu poolt tuvastatut, et kostja ei tõendanud menetluses, et tema avaldatud faktiväide on tõene. Isikuõiguste rikkumine au teotavate ebaõigete faktiväidete avaldamisega (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1047 lg 1) on reeglina õigusvastane. Kohus peab ebaõigete faktiväidete avaldamisega kannatanu au teotamise tõttu esitatud (VÕS §-st 1043, § 1045 lg 1 p-st 4, §-st 1046 ja § 1047 lg-test 1–3 tulenevat) mittevaralise kahju hüvitamise nõuet käsitledes kõigepealt hindama, kas kostja avaldatud faktiväide oli hageja au teotav ehk tema mainet kahjustav (RKTKo 23.03.2023, 2-21-5449, p 13). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et kostja tegevus kommentaari kirjutamisel oli hageja mainet kahjustav ning tekitas hagejast negatiivse kuvandi, s.o andis kolmandatele isikutele mõista, et hageja on tarvitanud kanepit ehk illegaalset sõltuvusainet.

kommentaar internetis ei ole mõistliku isiku jaoks erakordselt suure kaaluga ega riiva sedavõrd intensiivselt hageja au. Kostja avaldas kommentaari Facebooki kinnises grupis, mis ei jõudnud suure hulga lugejateni. Hageja põhinõude rahuldamise tõttu tuleb VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldada ka tema viivisenõue. Hageja palus mõista kostjalt enda kasuks välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagiavalduse esitamise päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja sealt edasi protsendina põhinõudest kuni nõude täieliku rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui mittevaralise kahju hüvitise summa. Alates hagi esitamisest 31. detsembril 2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni 7. märtsil 2024 on mittevaralise kahju hüvitiselt sissenõutavaks muutunud viivis 21 eurot 57 senti. Alates

Ebaõigete faktiväidete avaldamisest tulenevate õiguskaitsevahendite kohaldamise eelduste täidetust tuleb kohtul kontrollida küll vastavalt iga valitud õiguskaitsevahendi liigile, kuid nii andmete ümberlükkamise kui ka kahju hüvitamise nõude eeldused on suures osas kattuvad. Kohus peab mõlema puhul tegema kindlaks, kas isik, kelle vastu on nõue esitatud, on avaldaja, kas tegemist on ebakohase väärtushinnangu või ebaõigete faktiväidetega. Lisaks saab ebaõigete andmete avaldamise korral nõuda andmete ümberlükkamist või parandamist sõltumata nende õigusvastasusest (VÕS § 1047 lg 4), millisel juhul oleks kohtu poolse kontrollimiskohustuse ulatus oluliselt väiksem. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti määranud menetluskulude jaotuse. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, on maakohus põhjendatult jätnud menetluskulud 20% ulatuses hageja ja 80 % ulatuses kostja kanda. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu sellesse kaalutlusotsustusse sekkuda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.