Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused Kostja on sõlminud teenusepakkujaga lepingu läbi teenusepakkuja rakenduse Citybee konto loomise teel. Lepingu tingimuste punkt 1.2. sätestab, et alates konto loomise hetkest, sõlmivad kasutaja ja ettevõte lepingulise õigussuhte, mida reguleerivad käesolevad tingimused (sealhulgas selle lisad), ettevõtte kodulehel, rakenduses ja kontol toodud teave, hinnakiri, teenuse hinnad ja muud sõiduki broneerimise eritingimused (leping). Lepingu tingimuste p-i 1.3 järgi peab kasutaja enne sõiduki broneerimist tutvuma teenuse hindade, hinnakirja ja muude broneerimistingimustega. Broneeringu kinnitamisel loetakse, et kasutaja on teenuse hindadest, hinnakirjast ja muudest broneerimistingimustest teadlik ja on nendega nõustunud. Lepingu sõlmimisel on kostja läbinud isiku tuvastamise (Lisa 2) vastavalt kostjaga sõlmitud lepingu tingimuste p-le 3.4. Kostja sõlmis teenusepakkujaga lepingu 9.10.2022 läbi teenusepakkuja rakenduse Citybee, konto loomise teel ning kostja nõustus samuti CityBee kasutustingimustega (Lisa 1). Hageja ja kostja sõlmisid teenuse kasutamise lepingu nr EEC070873, mille alusel andis hageja kostjale ajutiseks kasutamiseks sõiduki. Kostja kohustus tasuma teenuse kasutamise eest tasu vastavalt lepingu tingimuste punktile 8. Lepingu alusel andis hageja kostjale ajutiseks kasutamiseks sõiduki VW Golf (riiklik nr XXXXXX) perioodiks 18.11.2022 kell 22:31 kuni 19.11.2022 kell 1:20 (Lisa 3). Tasu arvestatakse vastavalt kasutatud perioodile. Lepingu tingimuste punkti 2.9. kohaselt on kasutusperioodi ajavahemik sõiduki võtmise (lahtilukustamise) hetkest kuni sõiduki tagastamise (lukustamise) hetkeni. Kostja kohustus lepingust tuleneva teenuse kasutamise eest maksma tasu summas 30,94 eurot vastavalt esitatud arvele nr. 400630 (Lisa 4). Kostja arvet tasunud ei ole. Hageja esitas kostjale pretensiooni (Lisa 6) trahvi nr FCBEE000653 kohta (Lisa 7), mis sisaldab

teise tasulise kirja saatmise eest 5 eurot, 5.06.2023 kolmanda tasulise kirja saatmise eest 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud on järgmised: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine, telefoni teel, e-maili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Lisaks on hagejal õigus nõuda trahvinõudest nr FCBEE000653 tulenevat sissenõudmiskulusid. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esitab tõendina kostjale saadetud kirjad (Lisa 9). Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist 40 € ja kulu kujunemine on järgmine: 22.02.2023 esimese tasulise kirja saatmise eest 20 eurot, 20.03.2023 teise tasulise kirja saatmise eest 5 eurot, 14.06.2023 kolmanda tasulise kirja saatmise eest 5 eurot. Lisaks on muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot,. mis sisaldavat järgmisi toiminguid: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Sissenõudmiskulud on kokku 70 €. Pooled on lepingu p 8.-19 kokku leppinud viivise määras 0,05% päevas võlalt (Lisa 1 p 8.19). Hageja nõuab viivist arve 400630 järgselt põhivõlalt 30,94 eurolt arve maksetähtpäevale järgnevast päevast alates s.o 26.11.2022 kuni hagi esitamiseni 8.11.2023 (arvestus, Lisa 10). Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivisenõue 5,38 eurot. Hageja nõuab viivist FCBEE000653 põhivõla summalt 500 eurot arve maksetähtpäevale järgnevast päevast alates s.o 25.10.2022 kuni hagi esitamiseni 8.11.2023 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 0,05% päevas kooskõlas lepingu p-ga 8.19 (arvestus, Lisa 10). Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivisenõue 95 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 530,94 eurot, sissenõudmiskulud 70 eurot ja sissenõutavaks muutunud viiviseid kokku 100,38 eurot, viivised alates 9.11.2023 kuni arve nr 400630 järgse põhinõude summas 30,94 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 0,05% päevas ning kuni FCBEE000653 põhinõude summas 500 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 0,05% päevas. Lisaks palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud: riigilõiv 245,00 eurot ja hageja õigusabikulud 358,00 eurot, maisekäsu kiiremetluse kulu 20 € ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu, kuid vastust ei allkirjastanud. Kostja ei ole nõus trahviga, kuna pole midagi teinud. Konto on teinud keegi teine inimene, kelle politsei pidas kinni, politseil on tema andmed. Kostja ei ole võtnud autot, pole sellega sõitnud. 3 (7)

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuivõrd tegemist on lihtmenetluse vaidlusega (TsMS § 405, kuna nii hagi kui vastuhagi hind oli nende esitamise ajal alla 2000 euro ja 01.01.22 kehtiva redaktsiooni järgi alla 3500 €), siis on otsus lihtsustatud vormis TsMS § 444 lg 2 järgi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 8 lg 1, 2 järgi tuleb lepingut täita vastavalt lepingus ja seaduses kokkulepitule. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, viivist, kahju hüvitamist VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 § 108 lg 1, Kohutuse rikkumine on kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine VÕS § 100 järgi. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, 108 lg 1 järgi nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. VÕS § 271 järgi kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, lg 7 1. lause sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult lepingus kokkulepitud viivist ning (TsMS) § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: 1) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on tõendanud kohtule esitatud isiku tuvastamise andmetega (hagiavalduse lisa 2, dtl 6465, fotod), et kostja on esitanud 1) end isiku tuvastamiseks ja 2) oma juhiloa, mis on kehtiv 06.03.2021-05.03.2031. Hageja on tõendanud esitatud tellimuskirja/broneeringu kinnitusega #1085979, et kostja on soovinud kasutada sõidukit VW Golf XXXXXX (hagi lisa 3, dtl 66) perioodiks 16.11.2022-19.11.2022. Seega on tõendatud hageja väide, et kostja sõlmis hagejaga lepingu sõiduki kasutamiseks 16.11.2022-19.11.2022 ning viidatatud tellimuskirja kohaselt oli tasu asja kasutamise eest 30,94 €. Kostja vaidles vastu trahvinõudele, kuid ei vaidlustanud asjaolu, et ta kasutas sõidukit 16.11.2022-19.11.2022 ja et ta oleks selle eest tasunud hagejale 30,94 €. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et ta sõlmis kostjaga VÕS § 271 järgi sõiduki VW Golf XXXXXX kasutamiseks üürilepingu 16.11.2022-19.11.2022, mille eest pidi kostja maksma hagejale tasu 30,94 €. Hageja on esitanud kostjale arve nr 400630 30,94 € tasumiseks 4 (7)

25.11.2022 (dtl 67). Kuna kostja ei ole märgitud tasu hagejale maksnud, on kostja rikkunud VÕS 271 tulenevat asja kasutamise tasu maksmise kohustust VÕS § 100 mõttes. Tasunõue muutus vastavalt esitatud arvele nr 400630 20.11.22 (dtl 67, hagi lisa 4) sissenõutavaks 25.11.2022 VÕS § 82 lg 1, 7 1. lause järgi. Hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 271 järgi. Kuna kostja pole väitnud, et tasu on makstud, siis on ta tasu maksmise kohustuse rikkumises ja viivituses ning hagejal on õigus nõuda VÕS 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 271, § 113 lg 1 järgi kostjalt tasu maksmist 30,94 € ning viivist. Hageja on tõendanud kohtule esitatud lepinguga, et vastavalt tingimuste p-le 18.9 on viivis võlalt päevas 0,05% (dtl 59). Kuna kostja kohustus maksma sõiduki kasutamise eest tasu 25.11.2022, siis on viivis maksmata tasuvõlalt 30,94 € arve maksetähtpäevale järgnevast päevast ehk alates 26.11.2022 kuni hagi esitamiseni 08.11.2023 kokku 5,38 eurot. Kostjal on kohutus tasuda hagejale viivist 5,38 eurot ning alates 09.11.2023 TsMS § 367 järgi 0,05% päevas võlalt kuni selle tasumiseni. Hageja on tõendanud kohtule esitatud e-kirjadega 30.01.2023, 15.03.2023, 05.06.2023, et nõudis kostjalt auto kasutamise eest tasu ja viivist, sh ka sissneõudmiskulusid kolme e-kirjaga (hagi lisa 8, dtl 73-78). Seega on hagejal õigus nõuda pärast lepingu lõppemist sissenõudmiskulusid VÕS § 113.2 lg 2 p 1 järgi, kuid mitte 30 eurot, vaid 25 eurot. Nimelt on hagejal võimalik nõuda VÕS § 113.2 lg 2 p 1 järgi sissneõudmiskulusid kogusummas kuni 30 eurot, sh esimese kirja eest 15 eurot ja kummagi järgneva kirja eest 5 eurot. Käesoleval juhul on hageja tõendanud, et ta on esitanud kostjale auto kasutamise tasu ja viivise maksmiseks 3 nõudekirja. Seega piirduvad tema sissnõudekulud 25 euroga (1. kiri 15 eurot ja järgmised kaks kirja kokku 10 eurot (5+5/). Hageja poolt kohtule esitatud hagi lisa 9-st nähtuvad meeldetuletuskirjad seoses trahvinõudega ning ei nähtu, et hageja oleks nendes kirjades nõudnud kostjalt auto kasutamise tasu 30,94 € ja vastavat viivist (dtl 79-84, eriti 14.06.23 e-kiri, dtl 83). Hageja väitis, et võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule vastamisega seotud kulusid, võlanõuete selgitamise ja vastuväidetele vastamist telefoni teel, e-maili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulusid, võlanõude avaldamisega tehtud kulusid, mis õigustaks hagejal saada sissenõudekulusid kokku 30 eurot. Kohtu hinnangul on eelviidatud toimingud sellised, mida on vajalik teha, et esitada nõudekirjad. Nimelt selleks, et võlausaldaja saaks üldse nõudekirja esitada, on vaja võlausaldajal teha just vastavad toimingud: selgitada välja võlg, kontrollida seda, kontrollida võlgniku andmed jms, teha talle kõnesid, millele järgneb võlgnikule nõudekirja(de) esitamine. Nii on hageja hagiavalduses mainitud muud toimingud hõlmatud VÕS § 113.2 lg 2 p 1 mainitud nõudekirjade saatmise kuludega. Seega on hageja sissenõudmiskulude nõue (tasunõude ja sellelt arvestatud viivisenõude kirjade saatmine) osaliselt tõendatud ja põhjendatud VÕS § 113.2 lg 2 p 1 järgi 25 eurot. Hageja on oma leppetrahvi nõudes tuginenud lepingu p-le 7.6, 7.6.1. Lepingu tingimuste puntki

rikkumisest tulenevaid riske, vastutust ja kahju ja/või vastutab ettevõttele ja/või kolmandatele isikutele põhjustatud kahju eest. Hageja väidete kohaselt on kostjale esitatud pretensiooni trahvi (trahvi nr FCBEE000653) tasumiseks, mis sisaldab 13. oktoobril 2022 auto Volkswagen T-Roc (riiklik nr. XXXXXX) juhtimist ilma juhtimisõiguseta. Juhtumi ajal oli kostja hageja väidetel auto rendilevõtja. Eelnimetatud rikkumise tagajärjel pidi kostja tasuma hagejale hinnakirja järgset trahvi 500 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud tellimiskirjast/broneeringust #1085979 (hagi lisa 3) nähtub, et kostja broneeris sõiduki VW Golf registrimärgiga XXXXXX (hagi lisa 3, dtl 66) perioodiks 16.11.2022-19.11.2022. Seega saab järeldada, et sõiduki kasutamiseks peab kasutaja tegema tellimuskirja/broneeringu sõiduki kasutamiseks. Esitatud leppetrahvi arvest nr FCBEE000653 14.10.2022 (lisa 7, dtl 72) nähtub, et leppetrahvi arve on esitatud sõiduki, mille registrimärk on XXXXXX, kasutamise eest ilma juhtimisõiguseta. Märgitud arvest ei nähtu ei sõiduki marki ennast ega selle kasutamise aega ega andmeid selle kohta, millal ja mis ajaks siis väidetavalt poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kostja tolle sõiduki tellis/broneeris kasutamiseks. Pretensioonist kostjale (lisa 6, dtl 70) nähtub, 13. oktoobril 2022 registreeriti juhtum sõidukiga Volkswagen T-Roc (riiklik nr. XXXXXX) ja mille käigus registreeris politsei 13. oktoobril 2022 juhtumi sõidukiga Volkswagen T-Roc (riiklik nr. XXXXXX) ja kus politsei tabas roolist juhtimisõiguseta isiku. Pretensiooni kohaselt oli kostja vastavalt 14. jaanuaril 2021 sõlmitud sõidukite rendi- ja teenuste osutamise lepingule auto rendilevõtja. Hagiavalduses ei ole hageja väitnud, et kostja oli sõlminud hageja lepingu 14.01.2021 (vaid on väitnud, et see oli sõlmitud hoopis 09.10.22) ning esitatud tõenditest seda ka ei nähtu. Nähtub vaid see, et kostja tellis/broneeris teise sõiduki ehk VW Golf registrimärgiga XXXXXX (dtl 66) perioodiks 16.11.2022-19.11.22, mitte sõiduki Volkswagen T-Roc, mille registrimärk on XXXXXX, 13. oktoobriks 2022. Kohus märgib täiendavalt, et hageja esitatud tõendite järgi (dlt 64-65, juhiloa andmed) oli kostjal nimetatud ajal sõiduki juhtimisõigus. Seega asub kohus järeldusele, et tõendamata on hageja väited, et 13. oktoobril 2022 oli kostja vastavalt hagejaga sõlmitud lepingule auto Volkswagen T-Roc (registrimärk XXXXXX) rendilevõtja ja mida 13.10.2022 juhiti juhtimisõiguseta. Nii on alusetu hageja väide, et kostja on lepingulisi kohustusi (lepingu p 7.6, 7.6.1) väidetavalt rikkunud, mistõttu ei saa hageja nõuda ka kostjalt leppetrahvi 500 eurot VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 158 lg 1 järgi. Samal põhjusel ei saa hageja nõuda ka leppetrahvi nõudelt viivist VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1, TsMS § 367 tingimuste p -i 18.9 järgi 0,05% päevas perioodi 25.10.2022 - 08.11.2023 (hagi esitamiseni) eest 95 € ning alates 09.11.2023 võlgnetavalt leppetrahvilt viivist 0,05% päevas kuni selle tasumiseni. Eeltoodu tõttu ei saa hageja nõuda ka leppetrahvi ja selle viivise nõudega esitatutud meeldetuletuskirjadega seotud sissenõudmiskulusid VÕS § 113.2 lg 2 p 2 järgi 40 €. Kuna kostja poolne kohustust rikkumine ei ole tõendatud, ei hinda kohus sisuliselt leppetrahvi sissenõudmiskulude põhjendatust ja tõendatust (hagi lisa 9, dtl 79-84) ega ka seda, kas tingimuste p 7.6, 7.6.1 nimetatud rikkumine on hõlmatud etteheidetava rikkumisega ning kas leppetrahvi esitamise nõude muud (tähtaegsus, suurus, seos rikkumisega) eeldused on täidetud. Hagi kuulub osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista VÕS § 101 lg 1 p 1 ,6, § 108 lg 1, § 271, § 113 lg 1, § 113.2 lg 2 p 1, TsMS § 367 järgi põhivõlga 30,94 €, viivist 5,38 €, alates 09.11.2023 viivist 0,05% päevas võlgnetavalt põhivõlalt kuni selle tasumiseni ning sissneõudmiskulusid 25 eurot. 6 (7)

Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Menetluskuluks on TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, § 144 p 1, § 175 lg 1 järgi riigilõiv, lepingulise esindaja põhjendatud kulud ning maksekäsu kiirmenetluse muud kulud TsMS § 144 p 7, § 484.2 järgi vastavalt 20 eurot. Hageja 15.11.2023 esitatud menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 23.01.2024. Kostja ei ole kuludele vastuväiteid esitanud. Hageja on märkinud, et tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel lõivu kokku 245 eurot. Esindaja kulud on nimekirja järgi 2 tunni eest (hagi koostamine, lisade komplekteerimine, kohtule esitamine) kokku 358 € (ilma käibemaksuta). Lisaks on hageja märkinud, et tema kuluks on maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Hageja soovis saada kostjalt 701,32 € (arvestamata edasiulatuvat viivist), kuid kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 60,95 eurot (30,94+5,38+25, arvestamata edasiulatuvat viivist TsMS § 367 järgi). Seega kuulus hagi rahuldamisele 8,6 %. Nii jäävad TsMS § 163 lg 1 järgi hageja menetluskulud 8,6 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 91,4% ulatuses hageja kanda. Kohus ei ole võimaldanud kostjal esitada oma menetluskulude nimekirja, mistõttu ei määra kohus kindlaks poolte menetluskulude rahalist suurust ja määrab selle kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 1, 2, lg 2 järgi.

/digitaalne allkiri/ Kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.