Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.
8.Anda võlgnikule menetlusabi ja hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu summas 999,79 eurot (üheksasada üheksakümmend üheksa eurot 79 senti koos käibemaksuga) Tiia Kalausile. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, OÜ Civilex a/konto EEXXX Swedbank.
9.Pankrotihaldur Tiia Kalaus täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
10.Kohustada usaldusisikut esitama kohustustest vabastamise menetluse kohta igaaastast aruandlust. Esimese aruande kohtule esitamise tähtaeg on 06.03.2025.a.
11.Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada võlgnik määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. FiMS § 4 lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Asjaolud ja maksejõuetusavaldus
1.A. L. esitas 13.12.2023 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse, jättes menetluse liigi kohtu otsustada.
14.12.2023 määrusega jättis kohus avalduse käiguta, andes tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja kõrvaldas puudused 15.12.2024.
2.21.12.2023 esitas võlgnik teate, et on nõus usaldusisiku kandidaadiga. Kohtumääruse põhjendused
3.Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada A. L. pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Tiia Kalausi. Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid.
4.PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
5.PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
6.Usaldusisik on tuvastanud, järgmist: Kokku on võlgnikul usaldusisiku pool tuvastatud kohustusi 15 794,21 eurot. Kõikide teadaolevate nõuete aluseks on jõustunud kohtulahendid, mis on esitatud täitmiseks kohtutäituritele. Võlgnikul teadaolevad nõuded võib liigitada alljärgnevalt: - Täitmata menetluskulud kriminaalmenetlustes 10 317,50 eurot - Täitamata rahalised karistused (trahvid) väärteomenetlustes 204,00 eurot, s.h. PPA nõuded 164,00 eurot* ja Viru Vangla nõue 40 eurot; 2(5)
6.1 Võlgnik on perekonnaseisult vallaline. 6.2 Võlgnik viibib käesoleval ajal kinnipidamisasutuses (Tartu Vangla). Võlgnik on perioodiliselt viibinud vangistuses järgmiselt: 13.04.2017 – 21.06.2018; 26.10.2019 – 16.12.2022; 13.05.2023 – k.a. Kõige hilisema karistuse tähtaeg on 13.05.2028.a. Võlgnikku on karistatud süütegudes (ähvardamine, kehaline väärkohtlemine).
omandi
vastu
(vargus),
vägivallateod
Eeltoodust tulenevalt on võlgnik ise oma käitumisega tekitanud olukorra, kus korduvate süütegude eest karistuse kandmisega on teinud võimatuks võlausaldajate nõuete rahuldamise. 6.3 Transpordiameti registri kohaselt võlgnikule sõidukeid ei kuulu. 6.4 Võlgnik ei ole enne maksejõuetusavalduse esitamist kolme aasta jooksul võõrandanud talle kuulunud vallas- ega kinnisvara 6.5 Pensioniregistri andmetel on võlgnikul avatud pensioniregistri II sammas, s.t. kohustuslik pensionikonto, mille kontol on kohustusliku pensionikonto osakud realiseerimata. Pankrotimeneltuses puudub õigus pensioniosakuid realiseerida. 6.5.1 Võlgnik omab K-Raha vabakasutuskontot. Kontole on 2023.a. jooksul teostatud rahalisi sissemakseid eraisikud summas 1 351,10 eurot. Vangistuses viibimise ajal kehtib võlausaldajate nõuete rahuldamiseks VangS § 44 sätestatu, mille kohaselt sissetulekust 50% peetakse kinni võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, 30% kantakse vabanemisfondi (see ei ole pankrotimenetluses arestitav) ning 20% on kinnipeetava kuludeks vangistuses. 6.5.2 Võlgniku poolt on esitamata kolme viimase aasta füüsilise isiku tuludeklaratsioonid. Deklaratsioonid on pooleli ning eeltäidetud andmetega, mis on teada MTA-le. Nende kohaselt võlgnikule oli deklareeritud tulu: 2020.a. – tulu deklareeritud ei ole; 2021.a. – 360,08 eurot (neto), muu palgatulu Tartu Vangla; 2022.a. – 3,63 eurot (neto), muu palgatulu Tartu Vangla. Eelnevast nähtub, et võlgnikul kolme eelmise aasta jooksul tulud puuduvad. Võlgnik oli vangla majandustöödel tööga hõivatud viimati 2022.a. 6.5.3 Võlgniku nimele on avatud arvelduskonto SEB Pangas EEXXX, mille saldo on 0,87 eurot. Kontolt on nähtav, et enne viimast vangistust on võlgnik saanud arvele väikestes summades sissemakseid eraisikutelt. Muu vara ja rahalised vahendid puuduvad. Tuginedes eeltoodule on usaldusisik seisukohal, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Võlgnik selgitab oma avalduses, et maksejõuetusmenetlus peaks motiveerima teda mitte tekitama uusi võlgnevusi ja väljaspool vanglat asuda ausale teele.
3(5)
7.FiMS § 45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid, osaliselt on võlgnikul võimalik enda kohustustest vabaneda. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
8.Kohus selgitab, et FiMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. FiMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. FiMS § 49 lg 9 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest 4 vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §- s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Usaldusisiku tasu
9.Usaldusisik Tiia Kalaus on esitanud tasunõude 999,79 eurot (koos käibemaksuga). FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg 1 kohaselt usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. FiMS § 54 lg 4 järgi tasu suuruse määramisel arvestab kohus usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi.
10.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise usaldusisiku tasuks 999,79 eurot koos käibemaksuga. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu tuleb pankrot FiMS § 18 lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada. Võlgnikul ei ole piisavalt vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid.
11.PankrS § 65 lg 1 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas 4(5)
pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
12.PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Kohus nõustub usaldusisiku taotlusega, et kuna võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks, siis tuleb võlgnikule anda menetlusabi. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus usaldusisiku tasu suuruseks 999,79 eurot (sh käibemaks 130,68 eurot), annab võlgnikule menetlusabi tasu maksmiseks summas 999,79 eurot (sh käibemaks) ja määrab 999,79 eurot hüvitamisele riigi vahenditest. Tasu tuleb välja mõista OÜCivilex (a/konto EE3XXX Swedbank) kasuks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.