Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-23-144522
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. veebruar 2024, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Piret Raik
Kohtuasi
AS Ühisteenused hagi P. A. P. vastu võla nõudes
Hagihind
336,11 eurot, lihtmenetlus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
AS Ühisteenused (RK 11052490, asukoht: Endla 15, 10122 Tallinn)
Hageja lepinguline esindaja:
(Julianuse Õigusbüroo OÜ; e-post: [email protected])
Kostja:
P. A. P. (IK XXX; elukoht: XXX)
Kostja lepinguline esindaja:
J.S. (Estonia Õigusbüroo; [email protected])
e-post:
Jätta AS Ühisteenused hagi rahuldamata.
Menetluskulud jätta hageja AS Ühisteenused kanda.
2.1 Välja mõista AS-lt Ühisteenused P. A. P. kasuks kostja menetluskulude katteks 455 (nelisada viiskümmend viis) eurot.
2.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.
I
HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Leppetrahvi nõude nr
Kuupäev
Parkla
Auto reg. nr
Leppetrahvi põhjus
Nõue
0178016772
22.02.2021
xxx
xxx
Parkimistasu maksmata
0204039258
14.05.2022
xxx
xxx
Parkimistasu maksmata
0204049248
07.06.2022
xxx
xxx
Parkimistasu maksmata
0204041161
30.06.2022
xxx
xxx
Parkimistasu maksmata
AS Ühisteenused korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parkla
sissesõidul või parklas sees. Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse leppetrahv summas kuni 57 eurot. Kostja ei täitnud parklas parkimistingimusi, mille kohta on hageja koostanud leppetrahvi nõuded kokku 160 eurot, mis kostja on avaldajale jätnud tasumata. Esitatud piltidelt on näha, et leppetrahv on paigutatud esiklaasile kojamehe vahele, seega on leppetrahvid kostja poolt kätte saadud. Kostja ei ole vaiet hagejale leppetrahvide nõude saamise järgselt esitanud. AS Ühisteenused volitas 22.03.2022. a end esindama kohtulikus menetluses OÜ-d Julianus Inkasso, edasivolitamise õigusega. OÜ Julianus Inkasso andis edasivolituse OÜ-le Julianuse Õigusbüroo. 2.2 Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Hageja arvestab viiviseid alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras: Leppetrahvi nr Arve summa Arvestusperiood Viivis (EUR)
0178016772
01.03.2021-01.12.2023 9,92 0204039258
30.05.2021-01.12.2023 9,20 0204040248
23.06.2021-01.12.2023 8,99 0204041161
15.07.2021-01.12.2023 8,80 Kokku on kostjal hagiavalduse esitamise seisuga hagejale tasumata viiviseid 36,91 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude esitada koos põhinõudega hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude (160 euro) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 2.3 Vastavalt VÕS §-le 1132 lg 2 p 1 võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Iga leppetrahvi (so 0178016772, 0204039258, 0204040248, 0204041161) nõude sissenõudmiskulu on 30 eurot: esimene võlateatis maksumusega 15 eurot; kaks järgnevat võlateatist maksumusega 5 eurot; ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (mis sisaldavad: päringu tegemine Transpordiametile; nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulu; kontaktandmete otsingu ja päringu kulu; võlgnikule tehtavate SMS-de ja kõnede kulu; võlanõude avaldamisega tehtud kulu). Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 120 eurot.
sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Hageja on tõendanud, et tingimused olid parklasse sisenemisel olemas ning need on saanud lepingu osaks. Kostjale kuuluv auto sisenes parklasse hageja poolt reguleeritud parkimisalasse, kus kostja pidi ise piisava hoolsuse ilmutamisel ilma raskusteta silte nägema. Parkimislepingu poolel (kostjal) lasus hoolsuskohustus kontrollida, kas võõrale territooriumile sisenedes ja seal parkides tuleb tasuda selle eest üüri või veenduma, et tasuta parkimise korral on nähtaval kohal luba/parkimiskell. Hageja esitab tõendina pildid xxx ja xxx parklatingimustest. Riigikohus on oma lahendi punktis 2-17-117146 p 12 leidnud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Leppetrahvi esitatud piltidelt on näha, et leppetrahv on paigutatud esiklaasile kojamehe vahele, seega on leppetrahvid kostja poolt kätte saadud. Kostja ei ole vaiet hagejale leppetrahvide nõude saamise järgselt esitanud. Hageja selgitab, et on teinud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja välja selgitamiseks päringu Transpordiametile. Transpordiameti andmetel oli parkimistrahvil märgitud sõidukite omanikuks/vastutavaks kasutajaks kostja parkimistrahvide koostamise ajal. Hageja märgib, et teeb päringud läbi Xtee Transpordiametile, mille kaudu saab info leppetrahvi koostamise ajal olevast sõiduki omanikust. Selle tõendamiseks esitab hageja väljavõtte logifailist, kus nähtub Transpordiametilt saadud andmed, kus vastuseks saadakse omaniku kas registri või isikukood, olenevalt kas omanikuks juriidiline- või füüsiline isik. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga leppetrahvi nõude vähendamisest VÕS § 162 lg 1 alusel. Leppetrahv on lepingut rikkunud lepingupoole (antud juhul sõidukijuhi) kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele (eramaa omanik või parkimiskorraldaja) lepingus määratud rahasumma. See tähendab, et rikkudes eraparklas infotahvlil kajastatud parkimistingimusi, võib parkimiskorraldaja nõuda sõidukijuhilt leppetrahvi tasumist. Leppetrahvil on kaks funktsiooni: survefunktsioon, mille eesmärgiks on tagada kohustuse täitmine ning kahju hüvitamise funktsioon. Käesolevas asjas ei ole leppetrahvi hoiatus kostjat mõjutanud parkimisel parkimistingimusi jälgima ja selle eest korrektselt tasuma. Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse leppetrahv summas kuni 57 eurot. Hageja on määranud leppetrahvi summaks 40 eurot, mis ei ületa kokkulepitud leppetrahvi summat. Parkimistingimuste kohase tasu maksmata jätmisega eiras kostja parkimislepingut ja selle lepingulise kohustuse täitmata jätmise eest trahvi ettenägemine ei ole tühine tüüptingimus. Kokkulepe, mille kohaselt peab kostja tasuma hagejale parkimistingimuste rikkumise tõttu leppetrahvi kuni 57 eurot, ei ole tühine tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel, kuna leppetrahvi summat ei saa pidada ebamõistlikult suureks. Võrreldes xxx parkimistasu ühe päeva kohta on 20 eurot ja tund 5 eurot siis leppetrahv 40 eurot ei ole ebamõistlik. xxx parkimistingimuste kohaselt 30 minuti hind 0,5 eurot, see teeb 1 eur/h ja 24 eurot päev. Hageja rõhutab, et Tallinna Ringkonnakohus oma 28.06.2017 lahendis tsiviilasjas 2-16-116867 punktis 33 leidnud: Kokkuleppe, mille kohaselt peab hageja tasuma kostjale parkimistingimuste rikkumise tõttu leppetrahvi kuni 57 eurot, ei ole tühine tüüptingimus, kuna leppetrahvi summat ei saa pidada ebamõistlikult suureks võrreldes päeva parkimistasuga kuus eurot päevas (VÕS § 42 lg 3 p 5). Kostja väidab, et sissenõudmiskulud ja leppetrahv on seega oma olemuselt samasugused õiguskaitsevahendid. VÕS § 158 lg 1 põhimõtte kohaselt on leppetrahv mõeldud muu hulgas kokkuleppe rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise funktsiooni täitmiseks. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga ja vaidleb sellele vastu. Hagejal on õigus nõuda samaaegselt nii leppetrahvi kui ka sissenõudmiskulude hüvitamist. Vastavalt Riigikohtu praktikale võib leppetrahviga tasumisega viivitamisel nõuda ka viivist (Riigikohtu 15.10.2008.a
lahend ts 3-2-1-69-08 p 24). Olukorras, kus võlausaldajal on õigus nõuda viivist on võlausaldjal õigus nõuda ka sissenõudmiskulude hüvitamist, rahalise kohustuse rikkumise korral. Hageja on esitanud hagiavalduse lisana väljavõte kostjale saadetud tasulistest meeldetuletuskirjadest (vt hagi lisa 13). Käesoleval juhul kohaldatakse kirjade kätte saamisel TsÜS § 70, mille järgi loetakse kiri kättesaaduks ajal, mis on tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud. Hageja on saatnud kirjad e-posti teel kostja toimivale e-posti aadressile, millelt on kostja hagejaga ise ka suhelnud. Seega on ilmselgelt kostja ka nimetatud teated kätte saanud. II
leppetrahv on paigutatud esiklaasile kojamehe vahele, seega on leppetrahvid kostja poolt kätte saadud. /.../“Tõendanud hageja antud väidet ei ole. Kostja leiab, et pigem vastupidi, kuivõrd hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, kust nähtuks, et hageja on paigaldanud kostja sõiduki kojamehe vahele mõne nõudeavalduse. Hageja on küll lisanud fotomaterjali sellest, kuidas sõiduki esiklaasile on paigaldatud mingi teade, kuid fotodelt ei ole võimalik aru saada, millisele sõidukile, millises asukohas, millal ja millise sisuga teade on asetatud. Kuna hageja ei ole neid asjaolusid tõendanud, on kostja positsioonil, et hageja esitatud materjali ei saa käsitada tõendina. Eelnimetatud põhimõte on väljendatud ka TsÜS §-des 69 lg 1 ja 70. Hageja on neid rikkunud. Hageja ei ole teinud kostjale oma tahteavaldust teatavaks enne mõistliku aja möödumist. Isegi kui oleks poole vahel leping, siis pole hageja tõendanud, milline on lepingu sisu (poolte kohustused jms). Vaatamata sellele leiab kostja, et hageja väidetavad parkimistingimused (tüüptingimused) ka oma sisult on tühised VÕS § 42 lg 3 p-i 5 järgi kuna neis väljendatud leppetrahvi summa 57 eurot on ebamõistlikult suur. Riigikohus oma 25.01.17 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16 p-s 36 on jõudnud samale järeldusele. Arvestades tunnipõhise parkimistasu suurust Tallinna südalinnas, seda ka väidetavate rikkumiste ajal, oleks hageja leppetrahvi nõue peaaegu pool ööpäeva tasust. Leppetrahv on kompensatoorne õiguskaitsevahend. Ehkki VÕS § 161 lg 1 järgi pole oluline tegelik kahju, oleks hagis nimetatud parkimistingimuste kehtivuse korral leppetrahv ebamõistlikult suur VÕS § 162 lg 1 järgi. Kostja leiab, et kuna leppetrahvide nõude eeldused ei ole täidetud, s.h. hageja ei ole isegi viidanud lepingule ja selle olulistele tingimustele, puudub alus ka viiviste ja sissenõudmiskulude nõudeks. Hageja nõuab muu hulgas sissenõudmiskulusid, kuid ei ole põhjendanud, millisel alusel ta seda teeb, s.t. kas tegemist on kahjunõudega vms. VÕS § 1132 lg 2 p 1 ei ole iseseisev nõude alus. Hageja nõuab 30 eurot iga väidetava leppetrahvinõude kohta. Hageja ei ole tõendanud võlateatiste saatmist kostjale. Hagiavaldusele on lisatud kostja jaoks arusaamatu sisuga tekstifail, kuhu näib olevat kopeeritud e-kirjade sisu, kuid kust ei nähtu, et sellised kirjad üldse oleksid hageja poolt kunagi välja saadetud. Isegi kui hüpoteetiliselt võtta omaks, et hageja on saatnud välja kirjad, siis ei ole neis viidet selle kohta, et need oleksid tasulised. Kostja hinnangul ei saa nõuda sissenõudmiskulusid muu hulgas siis, kui need põhinevad tasulistel meeldetuletuskirjadel, kuid kus kirjades endis ei ole välja toodud, et need on tasulised. Vastupidisele seisukohale asumine põhjustaks olukorra, kus pool saab teisele esitada üllatuslikke nõudeid. Kostja leiab, et muu hulgas ei vasta hageja nõue sissenõudmiskulu osas hea usu põhimõttele. Seadusandja on sissenõudmiskulude nõude näinud ette eelkõige kahju hüvitamisena kahjustatud lepingupoolele. Sissenõudmiskulud ja leppetrahv on seega oma olemuselt samasugused õiguskaitsevahendid. VÕS § 158 lg 1 põhimõtte kohaselt on leppetrahv mõeldud muu hulgas kokkuleppe rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise funktsiooni täitmiseks. Leppetrahvi nõudmine koos leppetrahvi enda sissenõudmisekuluga VÕS § 1132 lg-le 1 tuginevalt seab hageja kostja hinnangul positsiooni, kus hageja oluliselt rikastub võrreldes olukorraga kui kumbki pool ei oleks mistahes kohustust rikkunud. Seega oleks sissenõudmiskulude ja leppetrahvi üheaegne nõudmine kostja hinnangul vastuolus VÕS § 127 lg 5 põhimõttega. Juhul kui kohus asub seisukohale, et täidetud on kõik eeldused tüüptingimuste kehtivuse ja lepingu sõlmimise ning leppetrahvi nõudmise kohta, palub kostja alternatiivina vähendada leppetrahvi summat, sissenõudmiskulusid ning viiviseid mõistliku ulatuseni kohtu äranägemise järgi.
III
tuleneva
Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-68-16 märkinud, et sõiduki juhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine on sõiduki omaniku või vastutava kasutaja kontrolli all ning on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud esitada selle kohta tõendeid parkla haldajal. Seetõttu tuleb sõiduki juhiks ja parkimislepingu pooleks lugeda sõiduki omanik või vastutav kasutaja kui ta ei tõenda, et sõidukit juhtis sel ajahetkel muu isik. Kõik neli hagiavalduses toodud leppetrahvi on tehtud sõiduauto reg. nr xxx parkimise eest. Kuivõrd kohus lahendab käesoleva vaidluse lihtmenetluses TsMS § 405 järgides ja tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p 8 võib kohus lihtmenetluses hagi lahendamisel koguda tõendeid omal algatusel, tegi kohus päringu Transpordiametile sõiduauto reg nr xxx omaniku/kasutaja kohta 2021. aastal. Transpordiameti Liiklusregistri vastuse (dtl 137) kohaselt oli sõiduki Lexus GS450H, registreerimisnumbriga XXX, VIN-kood XXX, omanik alates selle esmasest registreerimisest 08.04.2020 kuni registrist kustutamiseni seoses võõrandamisega vabariigist välja 17.10.2022, P. A. P., isikukood XXX. Eeltoodust tulenevalt lasus võimaliku parkimislepingu rikkumisega kaasnev vastutus kostjal.
• poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe);
• võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); • võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS § d 103 ja 160); • võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2). Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel võlausaldajal (vt Riigikohtu 10.05.2017.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-36-17 p 11). Leppetrahv peab olema lepingus kokku lepitud. Kui pooled ei ole leppetrahvis kokku leppinud, ei saa leppetrahvi kohustuse rikkumise korral nõuda. Kohus nõustub siinkohal kostja seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud leppetrahvi suurust. Kohus lisab, et tõendamata on ka leppetrahvi tasumise kohustus parkimistingimustes. Viide hageja kodulehel, et leppetrahvi võib nõuda kuni 57 eurot ei tõenda kohtu hinnangul seda, et vastav kokkulepe sisaldus parkimistingimustes parklasse sissesõidul 2021.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.