Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Meelis Eerik
Kohtujurist
Maris Adamson-Särgava
Määruse tegemise aeg ja koht
26.02.2024.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-12263
Tsiviilasi
A T (isikukood xxx, elukoht xxx) pankrotiavaldus
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine pankroti väljakuulutamist Kohustustest otsustamine
Menetlustoimingu tegemise viis
vabastamise
raugemisega
menetluse
pärast
algatamise
Kirjalik menetlus
Nimi Kohtutäitur A P
Rahuldamata nõue (eurodes) 51,00
Kohtutäitur K F
MT Kohtutäitur K S
Aktsiaselts P C T L T L Kohtutäitur K V
C OÜ
84,00 2846,75 67 345,42 45,46 1504,92 15 736,81 221,48 142,88 336,00 5871,93 7814,54
Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
võimalusi. Pankrotihalduri hinnangul on võlgnik pannud toime KarS § 385 järgi kvalifitseeritud kuriteo. Aruande kohaselt on samal seisukohal ka prokuratuur, kuid menetlus on lõpetatud KrMS § 202 lg 1 alusel. Haldur märkis, et kuivõrd 11.10.2023 koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruses on toodud selgelt välja, et A T (pankrotis) pani toime füüsilisest isikust võlgniku poolt pankrotimenetluses võlgniku vara olulises ulatuses varjamise, siis on pankrotihalduri hinnangul põhjendatud, et kohustustest vabastamise menetlus jäetakse algatamata. 17.01.2024 määrusega tegi Harju Maakohus võlgniku (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 3000 eurot hiljemalt 29.01.2024. Deposiiti ei tasutud. Pankrotihaldur Terje Eipre poolt võlgniku pankrotimenetluses koostatud ja kohtule esitatud aruanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa või kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kohtule esitatud aruande kohaselt puuduvad võlgniku pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on 17.01.2024 määruses, mis on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded, teinud ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 3000 eurot hiljemalt 29.01.2024. Nõutud summat deposiiti ei tasutud. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Nõuded on tunnustatud. Aruandest nähtuvalt väljavaated pankrotivara moodustamiseks on ammendunud, st võlgniku ainukese vara, A OÜ, osas lõpetati pankrotimenetlus raugemisega ning võlgnikule määrati vara varjamise eest 60 tundi üldkasulikku tööd. Käesolevas pankrotimenetluses puuduvad rahalised vahendid võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks. Aruandest nähtuvalt on A T (pankrotis) kulutanud pankrotimenetluse jooksul pankrotivarast 3183,22 eurot. Haldur sai teha kinnipidamisi summas 282,23 eurot. Aruande kohaselt, vaatamata sellele, et pankrotivõlgnik töötas pankrotimenetluse jooksul kinnisvaramaaklerina, ei laekunud raha pankrotipessa, sest võlgnik varjas oma tulu. Käesolevalt töötab võlgnik ilmselt üürisuhete spetsialistina C ’s, kuid töölepingut ei ole võlgnik haldurile saatnud. Tasu ei laeku samuti pankrotivarasse. Halduri hinnangul puudub võlgnikul motivatsioon ja soov asuda tööle füüsilise isikuna ning tasuda pankrotimenetluse kulusid ja võlausaldajate nõudeid. Pankrotihalduril ei ole infot kolmandate isikute valduses oleva võlgniku vara kohta, mistõttu eeldab pankrotihaldur, et selline vara puudub. Käesolevas menetluses kogutud ja analüüsitud andmete kohaselt ei esine halduri hinnangul tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Pankrotihalduri hinnangul on võlgnik pannud toime KarS § 385 järgi kvalifitseeritud kuriteo. Aruande kohaselt on samal seisukohal ka prokuratuur, kuid menetlus on lõpetatud KrMS § 202 lg 1 alusel. Haldur märkis, et kuivõrd 11.10.2023 koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise
määruses on toodud selgelt välja, et A T (pankrotis) pani toime füüsilisest isikust võlgniku poolt pankrotimenetluses võlgniku vara olulises ulatuses varjamise, siis on pankrotihalduri hinnangul põhjendatud, et kohustustest vabastamise menetlus jäetakse algatamata. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Terje Eipre tuleb vabastada A T (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Sama paragrahvi lõige 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva seaduse § 661 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel. PankrS § 65 lg 113, et füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Pankrotihaldur on taotlenud tasu määramist toimingutasuna summas 2460 eurot, millele lisandub käibemaks summas 541,20 eurot, kokku summas 3001,20 eurot. Pankrotihaldur on esitanud kohtule tasu kalkulatsiooni. Pankrotihalduri tasule vastuväited esitatud ei ole. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt puudub pankrotivara, millest pankrotihalduri tasu täies ulatuses hüvitada. Pankrotihalduri poolt taotletud toimingutasu ei ole suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Kehtiv pankrotiseadus ei näe pankrotihaldurile ette kohustust toimingutasu taotlemise korral pidada tööaja arvestust. Toimingutasu on ettenähtud kogu pankrotimenetluse läbiviimise eest. Kohus analüüsis käesolevas pankrotiasjas halduri poolt teostatud toiminguid ning jõudis tulemini, et pankrotihaldur on läbi viinud vähemalt järgmised pankrotimenetluse toimingud: 1) pankrotiavaldusega tutvumine; 2) halduri ettekande ning tasu kalkulatsiooni koostamine ja esitamine kohtule; 3) nõudeavalduste läbi vaatamine ning võlausaldajate I üldkoosoleku läbiviimine; 4) võlausaldajate nimekirja koostamine ja esitamine kohtule; 5) pankrotihalduri aruande koostamine ja edastamine kohtule. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd pankrotihaldur on käesolevas pankrotimenetluses kõik vajalikud toimingud teostanud ning käesolevas menetluses ei ole haldurile tasu määratud, on põhjendatud määrata pankrotihalduri tasu toimingutasuna pankrotihalduri poolt taotletud määras, so summas 3001,20 eurot (sh käibemaks). PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 3 kohaselt on ajutise halduri ja halduri tasu pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Haldur on taotlenud hüvitada tasu riigi vahenditest summas 2000,80 eurot (sh käibemaks). PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused
mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. 2024. aastal on töötasu alammäär 820 eurot. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd käesolevas menetluses ei ole menetlusabi eelnevalt määratud, saab pankrotihalduri tasu hüvitada riigi vahenditest kahekordse kuutasu alammäära ulatuses, so summas 1640 eurot, millele lisandub käibemaks summas 360,80 eurot, kokku summas 2000,80 eurot. Tasu kuulub hüvitamisele OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid arveldusarvele xxx AS-is SEB Pank. Pankrotihalduri tasu ülejäänud osa, mida menetlusabi ei kata, mõista osaliselt välja võlgniku pankrotivarast ja ülejäänud osas võlgnikult. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur on palunud kohtul kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 49,30 eurot. Nimetatud kulu on tekkinud pangakulust, mille pank on ise kontolt kinni pidanud. Kohus peab nimetatud kulu põhjendatuks ning kinnitab selle halduri poolt taotletud ulatuses, so summas 49,30 eurot. Võlgnik on pankrotiavalduses esitanud taotluse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lõike 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Pankrotihaldur on palunud kohtul jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Pankrotihaldur tõi välja, et pankrotihalduri hinnangul on võlgnik pannud toime KarS § 385 järgi kvalifitseeritud kuriteo. Aruande kohaselt on samal seisukohal ka prokuratuur, kuid menetlus on lõpetatud KrMS § 202 lg 1 alusel. Haldur märkis, et kuivõrd 11.10.2023 koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruses on toodud selgelt välja, et A T (pankrotis) pani toime füüsilisest isikust võlgniku poolt pankrotimenetluses võlgniku vara olulises ulatuses varjamise, siis on pankrotihalduri hinnangul põhjendatud, et kohustustest vabastamise menetlus jäetakse algatamata. PankrS § 171 lg 2 p 4 sätestab, et kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata muuhulgas kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist. Sama paragrahvi lõige 2 p 5 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui
võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 11.10.2023 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et võlgnik on pannud toime füüsilisest isikust võlgniku poolt pankrotimenetluses võlgniku vara olulises ulatuses varjamise. Võlgnik varjas pankrotihalduri eest, et tal on ka Leedus arvelduskonto, millele laekus likviidseid vahendeid ning mille käsutusõigus oli ainuisikuliselt võlgnikul. Seega esitas võlgnik pankrotihaldurile teadvalt ebaõigeid andmeid. Võlgniku Leedu arvelduskontole on laekunud rahalisi vahendeid, aga kuivõrd pankrotihaldur viidatud kontole ligipääsu ei omanud, siis ei olnud pankrotihalduril võimalik võlgniku Leedu kontole laekunud rahalisi vahendeid pankrotivarasse arvata ning selle arvelt võlausaldajatele väljamakseid teha. Kohtu hinnangul nähtub eelnevast, et võlgnik ei ole suhtunud oma kohustuste täitmisse, sh pankrotihaldurile tõese informatsiooni andmisse, kogu pankrotimenetluse perioodi vältel täie tõsidusega. Kohus selgitab, et pankrotimenetluse eesmärk on võlausaldajate nõuete maksimaalses määras rahuldamine. Käesolevalt on võlgnik aga varjanud pankrotihalduri eest oma sissetulekuid, mis laekusid võlgniku välisriigi arveldusarvele ning mille arvelt oleks saanud rahuldada ka võlausaldajate nõudeid. Arvestades eeltoodut kogumis jätab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.