Menetluse liik Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi I Vi vastu leppetrahvi ja sissenõudekulude hüvitamise nõudes lihtmenetlus hagihind 50 eurot Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (rk 10811490) Hageja lepinguline esindaja: E A, e-post xxx Kostja: I V (ik xxx, elukoht xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1)
Rahuldada Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi I Vi vastu.
2)
Mõista I Vilt Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks välja 50 eurot.
3)
Jätta menetluskulud I Vi kanda.
4)
Välja mõista I Vilt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskuluna 404,17 eurot.
5)
I Vil tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda Osaühingule EUROPARK ESTONIA menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. 2 TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse
üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Hageja esitatud väited ja nõue
1.Osaühing ERUROPARK ESTONIA (edaspidi EuroPark või hageja) on parkimisteenust osutav ettevõte. Parkimistingimuste avaldamisega esitas EuroPark omapoolse pakkumuse, mida EuroPark on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Hagiavalduse kohaselt oli sõiduk numbrimärgiga xxx (edaspidi sõiduk) pargitud parkimistingimusi rikkudes (sõiduk oli pargitud peatumist ja parkimist keelavale joonele) 08.04.2022 Telliskivi 60, Tallinn parkimisalale. Seetõttu esitas EuroPark pärast parkimistingimuste rikkumise tuvastamist 08.04.2022 Telliskivi 60 parkimisalal leppetrahvinõude nr 1480 8042 2111 7555 summas 30 eurot maksetähtajaga 22.04.2022. Leppetrahvinõue olid paigutatud sõiduki kojamehe vahele. Transpordiametist saadud andmete kohaselt oli leppetrahvinõude esitamise ajal sõiduki omanik/vastutav kasutaja kostja. Hagejal on õigus eeldada, et kostja on parkimislepingu pooleks kuni kostja ei ole tõendanud vastupidist. Hageja saatis kohtueelselt kostjale lihtkirja teel nõudekirjad kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxx. Kostja ei asunud oma kohustust täitma. EuroPark taotleb kostjalt 50 euro, millest 30 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 20 eurot sissenõudmiskulude, väljamõistmist. Poolte menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja 27.12.2023 seisukohas leidis hageja, et kostja on rikkunud parkimislepingu tingimusi. Kuigi kostja on toonud vastuses hagile välja, et ohutuled põlesid ja seega oli tegemist hädapeatumisega, on sellised kostja väited paljasõnalised ja tõendamata, samuti ei ole väited eluliselt usutavad või vastaksid tõele. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostjal oleks olnud sõidu jätkamine ohtlik või tehniliselt võimatu. Veelgi enam maksekäsu kiirmenetluses esitatu vastuväited on kostja kirjutanud, et tegi avarii, mille kestus oli umbes 10 minutit. Hageja tõi välja, et kostja esitas pretensiooni. Kostja on pretensioonis toonud välja, et ta oli tutvunud parkimisalal kehtinud parkimistingimustega ning buss peatati üksnes kauba mahalaadmiseks, mis ei kestnud kauem kui viis minutit. Hageja vaatas pretensiooni läbi ja teavitanud kostjat, et otsus leppetrahvi osas jääb jõusse. Seega kostja antud selgitused on olnud vastuolulised. Hageja märkis lisaks, et antud parkimiskellaga alal on võimalik parkida parkimiskellaga 15 minutit tasuta. Leppetrahvinõuetele lisatud fotodelt on näha, et sõiduki armatuurlaual on parkimiskell, kuid see ei olnud seadistatud õigesti. Seega oleks võinud kostja parkida ettenähtud kohal (mitte kollase joone peal) 15 minutit tasuta, kui oleks seadistanud parkimiskella õigesti. Teadmata põhjusel ei ole kostja sellist võimalust kasutanud. Peatumisest eesmärgiga veost laadida saab rääkida üksnes siis, kui veose laadimine toimub vahetult pärast sõiduki seiskumist. Hageja poolt esitatud fotodelt ei nähtu tegevust, millest saaks järeldada, et parkimise asemel toimub sõiduki peatumine veose laadimiseks või sõitjate peale- või mahaminekuks. Kostja ei ole vastupidist ka tõendanud. Kauba laadimine peab olema
lühiajaline ja selgelt tuvastatav, kuid parkimiskorraldaja tehtud fotodel ei viita miski sellele, et sõiduk peatus veose laadimiseks. Hageja tegi kompromissettepaneku, mille kohaselt kui kostja tasub 25 eurot leppetrahvide katteks + 1⁄2 sissenõudmiskuludest + 82,50 eurot riigilõivust + 2⁄3 esindajakuludest, loeb hageja võlgnevuse tasutuks.
3.Hageja 09.02.2024 lõplikes seisukohtades jäi hageja oma juba esitatud seisukohtade juurde. Hageja vaid lisas täiendavalt, et kuigi kostja ei ole tõendanud, et tegemist oli kauba laadimisega (kostja 03.01.2024 esitatud arvest seda järeldada ei saa) ja kauba laadimine ei nähtu ka sõidukist tehtud fotodelt, rikkus kostja parkimistingimusi olenemata sellest, kas kauba laadimine leidis aset või mitte, kuivõrd kollasel joonel on peatumine (sh peatumine kauba laadimiseks) keelatud. Vastupidiselt kostja arvamusele ei õigusta parkimistingimuste rikkumist ka see, kui teised sõidukijuhid parkimistingimusi rikuvad ja peatuvad keelualal kauba laadimiseks. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kulud jagunevad järgnevalt: •
Hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toiminguid ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine.– 2h;
•
kostja vastusega tutvumine– 5 min;
•
Hageja 27.12.23 seisukoha koostamine, lisa komplekteerimine – 55 min;
•
Kostja hagivastusega tutvumine – 5 min;
•
Hageja 09.02.24 seisukoha koostamine, lisa komplekteerimine– 30.
Lepingulise esindaja tunnihind on 110 eurot. Lepingulise esindaja õigusabikuludele lisanduvad hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot ja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot. Hageja palub märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja seisukohad
4.Kostja hagi õigeks ei võtnud ning vaidles sellele täies ulatuses vastu. Kostja leidis, et ta ei rikkunud parkimistingimusi. Leppetrahvile lisatud fotolt on näha, et ohutuled on sisselülitatud, see tähendab, et ta tegi hädapeatamise. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda.
5.03.01.2024 seisukohas selgitas kosta, et ei saanud sellel päeval oma bussi peatada suurte väravate ette, mille taga asub klaaspakettide valmistamise töökoda ja kuhu kostja klaaspakettidele järele läks. Kuna ei olnud kohta, siis kostja peatas sõiduki sinna. Kostja märkis, et ka väravate ees on kollane joon, kuid kõik kasutavad seda ala laadimiseks. Tellitud klaaspakett oli üsna raske, umbes 50 kg ja kostja otsustas peatuda kohe töökoja vasta, et oleks võimalikum lähedal ja kedagi ei sega. Pärast peatumist läks kostja kohe klaasi laadima ja see võttis aega umbes 5-10 min. Kostja töötas üksinda, mistõttu kui kostja oli töökojas, ei olnud teda fotol näha. Tavaliselt avavat kostja ka laadimiseks tagaukse, aga fotol ei ole see näha.
6.Kostja esitas lõplikud seisukohad 09.02.2024, milles kordas, et ei pea ennast süüdi, sest tegi kõik endast oleneva, et mitte kedagi segada ja olla ohutulede sisselülitamisega nähtav. Kostja palub arvestada ka sellega, et saatis kohe peale leppetrahvinõude saamist hagejale pretensiooni, milles märkis, et ei pea ennast süüdi. Kui fotodel ei oleks näha, et ohutuled on peal, ei oleks saanud kostja oma õigust tõendada ja oleks leppetrahvi tasunud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
7.Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.
Poolte vahel puudub vaidlus selles, et:
•
• • •
kostja on sõiduki numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja vaidlusaluse leppetrahvinõude esitamise ajal (dtl 41, 42-46); hageja korraldas leppetrahvide esitamise ajal parkimist Telliskivi 60 parkimisalal; kostja oli eelnevalt parkimistingimustega tutvunud (dtl 68); sõiduk oli pargitud 08.04.2022 Telliskivi 60 parkimisalale (dtl 32-35); sõiduki oli pargitud peatumist ja parkimist keelavale kollasele joonele (dtl 32, 35); sõidukil töötasid ohutuled (dtl 32) hageja esitas 08.04.2022 leppetrahvinõude nr 11480 8042 2111 7555 summas 30 eurot, maksetähtajaga 22.04.2022 (dtl 30-35); kostja esitas 08.04.2022 pretensiooni, millele hageja vastas (67-68); hageja saatis kohtueelselt meeldetuletuskirjad, millele kostja ei reageerinud (dtl 47-51); leppetrahvi eest ei ole tasutud.
Pooled vaidlevad selle üle, kostja rikkus sõidukit peatades/parkides parkimistingimusi.
• • • • • •
10.Kostja peatas/parkis sõiduki Telliskivi 60 parkimisalale. Hageja on leidnud, et kostja õigus parkimiskohta kasutada tulenes lepingust. Kohus tuvastas, et tegemist oli tasulise parkimise alaga, kus oli võimalik parkimiskella kasutades parkida 15 minutit tasuta (dtl 37). Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt RKTsKO 3-2-1-80-16, p 19). VÕS § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg-te 1-2 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg 1-2 sätestavad, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (lg 1). Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest (lg 2). VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 35 lg 4 järgi kohaldatakse tüüptingimustega lepingute sõlmimisele lepingute sõlmimise üldsätteid, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 37 lg 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada.
VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. VÕS § 100 on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 108 lg 1 järgi saab kohustuse rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kooskõlas TsMS § 230 lg-ga 1 on tõendamiskoormis jagatud selliselt, et hagejal tuleb tõendada lepingu sõlmimist, väidetud tüüptingimused said lepingu osaks, kostja rikkus lepingut ja hageja esitas leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul. Kostja tõendamiskoormis lasub selles, et peab tõendama, et ta ei ole parkimislepingut rikkunud. Käesolevalt taotleb hageja kostjalt 50 euro väljanõudmist, millest 30 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 20 eurot sissenõudekulud. Nõude aluseks on üks parkimistingimuste rikkumise tõttu esitatud, kuid tasumata leppetrahvinõue. Kuna pooled ei vaidle selle üle, kas poolte vahel oli sõlmitud parkimisleping ning kas parkimislepingu tingimused said parkimislepingu osaks, tuvastab kohus alljärgnevalt üksnes selle, kas kostja rikkus parkimislepingud ja hagejal oli seetõttu õigus esitada leppetrahvinõue. Parkimisala Telliskivi 60 parkimisala parkimistingimuste p 10 kohaselt „Sõiduki kasutaja peab parklat ja parkimiskohta kasutama heaperemehelikult, sihtotstarbeliselt, hoolsalt ning vastavalt paigaldatud viitadele, märkidele ja Parkimise korraldaja juhistele“ (dtl 39). Kostja ei ole vaidlustanud, et sõiduk ei oleks olnud 08.04.2022 Telliskivi 60 alal. Kostja ei ole ka vaidlustanud, et sõiduk ei oleks olnud pargitud kollasele joonele. Liiklusmärkide ja teemärgiste (teekatte- ja püstmärgised) tähendused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (liiklusseaduse (LS) § 6 lg 6). Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 24 lg 3 p-le 1 on teekattemärgised valged, välja arvatud ajutised ja peatumist ning parkimist keelavad märgised, mis on kollased. Sama määruse § 25 lg 16 kohaselt tähistab peatumiskeelu joon kohta, kus sõidukite peatamine ja parkimine on keelatud. Märgis on kollane ja see on kantud sõidutee äärele või äärekivile. Fotol on näha, et peatumist ja parkimist keelav kollane joon on sõidutee ääres ning sõiduk on parkinud sellele (dtl 35) ning pooled selle üle ka ei vaidle. Seega on sõiduki antud kohta kas peamise või parkimisega igal juhul rikutud parkimistingimuste punkti 10 ning asja lahendamise seisukohalt on ebaoluline kostja väide, et ta ei seganud kedagi sõiduki sinna parkides/peatades, tal oli autol ohutuled sisse lülitatud ning ka teised sõidukid on pargitud peatumise ja parkimise keelavale alale.
11.Kuigi antud asjas ei oma mingit tähtsust, kas sõiduk oli peatatud või pargitud, märgib kohus seoses peatumise vastuväitega järgmist. Sõiduki peatumine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. Peatumiseks ei loeta sõiduki seismajäämist liiklusvoos või liikluskorraldusvahendi või reguleerija nõudel (LS § 2 p 52). Kohus nõustub hagejaga selles, et kuigi kostja ei ole tõendanud, et tegemist oli kauba laadimisega ja kauba laadimine ei nähtu ka sõidukist tehtud fotodelt ning kostja 03.01.2024 esitatud arvest (dtl 72) ei saa seda samuti järeldada (arve on ka päev hiljem koostatud).
12.Lisaks eelnevale märgib kohus seoses ohutulede kasutamisega, et Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-22-225 leidnud, et kui juht on tuled põlema jätnud, võib see teatud juhtudel viidata sellele, et juhil on plaanis kiiresti naasta või peagi sõitma hakata, kuid see ei oma seaduses toodud definitsioonide järgi tähtsust peatumise ning parkimise eristamisel. Olukorras, kus seadusega on mõistetele antud kindel tähendus, ei saa neid tõlgendada laiendavalt. Kui lugeda tulede peale jätmist alati sõiduki peatumise tunnuseks,
võimaldaks see kuritarvitusi (sõiduki pikemaks ajaks seisma jätmist parkimistasu maksmata). Kui juhil on vaja sõiduk lühiajaliselt seisma jätta kiireks toiminguks, saab ta tähistada parkimise algusaja parkimiskellaga või muul viisil ning see annab õiguse tasuta parkida 15 minuti jooksul. Kuigi antud juhul ei olnud tegemist Tallinna linna tasulise parkimisalaga, oli Telliskivi 60 parkimisalal võimalik parkida parkimiskella kasutades 15 minutit tasuta.
13.Seega kogumis ei anna kostja esitatud vastuväited alust teha järeldust, et kostja ei rikkunud parkimistingimusi.
14.Parkimistingimuste p 5 kohaselt kohustub sõiduki kasutaja tasuma parkimislepingu rikkumise korral parkimise korraldajale ehk hagejale leppetrahvi 35 eurot. Tuginedes eeltoodule oli hagejal õigus esitada kostjale leppetrahvinõue summas 30 eurot. Nimetatud leppetrahvinõue on rikkumise tuvastamise järgselt paigaldatud sõiduki kojamehe vahele (dtl 35), mistõttu on hageja sellega edastanud kostjale oma nõude mõistliku tähtaja jooksul. Pooled selle üle ka ei vaidle. Seda, et kostja sai leppetrahvinõude kätte, tõendab kostja poolt samal päeval, so 08.04.2022 esitatud pretensioon (dtl 68).
15.Kokkuvõtvalt, tuvastas kohus, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud parkimisleping Telliskivi 60 parkimisalal parkimiseks 08.04.2022, kostja rikkus parkimistingimusi peatades/parkides sõiduki peatumist ja parkimist keelavale kollasele joonele, mistõttu on hagejal õigus nõuda leppetrahvi.
16.Hagejal on VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvi järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes hagejale kokku 30 eurot (30+30+30+55) tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahvi võlgnevus 30 eurot.
17.Samuti nõuab hageja lisaks leppetrahvinõuetele kostjalt sissenõudmiskulu summas 20 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista sissenõudmiskuluna 20 eurot. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 100 eurot ja TsMS § 4842 järgne maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 3 tundi ja 35 minutit, hinnaga 110 eurot tund. Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud kokku 2 tunni 35 minuti ulatuses. Tegemist ei olnud õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Õigusabi on osutatud hinnaga 110 eurot tund, mis vastab keskmisele õigusabi turuhinnale. Seega on hageja põhjendatud ja
vajalikud õiguskulud 284,17 eurot. Kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna 404,17 eurot (100+20+284,17). Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/ Kädi Vaker kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.