lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-1290/5

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 12.02.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-1290/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.02.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1581
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 371 lg 1, 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 372 lg 4, 6Hagi menetlusse võtmise otsustamineAÕS § 257 lg 3Ostueesõiguse seadmine ja tähendusAÕS § 641TsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 363 lg 1Hagiavalduse sisuTsMS § 442 lg 5

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ VIKERLAID10532755(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Määruse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-1290

Tsiviilasi

A. A. hagi OÜ Vikerlaid ja O. A. vastu kinnisasja müügitehingu tühisuse tuvastamiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamine, hagi tagamise avalduse lahendamine

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja A. A. , isikukood xxxxxxxxxx, lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv; Kostja I OÜ Vikerlaid, registrikood 10532755, seaduslik esindaja juhatuse liige H. H. ; Kostja II O. A. , isikukood xxxxxxxxxxx.

RESOLUTSIOON

1.Keelduda menetlusse võtmast A. A. hagi OÜ Vikerlaid ja O. A. vastu kinnisasja müügitehingu tühisuse tuvastamiseks.
2.Jätta rahuldamata hageja 9. veebruaril 2024 esitatud taotlus hagi tagamiseks.
3.Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4.Määrus toimetada kätte hageja esindajale. Edasikaebamise kord Menetlusse võtmisest keeldumise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest määruskaebuse esitajale. Osas, milles kohus jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata, määruskaebust esitada ei saa.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Otsuse sisu
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.A. A. (hageja) esitas 24. jaanuaril 2024 Tartu Maakohtule hagi OÜ Vikerlaid (kostja I) ja O. A. (kostja II) vastu kinnisasja müügitehingu tühisuse tuvastamiseks. Hageja palub kohtul kostjate vahel 3. veebruaril 2021 sõlmitud kinnisasja müügileping tühiseks lugeda ja tunnustada hageja ostueesõiguse olemasolu. Hageja palub kohtul kohaldada kõnealuse kinnisasja osas esialgset õiguskaitset kinnisasja väärtuse vähenemise ja sellega edaspidiste tehingute keelamiseks kuni käeolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
2.Tartu Maakohus jättis 25. jaanuari 2024 määrusega hagi tagamise taotluse rahuldamata, hagiavalduse käiguta ja määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
3.9. veebruaril 2024 esitas hageja hagiavalduse täiendused ja uue taotluse hagi tagamiseks. Hageja palub kohtul kohaldada kõnealuse kinnisasja osas hagi tagamist kinnisasja väärtuse vähenemise ja sellega edaspidiste tehingute keelamiseks kuni käeolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Hageja on tasunud taotlustelt riigilõivu 300 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

4.Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning hagi tagamise taotlus tuleb jätta rahuldamata.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 1 sätestab, et kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 372 lg 4 alusel tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus.
6.TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
7.TsMS § 363 lg 1 p 1 näeb ette, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning sellest nõudest lähtudes hagi TsMS § 5 lg 1 järgi ka menetletakse. Haginõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse resolutsioonile. Otsuse resolutsioon peab TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue (RKTKo 03.04.2012, 3-2-1-20-12, p 17).
8.Kohus leiab, et hagi ese ei taga hageja õiguste kaitset. Hageja on esitanud ühe nõude: „Tuvastada 03.02.2021.a. kostja I ja kostja II vahel sõlmitud kinnisasja, (1/12 mõtteline osa xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) müügilepingu kui kostja I ja kostja II vaheline õigussuhte puudumine“. Hageja ei ole põhistanud õiguslikku huvi tuvastusnõude esitamiseks TsMS 368 lg 1 mõistes. Hageja taotles esialgselt kostjate sõlmitud müügilepingu tühisuse tuvastamist, puuduste kõrvaldamise käigus on hageja muutnud nõuet, taotledes, et kohus tuvastaks õigussuhte puudumise. Hageja on korduvalt viidanud, et kostjad on rikkunud kohustust hagejat ostueesõigusest teavitada ja sellega rikkunud müügilepingut ning hagejal puuduvad täiendavad võimalused oma õiguste kaitseks, et ostueesõigust teostada. Hagiavaldusest esitatud kujul jääb mulje, et hageja soovib sisuliselt olematuks muuta kostjate sõlmitud kinnistu müügilepingu. Selle tagajärjel ei saaks aga hageja kinnistu omanikuks, vaid omandiõigus läheks tagasi eelmisele omanikule. Selleks, et hageja saaks kinnistu omanikuks ostueesõiguse teostamise kaudu, peaksid kostjad sõlmima tühise lepingu asemele uue lepingu samadel tingimustel ning hageja uue lepingu osas tähtaegselt ostueesõigust teostama. Hageja ei ole esile toonud sellise nõude õiguslikku alust, kohtu hinnangul esineb siin vastuolu hea usu põhimõttega ning hagejal puuduks õiguskaitsevajadus TsMS § 371 lg 2 p 2 mõistes. Samuti on küsitav nõude perspektiiv, kuna isegi juhul, kui hagejal oleks võimalik kolmanda isikuna vaidlustada lepingu kehtivust, peaks rikutud lepingulise kohustuse eesmärk olema kaasa tuua terve lepingu tühisus. Seetõttu ei ole võimalik hagi esitatud kujul menetleda.
9.Hagi põhjendustest on aru saada, et hageja tegelik eesmärk on saada kinnisasja mõttelise osa omandiõigus tulenevalt sellest, et ta on kinnistu kaasomanikuna kehtivalt teostanud ostueesõigust. Kohus selgitab, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 73 lg 2 järgi on kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud,

teistel kaasomanikel müüdava mõttelise osa ostu eesõigus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 244 lg 1 järgi on ostueesõigus õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Seega ei muutu ostueesõiguse teostaja automaatselt kinnisasja mõttelise osa omanikuks. AÕS § 641 järgi on kinnisasja omandi saamiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole sõlmitud asjaõigusleping ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Vastavad nõuded tuleks hagejal soovitud õigusmuudatuse taotlemiseks ka esitada. Sellisel juhul puudub hagejal vajadus ka tuvastusnõuete esitamiseks, kuna kohus tuvastab vajalikud asjaolud sooritusnõude lahendamisel (vt RKTKo, 19.04.2011, 3-2-1-12-11, p 37-38; RKTKo 17.12.2012, 3-2-1-157-12, p 14; RKTKo 03.10.2023, 3-2-1-97-13, p 10).

10.TsMS § 363 lg 1 p 2 ja 3 järgi märgitakse hagiavalduses hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ning tõendid, mis neid asjaolusid kinnitavad, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.
11.Hageja poolt kohtu ette toodud asjaolud on ebaselged ja vastuolus nii hageja enda põhjenduste kui esitatud tõenditega. Asjaoludest nähtuvalt sõlmisid kostjad kinnistu müügilepingu 3. veebruaril 2021. Hageja väitel ei ole õige kostjate väide, et ta oli müügilepingu sõlmimisega samal kuupäeval andnud allkirja müügilepinguga tutvumise kohta. Hageja tugineb läbivalt sellele, et talle kui kinnistu kaasomanikule ei teatatud müügilepingu sõlmimisest, mistõttu tal ei olnud võimalik ostueesõigust tähtaegselt teostada. Siiski toob hageja esile, et pärast müügilepingust teadasaamist 23. märtsil 2022, pöördus ta kohe advokaadi poole ning esitas kostjatele pöördumise ostueesõiguse teostamiseks 24. märtsil 2022 (dtl 40). Ebaselgeks jääb, millisel põhjusel ei olnud hagejal võimalik pöörduda ostueesõiguse teostamise avaldusega notari juurde pärast müügilepingust teadasaamist.
12.Hagiavaldusest ja selles viidatud lisast nähtuvalt hageja siiski tegi ostueesõiguse teostamise avalduse ja seda juba 11 kuud enne väidetavat müügilepingust teadasaamist. Hageja on esitanud kohtule Tartu notar xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx koostatud ja tõestatud ostueesõiguse teostamise avalduse (notari ametitoimingu number xxxx), millega hageja teatas, et soovib kasutada ostueesõigust kinnistule asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa number xxxxxxx). Samas dokumendis on kirjas: „Avaldaja kinnitab, et lepingust ja selle sisust, mille suhtes ta käesolevaga ostueesõigust teostab, sai ta teada kolmeteistkümnendal aprillil käesoleval aastal (13.04.2021. a).“ (dtl 1112). Hageja viitab hagiavalduses samale avaldusele, seega puudub kohtul kahtlus selle õigsuses, kuigi kohtule esitatud dokument on allkirjastamata (dtl 39).
13.TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Hageja viitab hagiavaldusel kohustusele tasuda riigilõivu, kuid ei ole esitanud hagis ega selle lisades kohtule andmeid riigilõivu tasumise kohta. Kohus on 25. jaanuari 2024 määruses palunud hagejal vastavad andmed esitada, kuid hageja on puuduste kõrvaldamise käigus esitanud maksekorralduse, millelt nähtub ainult riigilõivu osaline tasumine. Seejuures jääb arusaamatuks, millisel alusel on hagi täiendamise käigus hageja leidnud, et riigilõivu hagilt ja hagi tagamise avalduselt tuleb kokku tasuda 300 eurot, mitte 1260 eurot, nagu esialgses hagiavalduses viidatud, lisaks 70 eurot hagi tagamise avalduselt, nagu kohus on 25. jaanuari 2024 määruses selgitanud.
14.Kohus on 25. jaanuari 2024 määrusega hagiavalduse jätnud käiguta ja määranud hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kuid hageja ei ole kõiki puudusi kõrvaldanud. Hagi on endiselt niivõrd ulatuslike puudustega, et selle menetlemine esitatud kujul ei ole ülaltoodud põhjustel võimalik. Kuigi puudused nõuete osas on olemuslikult kõrvaldatavad, ei ole kõrvaldatavad vastuolud nõude aluseks kohtu ette toodud asjaoludes.
15.Kohus on juba eelnevalt hagi käiguta jätnud. Hageja on esitanud puuduste kõrvaldamise avalduse, kuid ka täiendava avaldusega ei ole kohtu hinnangul puudused kohaselt

kõrvaldatud. Kohtule jääb ebaselgeks, kas hageja nõuetel võib üldse perspektiivi olla või ei ole tal võimalik enam oma õigusi maksma panna tähtaja möödalaskmise tõttu. Hagi vajab olulist muutmist ja täiendamist sisuliselt kõikides aspektides. Arvestades tsiviilkohtumenetluses kehtivat poolte võistlevuse põhimõtet, ei saa kohus poole eest hagiavaldust koostada. Samuti ei saa olla piiramatu kohtu selgitamiskohustus, eeskätt olukorras, kus hagejal on vandeadvokaadist esindaja, kellelt on põhjendatud eeldada kõrgel tasemel õigusteadmiste olemasolu.

16.Kohtu hinnangul teenib hagi menetlusse võtmisest keeldumine nimetatud alusel käesoleval juhul TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse menetlusökonoomia põhimõtet ehk eesmärki lahendada tsiviilasi võimalikult väikeste kuludega. Kohus peab seejuures silmas nii üldist menetlusökonoomiat kui ka poolte menetluskulude kokkuhoidu. Riigikohus on kinnitanud, et kui hagi kostja vastu on perspektiivitu ja selle rahuldamine esitatud kujul on välistatud, siis võib kohus hagi menetlemisest keelduda (RKTKm 01.06.2010, 3-2-1-46-10, p 28).
17.Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 10, § 371 lg 2 p 2 ja § 3401 lg 2 alusel.
18.Kuna kohus jätab hagiavalduse menetlusse võtmata, jätab kohus rahuldamata ka hagi tagamise avalduse. Kohus märgib, et antud juhul ei ole hageja hagi tagamise avalduses põhjendanud ka hagi tagamise vajalikkust, kuna AÕS § 257 lg 3 ja § 63 lg 3 järgi oleks kehtiva ostueesõiguse teostamise korral edasised käsutused tühised ka ilma hagi tagamiseta.
19.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Arvestades, et kostjad ei ole menetluses osalenud, puuduvad neil hüvitatavad menetluskulud.
20.Kohus selgitab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt võimalust esitada kohtule hiljem nõuetekohane hagiavaldus (TsMS § 372 lg 6).
21.Hagejal on õigus esitada käesoleva määruse jõustumisel kohtule taotlus hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks (TsMS § 150 lg 1 p 2). Hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Niinemets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval