2-25-116361/9 - Võlaõigus - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

9.Kohtuotsus on tehtud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 kohaselt ja koostatud kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p.9 ja § 444 lg 3 ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Edasikaebamise kord Vastavalt TsMS § 420 lg 1 ei saa kostja tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kooskõlas TsMS § 415 lg 1 võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõivu saab tasuda selleks ette nähtud Rahandusministeeriumi kontole1 ja selgituseks lisada tsiviilasja number, nimi. Hageja võib TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3 ja § 632 lg 1 tulenevalt esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu selgitused Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2) või teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 405 lg

2-25-116361 1 p. 9). Tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Eeltoodust tulenevalt teeb kohus otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS 333 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Hageja on 15.12.2025 menetluskulude nimekirja sisaldavas menetlusdokumendis esitanud kohtu tegevusele vastuväite (dokumendi p. 8), mille kohaselt on kohus nõudnud hagejalt menetluskulude nimekirja esitamist koos tõenditega. Kohus ei ole käesolevas kohtuasjas kohustanud hagejat esitama menetluskulude nimekirja koos tõenditega, mistõttu jätab kohus hageja vastuväite rahuldamata. Hageja esitas 17.09.2025 kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 15.11.24 tarbijakrediidilepingust xxxx tulenev kohustus, mis koosneb tasumata põhivõlast summas 820,28 eurot ning kuni hagi esitamiseni 17.09.2025 arvestatud viivistest summas 27,54 eurot; samuti kostjalt välja mõista hageja kasuks seadusjärgne viivis (VÕS § 113 alusel) tasumata põhivõlalt summas 820,28 eurot alates 17.09.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hageja palub kohtul määrata kindlaks menetluskulud, jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning menetluskulude maksmisega viivitamisel kohustada kostjat tasuma tasumata summalt viivist VÕS § 113 järgses määras. Kohus võttis hagi 26.09.2025 määrusega menetlusse ning andis kostjale tähtaja hagile vastamiseks 20 kalendripäeva. Kostja on hagi menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 18.11.2025 e-kirja teel ja seda ka kinnitanud. Kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ehk hiljemalt 08.12.2025 vastust hagile ei esitanud. Kostjale on menetlusse võtmise määruse p. 7 selgitatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1, lg 2 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud faktilised asjaolud on tõendatud või mitte. Eeldades faktiliste väidete omaksvõttu kostja poolt on hagi õiguslikult põhjendatud VÕS § 76 lg 1,3, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p.1, 6 ja § 1132 lg 2 p.1 alusel. Eeltoodust juhindudes rahuldab kohus tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivis on põhjendatud välja mõista kostjalt perioodil 24.05.25-16.09.2025 ning see on seadusjärgses määras 27,31 eurot (dtl 53,82), mistõttu esineb hageja nõutud viivise summas ebatäpsus. Kooskõlas TsMS § 367 rahuldab kohus ka hageja taotluse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmiseks, kuid piirab selle 792,97 euroga (põhivõlg 820,28 miinus juba sissenõutavaks muutunud viivis 27,31 eurot), et käesoleva otsusega väljamõistetava viivise summa kokku ei ületaks põhivõlga. Seda seetõttu, et kohtupraktika kohaselt peab hageja tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66-05, p 19). Hageja seda tõendanud ei ole. TsMS § 162 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulud kostja kanda. Hagimenetluse kulud kannab pool kelle kahjuks otsus tehti. 3