Kohtutäitur Andrei Kreki taotlus määrata ekspert võlgniku kinnisasja uue hindamise korraldamiseks täiteasjas nr 066/2013/1940 Aleksandr Bõstrovi kaebus kohtutäitur Andrei Kreki 20. veebruari 2020. a otsuse peale täiteasjas nr 066/2013/1940
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 16. jaanuari 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aleksandr Bõstrovi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja Aleksandr Bõstrov (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Mihhail Tuštšenko Vastustaja kohtutäitur Andrei Krek Sissenõudja XXXXXXXXX korteriühistu (registrikood XXXXXXXXX), esindajad juhatuse liikmed Svetlana Moissejeva, Irina Oleinitš, Sergey Toropov ja Laura Rugais
Menetlus
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Aleksandr Bõstrovi määruskaebus läbi vaatamata osas, milles Aleksandr Bõstrov palub tühistada Viru Maakohtu 16. jaanuari 2023. a määruse resolutsiooni punktid 1 ja 3.
2.Jätta Viru Maakohtu 16. jaanuari 2023. a määruse resolutsiooni punktid 2 ja 4 muutmata ning määruskaebus vastavas ulatuses rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Aleksandr Bõstrovi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Kohtutäitur Andrei Krek (kohtutäitur) esitas 28. veebruaril 2020 Viru Maakohtule taotluse määrata ekspert Aleksandr Bõstrovile (võlgnik) kuuluva korteriomandi asukohaga XXXXXXXXX, X linn (kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXXX) (korter) uue hindamise korraldamiseks (tsiviilasi nr 2-20-3252). Taotluse kohaselt on alustatud võlgniku suhtes täitemenetlus Viru Maakohtu tsiviilasjas 210-66205 tehtud 14. novembri 2011. a lahendi (jõustunud 29. novembril 2011) ja XXXXXXXXX korteriühistu (sissenõudja) täitmisavalduse alusel. Kohtutäitur arestis täitemenetluses 30. jaanuaril 2020 võlgnikule kuuluva korteri. Korteri hinnaks määrati 25 000 eurot. Võlgnik esitas 7. veebruaril 2020 kohtutäiturile vastuväite, milles vaidlustab arestimisaktis kohtutäituri määratud korteri hinna. Kohtutäitur taotles täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg 8 alusel uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist.
2.Võlgnik esitas 28. veebruaril 2020 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtutäituri 20. veebruari 2020. a otsus täiteasjas nr 066/2013/1940, vabastada korter aresti alt ja esialgse õiguskaitse korras peatada täitemenetlus nr 066/2013/1940 kuni asjas lõpplahendi tegemiseni (tsiviilasi nr 2-20-3278).
3.Maakohus liitis 9. juuli 2020. a määrusega tsiviilasjad nr 2-20-3252 ja 2-20-3278. Liidetud tsiviilasja numbriks jäi 2-20-3252.
4.Maakohus andis 7. aprilli 2020. a määruse ja 10. juuli 2020. a kirjaga võlgnikule tähtaja korteri uue hindamise läbiviimiseks ettemaksu 168 eurot tasumiseks.
Võlgnik tasus 9. augustil 2020 ekspertiisikulude ettemaksu 168 eurot.
6.Maakohus määras 26. augusti 2020. a määrusega ekspertiisi korteri turuväärtuse määramiseks ja eksperdiks riiklikult tunnustatud eksperdi Vadim Senitšenkovi (ekspert).
7.Ekspert edastas 25. septembril 2020 eksperthinnangu nr ARE-203089A maakohtule ja kohtutäiturile.
8.Võlgnik esitas 5. oktoobril 2020 avalduse eksperdi taandamiseks. Võlgnik sai ekspertiisiakti 27. septembril 2020. Ekspert on nii hindaja kui ka maakler. Ekspert ei saa seetõttu anda objektiivset hinnangut. Ekspert hindas korteri vääruse 3000 euro võrra väiksemana kui kohtutäitur. Võlgniku hinnangul on korteri väärtus 30 000 eurot.
Kohtutäitur kinnitas 12. aprillil 2022, et kohtutäitur on nõus menetluse lõpetamisega.
MAAKOHTU LAHEND
10.Viru Maakohus jättis 16. jaanuari 2023. a määrusega võlgniku avalduse eksperdi taandamiseks rahuldamata, lõpetas tsiviilasja menetluse võlgniku kinnisasja uue hindamise korraldamise osas, edastas Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ poolt kohtule esitatud eksperthinnangu menetlusosalistele ja jättis võlgniku kinnisasja uue hindamise korraldamise menetluse kulud võlgniku kanda. Maakohus märkis, et menetlus jätkub võlgniku kaebuses kohtutäituri 20. veebruari 2020. a otsuse peale ja andis võlgnikule tähtaja kohtutäituri vastusele seisukoha esitamiseks. Võlgniku taotlus eksperdi taandamiseks ei ole seoses tähtaja möödumisega põhjendatud. Kohus määras 26. augusti 2020. a määrusega ekspertiisi. Kohus määras sama määrusega eksperdi. Võlgnik sai määruse 31. augustil 2020 kätte. Eksperdiarvamus esitati kohtule
25.septembril 2020. Võlgnik esitas 5. oktoobril 2020 avalduse eksperdi taandamiseks. Taandamisavaldus tuleb esitada eksperdi määranud kohtule enne eksperdi küsitlemist (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 31 lg 2). Võlgnik esitas taandamisavalduse pärast eksperdi küsitlemise alustamist ja eksperdihinnangu kohtule esitamist. Võlgnik ei esitanud mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud taandamisavaldust varem esitada. Kohus määras kohtutäituri taotlusel võlgniku korteri uue hindamise korraldamiseks eksperdi. Kohtu määratud ekspert viis läbi võlgniku korteri uue hindamise ja esitas eksperthinnangu. Kohtutäituri nõue on täidetud. Menetlus tuleb TsMS § 428 lg 2 alusel lõpetada. Võlgnik põhjustas menetluse, kuna vaidlustas kohtutäituri poolt määratud korteri hinna. Menetluskulud on õiglane jätta võlgniku kanda (TsMS § 172 lg 1). Kohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast võlgniku kaebuse osas menetluse lõpetamist.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
11.Võlgnik esitas maakohtu 16. jaanuari 2023. a määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus resolutsiooni p-d 1–4 ja saata asi selles osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Võlgniku korteri turuväärtus määrati valesti. Eksperthinnangus on märgitud korteri turuväärtuseks 23. septembri 2020. a seisuga 22 000 eurot. See ei ole korteri turuväärtus 2023. aastal. Kinnisvaraportaali Kinnisvara24 andmetel on sarnaste korterite turuhind 55 000 eurot ja 59 800 eurot. Kohus peab määrama uue ekspertiisi, mis oleks ajakohane. Asi tuleb maakohtule tagasi saata selleks, et maakohus saaks hinnata võlgniku esitatud uut tõendit, s.o kinnisvaraportaali väljavõtet, ja määrata uue ekspertiisi.
12.Kohtutäitur ega sissenõudja ei esitanud neile selleks antud tähtaja jooksul määruskaebuse kohta arvamust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku määruskaebus tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 ja § 660 lg 1 alusel läbi vaatamata osas, milles võlgnik palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni punktid 1 ja 3. Muus osas jätab ringkonnakohus TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
14.Ringkonnakohus kontrollib menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata (TsMS § 664 lg 1). Kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata (TsMS § 664 lg 2). Maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud (TsMS § 660 lg 1). Võlgnik on vaidlustanud maakohtu 16. jaanuari 2023. a määruse mh osas, millega maakohus jättis avalduse eksperdi taandamiseks rahuldamata (maakohtu määruse resolutsiooni p 1). Asja läbivaatav kohus lahendab TsMS § 31 lg 5 järgi eksperdi taandamise määrusega. Seadus ei näe ette määruskaebuse esitamise õigust määruse peale, millega kohus lahendab eksperdi taandamise taotluse. Samuti on võlgnik vaidlustanud maakohtu 16. jaanuari 2023. a määruse osas, milles maakohus andis korralduse edastada Arco Vara Kinnisvarabüroo poolt kohtule esitatud eksperthinnang kohtutäiturile, võlgnikule ja sissenõudjale (maakohtu määruse resolutsiooni p 3). Seadus ei näe ette määruskaebuse esitamise õigust kohtu taolise korraldusliku otsuse peale. Võlgnik ei saa seega esitada maakohtu 16. jaanuari 2023. a määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale määruskaebust. Maakohus võttis võlgniku määruskaebuse selles osas ebaõigesti menetlusse. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse kõnealuses osas läbi vaatamata.
15.Võlgnik vaidlustab 16. jaanuari 2023. a maakohtu määrust ka osas, millega kohus lõpetas tsiviilasja menetluse võlgniku kinnisasja uue hindamise korraldamise osas (määruse resolutsiooni p 2) ja jättis menetluskulud kinnisasja uue hindamise korraldamise menetluses võlgniku kanda (määruse resolutsiooni p 4). Kõnealuses osas võttis maakohus määruskaebuse õigesti menetlusse, kuid määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks või tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu määruse vastavate põhjendustega ning ei korda neid TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel käesolevas määruses. Vastusena määruskaebuse ülalkäsitlemata väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.
15.1.Kohtutäitur taotles TMS § 74 lg 8 alusel uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist. Kohtutäituri taotlusel eksperdi määramise menetluses piirdub kohtu roll üksnes eksperdi määramisega ega hõlma ekspertiisi tegemist ega ekspertiisiakti hindamist. Tegu on hagita menetlusega, mis lõpeb määrusega, millega kohus määrab eksperdi. Kohtutäituri taotlusel eksperdi määramise kohtumenetlust lõpetav määrus on sama määrus, millega kohus eksperdi määrab. Kohus ei pea pärast eksperdi määramist tegema menetluse lõpetamise määrust TsMS § 431 mõttes. Kuivõrd kohus ei hinda eksperdi määramise menetluses eksperdi töö tulemust (eksperdiarvamust), vaid määrab üksnes eksperdi, saab maakohtu määruse peale esitatavas määruskaebuses tugineda üldjuhul vaid eksperdi määramisega seotud asjaoludele, nt eksperdi taandamise alustele TsMS § 31 järgi. Määruskaebuses ei saa tugineda asjaoludele, mis seonduvad eksperdiarvamuse sisuga (vt RKTKm 7.06.2023, 2-21-15711/40, p 16 jj).
Võlgnik ega teised menetlusosalised ei ole praegusel juhul vaidlustanud maakohtu määrust, millega maakohus eksperdi määras, s.o 26. augusti 2020. a määrust.
15.2.Võlgnik leiab määruskaebuses, et ekspert määras korteri hinna valesti. Ekspertiisiaktis on kajastatud korteri väärtus 23. septembri 2020. a, mitte 2023. a seisuga. Ülalviidatud Riigikohtu lahendist tulenevalt pidi maakohtus kohtutäituri taotluse alusel määrama võlgniku korteri hindamiseks üksnes eksperdi, kuid ei pidanud hindama ekspertiisiakti õigsust. Maakohus määras 26. augusti 2020. a määrusega eksperdi. Selle määrusega maakohtu menetlus kohtutäituri taotluse osas sisuliselt lõppes. Ekspertiisiaktis on korteri hind märgitud 23. septembri 2020. a seisuga. Ekspert saatis ekspertiisakti 25. septembril 2020 kohtutäiturile. Võlgnik sai selle enda kinnitusel
27.septembril 2020. Asjaolu, et maakohus tegi aastaid pärast ekspertiisiakti menetlusosalistele edastamist menetlust lõpetava määruse, ei tähenda, et tuleks määrata uus ekspert ja teha uus ekspertiis, kuna maakohus lahendas avalduse sisuliselt 2020. a eksperdi määramisega.
15.3.Maakohus jättis võlgniku kinnisasja uue hindamise korraldamise menetluse kulud TsMS § 172 lg 1 alusel põhjendatult võlgniku kanda. Võlgnik ei ole määruskaebuses ka põhjendanud, miks tulnuks menetluskulud jaotada teisiti.
16.Ringkonnakohus jätab TsMS § 659, § 639 lg 1, § 168 lg 2 ja § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud võlgniku kanda. Maakohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast võlgniku kaebuse osas menetluse lõpetamist. Seda arvestades ei määra ka ringkonnakohus TsMS § 174 lg 4 järgi menetluskulusid rahaliselt kindlaks. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.