Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik): I. H. (isikukood xxxxxxxxxxx) Usaldusisik: K. P. (xxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxx, e-post xxxxxx@xxxxxxxxxxx)
telefon
RESOLUTSIOON
Rahuldada võlgniku I. H. maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja I. H. pankrot 29. jaanuaril 2024 kell 12.00 ning algatada I. H. kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada I. H. pankrotihalduriks K. P. (xxxxxxxxxxxxxxxxx, telefon xxxxxxxx, epost xxxxxx@xxxxxxxxxxx). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.
4.Kohustada I. H. andma võlgniku vande 19. veebruaril 2024 kell 11.30 (asukohas Tartu Maakohus, Võru kohtumaja, Vabaduse 13, Võru, saal 2).
5.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 19. veebruar 2024 kell 11.30 (asukohas Tartu Maakohus, Võru kohtumaja, Vabaduse 13, Võru, saal 2).
7.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja
nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
8.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.
9.Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada igal aastal pärast pankrotimenetluse lõppemist (esimene aruanne esitada kuue kuu jooksul pankrotimenetluse lõppemisest ning edaspidi samast kuupäevast alates igal aastal).
10.Kanda I. H. kuuluvate kinnisasjade ja piiratud asjaõiguste juurde Tartu Maakohtu kinnistusosakonna vastavasse registriossa III jakku märkus I. H. pankroti väljakuulutamise kohta.
Jätta menetluskulud I. H. kanda.
Määrata usaldusisiku K. P. tasuks 2552 eurot (sh seaduses ette nähtud maksud).
12.1.Anda I. H. menetlusabi usaldusisiku tasu 820 euro (sh seaduses ette nähtud maksud) hüvitamiseks ja hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel. Mõista I. H. Eesti Vabariigi kasuks välja 820 eurot (usaldusisiku tasu, mille tasumiseks on I. H. antud menetlusabi), mis tuleb tasuda hiljemalt 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõppemise määruse jõustumisest alates.
12.2.Ülejäänud usaldusisiku tasu (1732 eurot) mõista välja I. H. pankrotivarast.
12.3.Määruse resolutsiooni p-des 12.1 ja 12.2 märgitud usaldusisiku tasu kanda K. P. kontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx (Luminor Bank AS).
13.Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
15.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning saata täitmiseks resolutsiooni p 10 osas Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale ja p 12.1 osas Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FiMS) § 18 lg 10). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FiMS § 54 lg 11). Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 191 lg 1).
ASJAOLUD
I. H.
(avaldaja, võlgnik) esitas 7. novembril 2023 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avaldaja palub ka peatada tema suhtes algatatud täitemenetlused. Avalduse kohaselt tegutseb võlgnik füüsilisest isikust ettevõtjana. Tema igakuine sissetulek on 1900 eurot ja väljaminekud 1150 eurot. Avaldajale kuuluvad järgmised kinnisasjad: registriosa nr xxxxx asukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond (ühisomandis; hinnanguline väärtus 180 000 eurot); registriosa nr xxxxxxx asukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond (ühisomandis; hinnanguline väärtus
eurot); registriosa nr xxxxxxxx asukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (ühisomandis; hinnanguline väärtus
eurot); registriosa nr xxxxxxxx asukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (ühisomandis; võlgnikule kuuluva osa hinnanguline väärtus 2000 eurot). Samuti kuulub võlgnikule 2004. a sõiduk xxxxxxxx (hinnanguline väärtus 2000 eurot ja xxxxxxxxxxxxxxxxxx osa (väärtusetu). Tal on kohustusi võlausaldajate ees kokku 152 347 eurot 24 senti. Võlgnik võttis laene põllumajandustegevuseks. Kuna saadav tulu oli väiksem, tekkisid makseraskused. Võlgnik on müünud kinnistuid võlgade tasumiseks, kuid ei saa endise abikaasaga (M. H. ) kokkuleppele kohustuste tasumise osas. Võlgnik soovib majandustegevusega jätkata, et säilitada sissetulek.
2.Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Hinnangu kohaselt ei piisa võlgniku lahusvarast sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks (74 614 eurot 60 senti). Ka ei ole võlgnik suuteline tasuma oma igakuise sissetuleku
arvel igakuiseid laenusid, kuna osamaksete kogusumma ületab tema igakuist sissetulekut (1225 eurot vs 1130 eurot). Suurem osa võlgniku varast on võlgniku ja tema endise abikaasa ühisvara, mis on jagamata. Seega ei saa selle arvel kohustusi praegu täita ei võlgnik ega tema võlausaldajad. Võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust seisundist tulenevalt ajutine. Usaldusisikule ei ole teada, et esineksid alused jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Võlgniku väitel tekkis maksejõuetus ebaedukast põllumajandustegevusest. Seda kinnitavad ka maksuhalduri andmed, mille kohaselt võlgnikul oli aastail 2015–2018 kahjum. Seejuures oli 2018. a kahjum selline, et seda ei ole seniajani suudetud katta. Võlgnik on püüdnud olukorda lahendada ühisvarasse kuulunud kinnistute võõrandamise teel. Enamasti on võlausaldajatele kantud raha otse tehingu tõestanud notari poolt, kuid ka võlgnikule tehingust laekunud rahast on makstud just võlgasid. 2023. aastal oli ettevõtlus kasumlik. Samas piisab sellest vaid võlgnikule äraelamiseks. Seega ettevõtlusega jätkamine võimaldab tasuda selle tegevusega seotud kulud ja tagab võlgnikule elatusvahendid, kuid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks jätkub sellest kui üldse midagi, siis minimaalselt.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.
4.FiMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule. FiMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
5.FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti siiski välja vaid juhul, kui võlgnik on maksejõuetu, mis PankrS § 1 lg 2 järgi tähendab seda, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Seda, kas võlgnik on ka tegelikult maksejõuetu, peab kohus asja läbivaatamisel (vähemalt avalikest registritest andmeid hankides) omal algatusel kontrollima (vt Riigikohtu 23. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-16, p 13). Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Iseenesest on usaldusisik tuvastanud, et võlgniku ja tema endise abikaasa ühisvara eeldatav väärtus on 226 950 eurot ning kohustusi on kokku 153 337 eurot 56 senti. Samas ei saa ühisvara arvata pankrotivara hulka PankrS § 108 tähenduses, mida saaks kasutada võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Esmalt tuleb ühisvara jagada (PankrS § 122), seejärel selgub võlgniku lahusvara suurus, mille saab arvata pankrotivara hulka. Praegu kuulub pankrotivara hulka võlgniku lahusvarana 3909 eurot 44 senti, millest ei piisa võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõuete rahuldamiseks. Lisaks on võlgnik
25.jaanuari 2024. a istungil avaldanud, et ei ole igakuiseid võetud kohustusi suutnud täita pika aja jooksul, jäädes erinevatele võlausaldajatele pidevalt võlgu. Järelikult ei ole võlgnik suutnud täita igakuiseid jooksvaid kohustusi. Kokkuvõttes puudub võlgnikul kohustuste täitmiseks piisav vara lahusvara näol ja sissetulek. Võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik on ka ise 25. jaanuari 2024. a ärakuulamisel nõustunud, et sobivam menetlus tema makseraskuste ületamiseks on pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus. Asja materjalidest ei nähtu FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud välistavaid asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kohus märgib, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida (vt täpsemalt määruse põhjenduste p 12), võib kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist (FiMS § 49 lg 8). Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses (kahjumlik põllumajandustegevus ning võetud kohustuste täitmiseks ebapiisav tulem), kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.
6.Kohus nimetab pankrotihalduriks K. P. , kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. FiMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
7.Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 19. veebruar 2024 kell 11.30 (PankrS § 78 lg 1). Usaldusisikul on soovi korral võimalik osaleda virtuaalselt.
8.Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (FiMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33). PankrS § 40 lg 1 p 1 kohaselt tehakse pankroti väljakuulutamise kohta märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse. Sama sätte teise lõike kohaselt tehakse märge pankrotimääruse alusel ning määruse edastab registripidajale kohus. Eelnevat arvestades tuleb käesolev määrus edastada kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta märkuse tegemiseks registripidajale.
9.Kohus kohustab võlgnikku PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus määrab vande andmise ajaks 19. veebruar 2024 kl 11.30.
10.Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 2552 eurot (sisaldab seaduses ette nähtud makse).
10.1.FiMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
10.2.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
10.3.Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 22 tundi. Arvestades võlgniku maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu (usaldusisiku hinnangu koostamine koos vara ja võlgade nimekirja ning ülevaatlike tabelitega, vara ülevaatus, suhtlemine võlgniku endise abikaasa ja tema lepingulise esindajaga ühisvara jagamise kohta), põhjalikkust ja tema kutseoskusi, samuti seda, et käesolev menetlus on keskmisest keerukam, kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu 22 tundi on vajalik ja põhjendatud. Seetõttu määrab kohus usaldusisiku tasuks 2552 eurot.
10.4.Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2) ning osaliselt võlgniku pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. TsMS § 190 lg 4 järgi mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest on hagita menetluse avaldaja vabastatud, riigi tuludesse täies ulatuses välja.
Kuna praegusel juhul on võlgniku lahusvarasse kuuluva kinnisasja hind ebaselge ning ei ole teada ühisvara jagamise tulemusena pankrotivara suurenemise aeg ja suurus, samuti puudub võlgnikul sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks, annab kohus võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (820 eurot (sisaldab seaduses ettenähtud makse)). Samas tuleb võlgnikult kõnealune menetluskulu riigituludesse välja mõista. Ülejäänud usaldusisiku tasu (1732 eurot) tuleb välja mõista võlgniku pankrotivarast.
11.Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FiMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FiMS § 49 lg-d 1–3). Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest tulenevaid kohustusi (FiMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.