19.01.2024 Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-23-105604
Tsiviilasi
Revensen OÜ hagi väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1393,51 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Revensen OÜ (registrikood 16625699)
J.
K.
vastu
võlgnevuse
Hageja esindaja: I.V. Kostja: J. K. (isikukood xxx; elukoht xxx, e-post xxx)
Eelistung
14.09.2023, järgnevalt kirjalikus menetluses lihtmenetlusena
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista J. K.elt välja Revensen OÜ kasuks 1085,95 eurot, millest põhinõue 1000 eurot, intress 10,27 eurot ja viivis 75,68 eurot.
3.Mõista J. K.elt välja Revensen OÜ kasuks viivis 1000 eurolt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.01.2024 kuni kohase täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 924,32 eurot.
5.Mõista J. K.elt välja Revensen OÜ kasuks menetluskulud 356 eurot. J. K. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte enam kui 356 eurot. Edasikaebamise kord (kohus ei anna luba edasikaebamiseks) Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Selgitus menetlusabi taotlemise puhuks Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Revensen OÜ esitas 06.02.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J. K.elt 1134,62 euro saamiseks. J. K. esitas nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 11.04.2023 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 13.10.2022 Modena Estonia OÜ-ga krediidilimiidi lepingu nr xxx (edaspidi leping), mille alusel kanti kostjale 13.10.2022 1000 eurot. Kostja kohustus tagastama 2591,36 eurot igakuiste osamaksetena 33,15 eurot. Intressi aastamäär oli 24,99%, päevas 0,0695%, krediidi kogukulu 1591,36 eurot (27,97% aastas). Kostja ei teostanud ühtegi tagasimakset. Krediidiandja saatis 03.01.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse ning ütles 17.01.2023 lepingu üles. Modena Estonia OÜ loovutas 27.01.2023 talle kuuluva nõude kostja vastu Revensen OÜ-le. Hageja nõuab põhivõlgnevusena 1000 eurot, intresse 32,6 eurot esimesest tasumata osamaksest 01.11.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni, viivist 12.05.2023 seisuga 82,23 eurot ja sissenõudmiskulu 25 eurot ning alates 13.05.2023 viivist 1000 eurolt 0,0695% päevas. Hageja selgitas vastavalt kohtunõudele vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist: lähtuti eelkõige kostja esitatud andmetest, kes esitas laenutaotluse ja pangakonto väljavõtte, mille järgi olid keskmised sissetulekud 2000 eurot. Hageja kinnitas, et „Kostja pangakonto väljavõtte järgi kehtivad finantskohustused ei olnud“ ja taotluse kohaselt kostjal majapidamiskulud puudusid, kuid neiks arvestati siiski 220 eurot; lisaks teostati päring creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse. Hageja esitas tõenditena lepingu, maksekorralduse, ülesütlemise hoiatuse, ülesütlemise teatise, loovutamise e-kirja ja tabelarvutusfaili „J._K._Väljavõte.xlsx“. Pärast eelistungit esitas hageja täiendatud tabelarvutusfailid „xxx Statement.xlsx“ ja „Kostja pangakonto väljavõtte xxx Statement.xlsx“.
3.Kostja hagile kirjalikult ei vastanud, kuigi on hagi ja menetlusse võtmise määruse koos kohtu selgitustega isiklikult kätte saanud.
4.Kohus on asjas pidanud eelistungi, kuhu kostja ei ilmunud ning seejärel määras kuupäeva lõplike seisukohtade esitamiseks. 27.12.2023 määrusega uuendas kohus asja arutamise. Seejärel esitas hageja 03.01.2024 Modena Estonia OÜ volitatud esindaja kinnituse nõude loovutuse kohta, automaatse kontoinfo jagamise süsteemi kaudu saadud algse töötlemata faili ja hageja ja krediidiandja kirjavahetuse.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Hagi menetlusse võtmise määruses (dtl 87-89) on kohus selgitanud, et tegemist on lihtmenetluse asjaga. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kohus on selgitanud ka vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamise kohustust (dtl 2022).
6.Kohus tuvastas, et krediidilimiidi leping (dtl 38-56) on 13.10.2022 digitaalselt allkirjastatud J._K.e poolt ja samal päeval on tehtud ülekanne 1000 euro ulatuses – dtl 58 on Modena Estonia OÜ maksekorraldus, mille kohaselt on krediidiandja teinud makse, mille saajaks J. K., konto nr xxx ja summa 1000 eurot. Lepingu moodustavad üld- ja eritingimused ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht. Seega tuleb lugeda, et kostja ja Modena Estonia OÜ vahel sõlmiti tarbijakrediidileping, milles kokku lepitud piirsumma on kostjale välja makstud.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma; lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
8.Hagis on esile toodud, et maksed pidid toimuma iga kuu 1.-sel kuupäeval. Dtl 59 asuvast e-kirjast teemareaga „Modena lepingu lõpetamine“ nähtub, et 03.01.2023 on krediidilepingus märgitud e-posti aadressile saadetud ülesütlemise hoiatus, milles on viidatud võlgnevusele 99,45 eurot. Koosmõjus hagis esile toodud väitega kostjapoolsete maksete puudumisest võib järeldada, et kostja oli 03.01.2023 võlgnevuses 3 kuu – novembri, detsembri ja jaanuari maksetega. Kuigi hagis on viidatud, justkui oleks krediidiandja pakkunud võimalust läbirääkimisteks, 03.01.2023 e-kirjast seda ei nähtu. Tõenäoliselt on silmas peetud lauset „Kui teil tekib küsimusi, siis palume pöörduda meie klienditoe poole [email protected]“, kuid Riigikohus on 03.06.2020 otsuses nr 2-17-7502 leidnud, et sellist viidet ei saa käsitleda VÕS § 416 lg 2 nõude täitmisena. Läbirääkimiste võimalust ei ole pakutud ka 17.01.2023 e-kirjas, millega leping üles öeldi (dtl 60). Hoiatuses anti tähtajaks 16.01.2023, st vähem kui 2 nädalat ning leping on üles öeldud samuti enne 2 nädala möödumist, mis ei ole samuti VÕS § 416 lgga 2 kooskõlas. Samas on hageja hagis viidanud kompromissivõimalusele, seega saab krediidilepingu lugeda üles öelduks pärast hagi esitamist. VÕS § 186 p 6 kohaselt lõpeb leping ülesütlemisega, kuid juba tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima (VÕS § 195 lg 2) ning VÕS § 401 lg 1 alusel saab nõuda lepingus ettenähtut.
9.Loovutamise teatise edastas 30.01.2023 kostjale hageja (dtl 61), mis õiguslikku toimet ei oma. Hageja on täiendavalt esitanud Modena Estonia OÜ kinnituskirja nõude loovutamise kohta hagejale (dtl 146), mille on volikirja alusel allkirjastanud M. P. ning Modena Estonia OÜ volikirja kirjadele vastamiseks (dtl 148). Ainuüksi volikirja alusel ei saaks kinnituskirja aktsepteerida, sest kirjadele vastamiseks antud volikiri ei anna õigust loobuda nõuetest. Kogumis hageja esindaja ja Modena Estonia OÜ vahel toimunud kirjavahetusega saab siiski tuvastada, et hageja on nõude omandanud. Hageja esindaja on küsinud Modena Estonia OÜ-lt kinnitust nõude loovutamise kohta hagejale (dtl 163) ja 03.01.2024 on M. P. saatnud hageja esindajale e-kirjaga, mille koopia on saadetud Modena Estonia OÜ juhatuse liikmele, kinnituskirja (dtl 165). Sama juhatuse liige on ka volikirja allkirjastanud. Seetõttu saab nii tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 2 kui TsÜS § 118 lg 2 alusel lugeda, et
kinnituskiri on antud esindusõiguse piires ja järelikult on tuvastatud, et Modena Estonia OÜ krediidilepingust tulenevad õigused on läinud hagejale üle.
10.Kuivõrd Modena Estonia OÜ maksekorraldusega (dtl 58) on tõendatud 1000 euro ülekandmine kostjale, tuleb hagi selles osas rahuldada. Hageja ei saa tõendada, et kostja ei ole tagasimakseid teinud. Kostja ei ole menetluses vastuväiteid ega tõendeid esitanud.
11.Ülejäänud nõuete rahuldamine sõltub vastutustundliku laenamise põhimõtte (VTL) järgimisest. Vastav krediidiandja kohustus on sätestatud VÕS § 4034 lõikes 1: krediidiandja on kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (p 1) ja teavet hindama (p 2). Krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ning arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (VÕS § 4034 lg 2), sh küsima tarbijalt teavet (VÕS § 4034 lg 3) ning tarbijat teavitama, milline teave ja tõendid tuleb esitada (VÕS § 4034 lg 4). Kõigi VÕS § 4034 sätestatud kohustuste täitmist peab tõendama krediidiandja (VÕS § 4034 lg 13) ning laialdase kohtupraktika kohaselt on kohtul nõuete täitmise kontrollimise kohustus ilma poole taotluseta.
12.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Selle kohustuse rikkumisel loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
13.Kohus leiab, et krediidiandja ei täitnud VÕS § 4034 viidatud lõigetes sätestatud kohustusi. Kuigi hagis on viidatud laenutaotlusele ja kohus küsis selle kohta eelistungil (dtl 95 lõpp-96 algus), ei ole seda esitatud. Seetõttu on tõendamata, milliseid andmeid kostja esitas ja milliseid andmeid temalt küsiti. Laenutaotluseks ei saa lugeda e-kirjas sisalduvat pilti (dtl 103), aga kui seda siiski teha, siis nähtub sellest, et kostjal olevat kindel töökoht ja xxx eurone netosissetulek, mis ei lähe teiste andmetega kokku. Tõendatud ei ole ka krediidiandja poolt läbi viidud andmete hindamise protsessi, kuid hageja esitatud faili „J._K._Väljavõte.xlsx“ (alates dtl 62) pinnalt võib väita, et hindamine ei olnud adekvaatne. Hagis on märgitud, et kostja keskmised sissetulekud olid xxx eurot (arvatavasti on mõeldud kuu kohta). Väljavõte käsitleb 4 kuud ning selle kohaselt on makstud pensioni (xxx€) ja töövõimetushüvitist (xxx€), seejuures on ühe makse suurus kordades erinev (xxx€). Sellise erinevuse põhjuse kohta tulnuks kindlasti küsida ning kui tegemist on ühekordse suurema maksega, ei saa seda arvestada keskmise sissetuleku arvutamisel. Kui see summa aga välja jätta, muutub keskmine sissetulek ca 2 korda väiksemaks. Samuti ei ole kohtupraktikas peetud 4 kuu väljavõtet piisavaks, et tarbija krediidivõimelisust hinnata. Hagi väide kostja teiste kohustuste puudumise kohta seonduvalt maksete mittenähtumisest kontolt viitab veelkord sellele, et kostjalt seda teavet tegelikult ei küsitudki. Hageja väidab, kuid ei ole tõendanud, et kostja väitis, et elamiskulud puuduvad. Samuti ei ole selge, millise metoodika alusel on elamiskuludeks arvutatud just xxx eurot. Elamiskulud on individuaalsed ja sõltuvad elukohast (oma või üüritav eluase, sealsed kommunaalkulud), ülalpeetavate arvust jne. Hagi punktides 20 ja 21 on esitatud väited maksehäirete puudumise kohta, kuid see on tõendamata.
14.VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingule kohalduv intressimäär kuni 31.12.2022 oli null. Alates 01.01.2023 kuni 30.06.2023 2,5% aastas (0,0068% päevas). Hagi saadeti kostjale e-postile 15.05.2023 ning kohustuse täitmise tähtajaks peab jääma vähemalt 14 päeva lisaks kättesaaduks
lugemise ajale, mistõttu kohus loeb lepingu üles öelduks 31.05.2023. Intress 151 päeva eest on 10,27 eurot.
15.Viivist saab nõuda alates 01.06.2023 10,5% aastas (0,0288% päevas=8,64 eurot 30 päeva eest), alates 01.07.2023 12% aastas (0,0329% päevas=60,54 eurot 184 päeva eest) ja alates 1.01.2024 kuni otsuse tegemiseni 12,5% aastas (0,0342% päevas=6,5 eurot 19 päeva eest).
16.Kuigi kohus mõistab viivise välja seadusjärgses määras, tuleb märkida, et hagi nõue viivise osas ei ole põhjendatud. Hageja on hoolimata lepingus kokku lepitud viivise määrast lähtunud lepingus sätestatud intressist, milleks alust ei ole. Kohus piirab viivise väljamõistmise ulatust põhisummaga, sest krediidiandja on rikkunud oma kohustusi ning viivise piiramata jätmine ei oleks kooskõlas tarbija kaitseks kehtestatud sätete mõttega.
17.Sissenõudekulu jääb VÕS § 4034 lg 7 kohaselt välja mõistmata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
18.TsMS § 163 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja taotles menetluskuluna riigilõivu 280 euro ja esindajatasu 560 euro väljamõistmist 4,5 tunni eest, kostjal teadaolevaid kulusid ei ole.
19.Hageja kuludest on põhjendatud riigilõiv 280 euro ja õigusabitasu 20 euro ulatuses. Kohtumenetluse õigusabitasu loeb kohus põhjendatuks 2 tunni ulatuses tunnihinnaga 50 eurot. Tavapärasest madalama tunnihinna määramisel arvestab kohus asjaolu, et tegemist on nn tüüphagiga ning konkreetse menetluse asjaolud tuli välja selgitada juba maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseks. Seega määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 400 eurot.
20.Kuivõrd hagi rahuldatakse ca 89% ulatuses, siis tuleb kostjalt välja mõista 89% hageja kuludest ehk 356 eurot.
21.Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 alusel ka hageja taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks.
22.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.