Rendin OÜ hagi XX vastu kahju 2414,96 euro hüvitamise nõudes 2414,96 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Rendin OÜ (14672861), esindaja Lia Siht Kostja: XX (xxxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista XXlt (X) Rendin OÜ kasuks 317,78 eurot.
3.Jätta menetluskulud 13% XX ja 87% ulatuses Rendin OÜ kanda.
4.Välja mõista XXlt Rendin OÜ kasuks menetluskuluna 45,50 eurot. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Rendin OÜ esitas 30.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2414,96 euro saamiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse võlgniku vastuväite tõttu ja andis 19.09.2023 asja Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetlus.
2.29.09.2023 esitas hageja hagi, milles palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 2414,96 eurot.
3.Hagi kohaselt sõlmisid kostja kui üürnik ja YY kui üürileandja 07.02.2022 üürilepingu nr EE220124-90221, millega anti kostjale üürile eluruum Xxxx xx-xx, Tallinnas. Üürilepingu lisaks on üürilepingu üldtingimused. Eluruumi valdus anti kostjale üle üleandmisevastuvõtmise akti alusel. Üürileping lõppes poolte kokkuleppel 31.07.2023 ja eluruum tagastati 16.07.2023.
4.Tagastatud korter ei vastanud üldtingimuste punktile 4.5.1, mille kohaselt üürnik peab tagastama ruumid samas seisukorras, milles üürileandja andis ruumid üürnikule üle, arvestades lepinguga kooskõlas olevaid kasutamisest tekkinud muudatusi, m.h. normaalset kulumist.
5.Eluruumi valduse tagastamisel selgus, et korter polnud nõuetekohases seisundis- korter oli puhastamata ja mitmed esemed olid kahjustatud, sealhulgas kardinad, madrats, ukseavad, põrandakütte ekraan, diivani puitosad ning tapeet. Üürileandja fikseeris tagastatud korteri seisukorra aktis ja kostja kinnitas eluruumi tagastamise akti 16.07.2023.
6.Eluruumi tagastamise järgselt tuvastas üürileandja täiendavalt, et kahjustatud on elutoa põrand ning lisaks olid mitmed asjad korterist puudu, sealhulgas pesukuivatusrest, riidepuud, madratsikate, kaks voodipesu komplekti, saunalinad, käterätikud, köögirätikud ja tassialused. Täiendavatest puudustest teavitas üürileandja kostjat 18.07.2023 ning samas e-kirjas tõi välja ka varasemalt fikseeritud puudused.
7.25.07.2023 esitas üürileandja kostjale nõude summas 4737,20 eurot, maksetähtajaga 08.08.2023. Kostja tunnistas nõudeid summas 608,92 eurot, sh määras, milliseid nõudeid millises ulatuses laekumine katab. Kostja laekumine rahuldas osaliselt kardinate kahjunõude summas 399,68 eurot, osaliselt koristusnõude summas 145 eurot ning osaliselt kadunud esemete nõude summas 64,24 eurot.
8.Hageja hüvitas kostjale kahju summas 2414,96 eurot ja omandas selles osas üürileandjalt nõude 15.08.2023.
10.15.08.2023 teavitas hageja kostjat nõuete üleminekust, paludes tasuda kahjuhüvitis hiljemalt 26.08.2023. Kostja ei rahuldanud hageja nõudeid.
11.Kostjale anti üle puudusteta tüll Eus Sheer ning kardinad Eus La Vita. Eluruumi valduse tagastamisel olid kardinad ja tüll kahjustatud, eeldatavasti kostja lemmiklooma poolt (kangal oli palju konksusid ja väljaulatuvaid niite). Motiva Aknakatted OÜ hinnapakkumise kohaselt maksab kardinate asendamine 735,24 eurot. Kostja on hüvitanud 399,68 eurot. Tasumata kahjunõude jääk oli 335,56 eurot, millest hageja võttis üle 273,02 eurot. Kostja esitatud Tinner OÜ hinnapakkumine ei taasta olukorda, kuna hinnapakkumises on kajastatud muu tülli ja kardinate materjalid.
12.Eluruumi üürile andmisel anti kostjale kasutada puudusteta madrats. Eluruumi valduse tagastamisel oli madrats kahjustatud (eeldatavasti kostja lemmiklooma poolt). Kahjustused rikuvad madratsi peamise eesmärgi - tagada hea une kvaliteet, kuna konksud ja väljaulatuvad niidid teevad madratsi ebamugavaks. Sealhulgas kahjustatud madrats kulub kiiremini, mis tähendab, et selle eluiga on lühem kui see peaks olema. Üürileandja soovis asendada kahjustatud madratsi samaväärse vastu.
13.Üürisuhte alguses olid diivani puitelemendid puudusteta. Eluruumi valduse tagastamisel olid need kahjustatud - värv ja pinna tekstuur olid ebaühtlased. Selliseid kahjustusi pole võimalik puhastamisega eemaldada. Hageja soovib, et kostja hüvitaks vahendid, mis soetati vahatamiseks ja poleerimiseks. Diivani puhastamise eest tasutud 65 eurot ei hõlma puidust elementide taastamist.
14.Korter ja selle sisustus olid tagastamisel väga mustad. See ei olnud tavapärane kerget laadi tolm, vaid ulatuslik ja põhjalik määrdumine, mistõttu olukorra taastamiseks oli vajalik suurpuhastus. Sealhulgas, eluruumi valduse tagastamise hetkel tegi üürileandja kostjale
ettepaneku teostada koristustöid iseseisvalt, et taastada eluruumi algne seisund, kuid kostja väljendas soovi, et koristustööd viiks läbi professionaalne teenuseosutaja ning lubas tasuda selle teenuse eest esitatava arve. Suurpuhastuse ja sellega kaasnevate akende pesu kogukulu oli 234,10 eurot, millest kostja hüvitas vaid 80 eurot.
15.Eluruumi valduse tagastamisel selgus, et korterist on kadunud pesukuivatusrest, riidepuud, madratsikaitse, 2 komplekti voodipesu, saunalinad ja käterätikud, köögirätikud, tassialused. Lisaks oli kahjustatud põrandamopp. Kokku kahju 128,47 eurot, millest kostja tasus vaid 64,24 eurot (täpsustamata, milliseid nõudeid konkreetsemalt katab laekumine.) Hageja soovib, et kostja hüvitaks 38,98 eurot pesukuivatusresti ja põrandamopi eest.
16.Remonditööde nõue summas 1661,07 eurot koosneb järgmistest osadest: a) vannitoa ukse lengi, piirdeliistude ja laienduse liistu nõue summas 200 eurot. Vannitoa ukse liistud olid korras üürisuhe alguses, kuid peale eluruumi valduse tagastust nad olid sügavate ja laiaulatuslike kahjustustega, mida ei saa kuidagi nimetada loomulikuks ja harilikuks kulumiseks. b) laminaadi vahetuse ja sellega kaasnevate liistude silikoonimise tööde (koos materjalidega) nõue summas 1169,40 eurot. Veekahjustusi elutoa põrandal ei saa liigitada loomuliku ja hariliku kulumise alla, mis võis tekkida heaperemeheliku kasutamise käigus. Üürileandja teavitas puudusest mõistliku aja jooksul. c) magamistoa kahjustatud tapeedi ribade vahetuse nõue summas 225 eurot. Täkked tapeedil on tavaliselt seotud hooletu kasutamisega. d) eelnimetatud töödega seonduv ehitusjäätmete utiliseerimise/käitlemise nõue summas 66,67 eurot. Kostja vastuväited
17.Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
18.Kostja on hüvitanud kardinate väärtuse üürileandjale summas 399,68 eurot vastavalt sarnaste kardinate hinnapakkumisele ja see nõue tuleb jätta rahuldamata.
19.Samuti tuleb jätta rahuldamata madratsi kahjunõue summas 229 eurot, kuna üleandmise hetkel oli madrats kasutamiskõlblik, väheste kulumisjälgede tõttu uue ostmine ei ole põhjendatud.
20.Diivani puidust elementide puhastamise kahjunõue summas 58,79 eurot tuleb jätta rahuldamata, kuna kostja on üürileandjale juba tasunud diivani puhastamise eest 65 eurot.
21.Ka palub kostja jätta rahuldamata osaline koristusnõue summas 154,10 eurot, kuna üürileandjale on koristamise eest juba tasutud 80 eurot. Esmases üleandmisaktis on korteri puhtuse seisukorraks märgitud “Näeb korras välja, kuid suurpuhastust pole tehtud”. Kostjale esitatud arves on märgitud koristustööde mahuks “Suurpuhastus 159,10 eurot”. Kostja ei nõustu tasuma korteri üleandmise seisukorrast parema seisukorra loomise eest. Koristusfirma arvel on “suurpuhatus 159,10 eurot”, üürileandjale on tasutud 80 eurot. Jääb arusaamatuks, mille alusel tekkis hageja “osaline koristusnõue” 154,10 eurot.
22.Pesukuivatusresti nõue summas 29,99 eurot ja põrandapesumopi nõue summas 8,99 eurot tuleb jätta rahuldamata, sest kostja on üürileandjale juba tasunud poole väikeinventari maksumusest summas 64,24 eurot vastavalt väikeinventari loetelule lisas 6 (kadunud esemed).
23.Üldtingimuste punkt 4.2.10. ütleb, et hüvitamisele ei kuulu: e) Väike inventar (näiteks söögiriistad, potid, pannid, taldrikud, pokaalid, tassid, voodipesukomplektid) ning loodusliku päritoluga kodusisustus (näiteks akvaarium, taimed jm). Kui üürileandja jätab Üürniku kasutusse pisemaid esemeid, nagu köögitarbeid, voodipesukomplekte, toataimi jms, tuleb pooltel arvestada, et sellega kaasneb üürnikule ebamõistlikult suurem hoolsuskohustus seoses nende esemete kasutamise ja säilitamisega (näiteks üürnik ei saa ära sõita pikemale reisile, sest peab muretsema taimede kastmise pärast). Nimetatud esemed kuluvad ja kaovad ka tavatingimustes, mis omakorda raskendab esemete algse seisukorra, amortisatsiooni taseme ning kahju ulatuse tuvastamist ja kahjusumma kindlaksmääramist. Kostja on olnud
vastutulelik ja heauskselt hüvitanud summa, mis lepingujärgselt hüvitamisele ei kuulu ning teistkordselt seda tasuda ei soovi.
24.Ka ei ole põhjendatud remonditööde kahjunõue summas 1661,07 eurot. Tapeedi serv on paari millimeetri ulatuses lahti tulnud. See on üürileandja ehituspraak või loomulik kulumine. Sissekolimise aktis pole seda kohta piisava detailsusega jäädvustatud, seega pole võimalik tõendada, et kahju tekkis üüriperioodi ajal. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise eest. Esialgses üleandmisaktis ei ole vannitoa uksepiitade seisukord fikseeritud samasuguse detailsusega, nagu tagastamisaktis, mistõttu ei ole võimalik tõendada, et kahjud tekkisid üüriperioodi ajal. Üldtingimuste punkt 4.2.5. ütleb, et varakahju tõendamisel lähtutakse üürileandja ja üürniku poolt kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise aktist ning piltidest. Kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti puudumise tõttu võib olla kahju suuruse tõendamine raskendatud või võimatu. Tõendamata kahju ei kuulu hüvitamisele.
25.Vannitoa ukse tihendi piltidel kujutatud kahju on harilik kulumine, mille eest üürnik ei vastuta.
26.Täke magamistoa ja hoiuruumi ukse piirdeliistudel on vaevumärgatav ja tegu on hariliku kulumisega või on tekkinud enne üürniku sissekolimist, kuna esmases üleandmisaktis pole vaidlusaluseid piirdeliiste piisavalt üksikasjalikult pildistatud.
27.Magamistoa ukse sulguri pildil kujutatud kahju on harilik kulumine, mille eest üürnik ei vastuta.
28.Parketiga seonduv kahjunõue on esitatud pärast tagastamisakti allkirjastamist, mistõttu ei ole üürileandja kahjunõudel alust. Korteri üleandmine-vastuvõtmine kestis 16.07.2023 16:0017:45. Selle peaaegu kahe tunni jooksul oli põranda seisukorda kogu korteri ulatuses võimalik koheselt fikseerida – takistavaid asjaolusid ei esinenud.
29.Sissekolimise aktis oli üüripinna seisukorraks märgitud keskmine: "Remonditud mõni aasta tagasi, korralik seisukord". Kostja kulul ei saa seda remontida järgmisele tasemele "Hiljuti värskendatud, suuri kulumisjälgi ei esine". Kohtuotsuse põhjendused
30.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
31.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus).
32.Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja kui üürnik ja YY kui üürileandja sõlmisid 07.02.2022 üürilepingu nr EE220124-90221, millega anti kostjale üürile eluruum Xxxx xx-xx, Tallinnas (dtl 23-27). Üürilepingu lisaks on üürilepingu üldtingimused (dtl 346-349).
33.Eluruumi valdus anti kostjale üle 06.02.2022 üleandmise-vastuvõtmise akti alusel (dtl 30104). Üürileping lõppes poolte kokkuleppel 31.07.2023 (dtl 106). 21.06.2023 on koostatud eluruumi tagastamise akt, mille kostja on kinnitanud 16.07.2023 (dtl 219-270). 18.07.2023 teavitas täiendavatest puudustest (dtl 271-341).
35.Hagiavalduse kohaselt on kostja rikkunud hagejale eluruumi tagastades üldtingimuste punkti 4.5.1, mille kohaselt üürnik peab tagastama ruumid samas seisukorras, milles üürileandja andis ruumid üürnikule üle, arvestades lepinguga kooskõlas olevaid kasutamisest tekkinud muudatusi, m.h. normaalset kulumist.
36.VÕS § 334 lg 1 järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. VÕS § 334 lg 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast. Üürnik ei
vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega.
37.Seega vastutab üürnik üksnes puuduste eest, mis on tekkinud ajal, mil ruumid olid tema kasutuses, ning mis ületavad asja lepingujärgsel kasutamisel harilikult tekkivat kulumist, kahjustusi ja muutusi. Lepingulise kahjuhüvitise nõude aluse annab üürileandjale VÕS § 115 lg 1, mille kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Üldjuhul võib sellise nõude VÕS § 115 lg 2 järgi esitada alles pärast täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist, sellest erand on sätestatud VÕS § 115 lg-s 3. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud (VÕS § 132 lg 3).
38.Riigikohtu praktika järgi võib VÕS § 115 lg 1 ning § 127 ja § 128 alusel võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt nt Riigikohtu 25. novembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-15, p 11): • võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); • võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); • võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); • kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
39.Hageja tõi esile, et kostja on tagastanud eluruumid kahjustustega, mida ei saa pidada normaalseks kulumiseks, sest kardinad ja madrats olid loomade poolt rikutud, diivani puitelemendid olid kahjustatud (värv ja pinna tekstuur on ebaühtlased), korter ja selle sisustus olid väga mustad ja vajasid koristust, pesukuivatusrest oli kadunud ja põrandapesumopp kahjustatud, vannitoa ukse leng, piirdeliistud ja laienduse liistud olid kahjustustega, põrandal olid niiskuse kahjustused ja samuti oli kahjustatud magamistoas tapeet.
40.Üürileandjale tekkinud kahju on 4737,20 eurot, millest kostja on hüvitanud 608,92 eurot. Hageja hüvitas üürileandjale kahjuna 2414,96 eurot ja omandas selles osas nõude loovutamise teel ja sellest on kostjale teada antud (dtl 351, 352).
41.Hageja nõuab, et kostja hüvitaks kahjustuste kõrvaldamiseks 2414,96 eurot. Kostja leiab, et on kahju osaliselt hüvitanud ja osaliselt ei kuulu kahju hüvitamisele.
42.Hageja kahjunõue koosneb järgnevast:
42.1.Hageja soovib, et kostja hüvitaks kahjustada saanud kardinad summas 273,02 eurot. Hageja on tõendanud kardinate seisukorda enne (dtl 73, 74) ja pärast (dtl 108,109, 111, 112, 119, 189) nende kostja kasutusse andmist fotodega eluruumi üleandmise ja vastuvõtmise aktides. Kostja ei vaidlusta, et kardinad on kahjustatud tema kasutuses olnud ajal. Fotodelt nähtub, et kardinatel on palju väljaulatuvaid niite, niidid on nö. välja tõmmatud. Hageja on esitanud kardinate osas Motiva Aknakatted OÜ hinnapakkumise (dtl 213) summas 735,24 eurot ja soovib, et kostja hüvitaks 273,02 eurot. Kostja esitas Tinner OÜ poolt kaks hinnapakkumist (dtl 371-373). Kostja selgitas, et eritellimus sama materjali osas otse Saksamaalt oleks kallim. Kostja hüvitas üürileandjale pakkumise nr P-103071 (dtl 372) alusel 399,68 eurot ja leiab, et ei pea rohkem hüvitama.
42.2.Kohus leiab, et hageja kardinate kahjuhüvitise nõue 273,02 eurot ei ole põhjendatud. Kostja on tõendanud, et samalaadsest materjalist kardinad saab odavamalt kui hageja esitatud hinnapakkumises. Hageja on välja toonud, et täpselt samast materjalist kardinaid ei
ole võimalik tellida, kuna firmat, kellelt need algselt telliti, et eksisteeri. Ka hageja ise on esitanud hinnapakkumise alternatiivsele materjalile. Puudub alus järeldada, et kardinate suhtes endise olukorra taastamise mõistlikud kulud oleks suuremad kui kostja esitatud pakkumises toodud 399,68 eurot. Lisaks märgib kohus, et hageja ise on hüvitanud algsele üürileandjale kardinate kahjustuste eest 273,02 eurot ja selles osas nõude omandanud. Seega ka hageja ise on pidanud võimalikuks, et kardinaid saab soetada väiksema raha eest kui hageja esitatud hinnapakkumine. Kostja on hüvitanud üürileandjale suurema summa.
42.3.Hageja soovib, et kostja hüvitaks uue madratsi soetamise kulu summas 229 eurot. Hageja on tõendanud madratsi seisukorda enne (dtl 75, 76) ja pärast (dtl 113-115, 198) kostja kasutusse andmist fotodega eluruumi üleandmise ja vastuvõtmise aktides. Madratsil on lemmiklooma poolt välja tõmmatud niidid ja plekid (dtl 113, 114). Hageja esitas madratsi osas IKEA e-poe väljavõtte, millest nähtub madratsi hind 229 eurot (dtl 216). Hageja leiab, et madratsi kangast välja ulatuvad niidid rikuvad une kvaliteeti, ka kulub kahjustatud madrats kiiremini. Kostja leiab, et kahju ei kuulu hüvitamisele, sest madrats on kasutamiskõlblik. Kohus leiab, et fotodelt nähtub, et kostja kasutusse on antud puhas madrats, kuid kostja poolt selle tagastamisel on sellel plekid ja väljatõmmatud niidid. Kohus leiab, et tegemist ei ole tavapärase kulumisega. Kuigi niidid ja plekid ei sega unekvaliteeti nagu leiab hageja, on madrats siiski must ja määrdunud ning jätab ebaesteetilise mulje. Seega peab kohus põhjendatuks, et kostja hüvitaks uue madratsi soetamise kulu 229 eurot.
42.4.Hageja soovib, et kostja hüvitaks diivani puidust elementide taastamise kulu summas 58,79 eurot. Hageja on tõendanud diivani puitelementide seisukorda enne (dtl 64, 86, 87, 93, 95, 96) ja pärast (dtl 139-142, 179) kostja kasutusse andmist fotodega eluruumi üleandmise ja vastuvõtmise aktides. Hageja selgitas, et diivani puitelemendid olid kahjustatud (värv ja pinna tekstuur on ebaühtlased) ja need tuli uuesti vahatada ja poleerida. Hageja ostis selleks vahendeid ja tarvikuid vahatamiseks ja poleerimiseks kokku summas 58,79 eurot (dtl 217, 218). Hageja selgitas, et kostja ei ole diivani puidust elementide taastamise nõuet rahuldanud. Üürileandja esitas kohtuväliselt kostjale eraldi diivani puhastuse nõude (korteri tagastamisel oli diivan märg, kuna üürnik proovis seda iseseisvalt puhastada ning järgnevatel päevadel peale diivani kuivamist ilmnesid diivanil plekid ja kassikarvad), mida üürnik ka tunnistas ja hüvitas selle eest 65 eurot. Tegemist on erinevate nõuetega, sest diivani puidust elemente polnud võimalik puhastuse käigus taastada, sest tegemist ei olnud mustusega, vaid pinna kahjustusega. Kohus leiab esitatud fotosid hinnates, et kostja kasutuses olnud ajal on kahjustada saanud diivani puitelemendid. Fotodelt on näha, et diivani puitpinnale on asetatud tass ja see on tekitanud jäljed. Kostja on kohtuväliselt hüvitanud diivani puhastuse, mitte puitelementide taastamise (dtl 344). Kostja ei vaidlusta, et üürileandja teatas kostjale üürilepingu sõlmimisel, et sellise kahju vältimiseks tuleb puitpindadel kasutada tassialuseid. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista 58,79 eurot.
42.5.Hageja soovib, et kostja hüvitaks korteri koristuse 154,10 eurot. Hageja on tõendanud korteri üldist seisukorda enne ja pärast kostja kasutusse andmist fotodega eluruumi üleandmise ja vastuvõtmise aktides (dtl 31-104, 107-208). Hageja heidab kostjale ette, et korter ja selle sisustus olid tagastamisel väga mustad. See ei olnud tavapärane kerget laadi tolm, vaid ulatuslik ja põhjalik määrdumine, mistõttu olukorra taastamiseks oli vajalik suurpuhastus. Sealhulgas, eluruumi valduse tagastamise hetkel tegi üürileandja kostjale ettepaneku teostada koristustöid iseseisvalt, et taastada eluruumi algne seisund, kuid kostja väljendas soovi, et koristustööd viiks läbi professionaalne teenuseosutaja ning lubas tasuda selle teenuse eest esitatava arve. Suurpuhastuse ja sellega kaasnevate akende pesu kogukulu oli 234,10 eurot (dtl 529), millest kostja hüvitas vaid 80 eurot.
42.6.Kohtu hinnangul on esitatud fotosid hinnates tõendamist leidnud, et üüritud korter oli kostja kasutusse andmisel puhas, kuid pärast kostja poolt selle tagastamist must ja määrdunud. Kostjale oli üle antud puhas eluruum, samuti olid puhtad selles olevad asjad ja see nähtub eluruumi kostjale üleandmise akti fotodelt. Tagastamisel oli korter koristamata, põrandad on mustad. Mustad on nii köök kui selles olevad tarvikud, sh ahi ja pliit. Kappides
ja põrandatel on mustus. Ka on puhastamata vannituba ja selles olevad tarvikud. Ka kostja möönab vastuses üürileandjale, et on nõus hüvitama koristusfirma töö, kuid leiab, et põhjendatud hüvitis selle eest on 80 eurot. Selle summa on kostja üürileandjale ka hüvitanud.
42.7.Kohus jätab hageja nõude selles osas rahuldamata. Kostja on teatanud üürileandjale, ja hageja ei ole vastupidist tõendanud, et kostja pesi aknad üleandmispäeva hommikul (dtl 344). Kui hageja pidas vajalikuks nende üle pesemist, siis see kulu ei ole kostja poolt hüvitatav. Ka peab kohus põhjendatuks, kui kostja on hüvitanud koristuse eest 80 eurot. Kostjale on üle antud korter märkega: näeb korras välja, kuid suurpuhastust pole tehtud. Kostja pidi kokkuleppe järgi tagastama ruumid samas seisukorras, milles üürileandja andis ruumid üürnikule üle, arvestades lepinguga kooskõlas olevaid kasutamisest tekkinud muudatusi, m.h. normaalset kulumist. Seega ei pea kostja hüvitama korteri suurpuhastuse kulu.
42.8.Hageja soovib, et kostja hüvitaks kadunud pesukuivatusresti eest 29,99 eurot ja kahjustatud põrandapesumopi (dtl 150) eest 8,99 eurot (Maxima Eesti OÜ arve, dtl 217). Kostja leiab, et on hüvitanud väikeinventari eest 64,24 eurot (dtl 344). 06.08.2023 on kostja teatanud, et hüvitas põrandapesumopi (dtl 343). Hageja selgitas, et kokku tekkis üürileandjale kahju erinevate esemete kadumisest summas 128,47 eurot, millest kostja tasus vaid 64,24 eurot ja tasumata jäi 64,23 eurot. Hageja võttis üle nõude summas 38,98 eurot. Kostja ei ole selgitanud, miks ta ei peaks hüvitama kadunud pesukuivatusresti ja selles osas leiab kohus, et nõue tuleb rahuldada summas 29,99 eurot. Mopi on kostja hüvitanud ja see nõue jääb rahuldamata.
42.9.Hageja soovib, et kostja hüvitaks remonditööd summas 1661,07 eurot, mis sisaldab endas: vannitoa ukse lengi piirdeliistude ja laiendusliistude vahetust summas 200 eurot (dtl 213), laminaadi vahetust ja sellega kaasnevate liistude silikoonimistöid summas 1169,40 eurot (dtl 213, 522), tapeedivahetust magamistoas (dtl 213) ja eelnimetatud töödega seonduv ehitusjäätmete utiliseerimist/käitlemist summas 66,67 eurot (dtl 213). Nende asjade kahjustamist on hageja tõendanud fotodega (dtl 107, 143, 158, 162-164, 186-188, 194-197, 199, 202-207, 654, 655). Kostja leiab, et ei pea hüvitama, sest osaliselt on loomulik kulumine (tapeet), mille eest ei vastuta, osaliselt ei ole fikseeritud, mis oli olukord kui sisse kolis (nii tapeedi ja liistude puhul) ja parketi puhul leiab, et üürileandja ei saa seda nõuda, sest see pole tagastamise aktis kirjas ja seda kulumist võinuks siis märgata, kui korterit tagastati.
42.10.Esmalt märgib kohus, et hüvitise saamise nõude aegumistähtaeg VÕS § 338 lg 1 järgi koosmõjus VÕS §-ga 341 on kuus kuud, arvates asja tagasisaamisest. Üürileandja esitas kostjale laminaadi osas nõude ca 1 kuu jooksul korteri tagastamisest, seega tähtaegselt.
42.11.VÕS § 334 lg 1 järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. VÕS § 334 lg 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega.
42.12.Seega vastutab üürnik üksnes puuduste eest, mis on tekkinud ajal, mil ruumid olid tema kasutuses, ning mis ületavad asja lepingujärgsel kasutamisel harilikult tekkivat kulumist, kahjustusi ja muutusi.
42.13.Hageja peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid, v.a vastutuse puudumine rikkumise eest. Hageja peab näitama, millest tema kahju hüvitamise nõue koosneb, et kostjal oleks võimalik sellele esitada vastuväiteid ja tõendeid (vt Riigikohtu 10. juuni 2015 Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-160-15, p 17).
42.14.Kohtu hinnangul ei ole selgelt tuvastatav, et vannitoa ukse lengi piirdeliistud ja laiendusliistud olid korras (nendel puudusid täkked ja kriimud) üürisuhe alguses. Fotod on
tehtud kaugelt ja nende põhjal ei ole võimalik kindlalt veenduda, et hageja etteheidetavad puudused olid tekkinud pärast korteri kostja kasutusse andmist. Sel samal põhjusel ei ole võimalik tuvastada selgelt tapeedi olukorda enne korteri kostja kastusse andmist. Laminaadi võimalike kahjustuste osas nõustub kohus kostjaga, et seda kulumist võinuks siis märgata, kui korterit tagastati. Laminaati ei ole katnud korteri üleandmisel ja tagastamisel vaip, ka on fotod tehtud samas asukohas diivani suhtes. Kohus leiab, et selle võimalik kahjustus võib olla niivõrd väike, et seda esmapilgul ei ole üürileandja märganud, mis tähendab, et tegemist on loomuliku kulumisega.
42.15.Kohus jätab hageja nõude selles osas rahuldamata ja leiab, et osaliselt on kahju tekkimine tõendamata ja osaliselt on tegemist loomuliku kulumisega, mis kaasneb asja lepingujärgse kasutamisega VÕS § 334 lg 1 järgi.
42.16.Kokku peab kostja hagejale hüvitama 317,78 eurot (229+58,79+29,99).
43.Menetluskulud
43.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
43.2.Arvestades hagi rahuldamise ulatust, tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta menetluskulud 13% ulatuses kostja ja 87% ulatuses hageja kanda. Kohus määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
43.3.Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 350 eurot, mis on põhjendatud menetluskuluks TsMS § 138 lg 2 kohaselt. Kostjal tuleb sellest hüvitada 13% ehk summa 45,50 eurot.
43.4.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2024. a otsusega nr 2-23134680.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.