Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

vaid hagiavalduse esitamise hetkest ehk hetkest, mil hageja oli ka tegelikult võlausaldajaks saanud ning kostja vastu nõude esitanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja hinnangul tõendatud hageja viivisenõue summas 162,35 eurot. Kostja lisas, et juhul kui kohus leiab, et hageja on saanud nõuete omanikuks (millele kostja vaidleb täies ulatuses vastu), taotleb kostja viivise arvutamist alates hagiavalduse esitamisest. 15.05.2023 esitas hageja vastuse kostja seisukohale. Hageja hinnangul on hagi kostja vastu täies ulatuses põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele ning menetluskulud välja mõistmisele. Hageja leiab, et nõuded on loovutatud reisijate poolt Lennuabi OÜ-le, kuivõrd nõude loovutajad on nõude loovutamise aktid allkirjastanud ja väljendanud selgelt oma soovi nõue loovutada. Hageja lisas, et hageja aktsepteerib kostja vastuväidet ja loobub nõudest summas 800 eurot (2 x 400 eurot), sellega seotud viivistest ja sissenõudmiskuludest alla kahe aastase reisija S. S.i ja E. K.i osas. Hageja lisas vastuses kostja vastuväitele, milles kostja tõi välja, et E. K. ja D. P. reisisid 19.07.2022 lennul nr MYX538 suunaga Antalya - Tallinn, kuid nõude loovutamise avalduses on märgitud kuupäevaks 23.10.2022, et tegemist on ilmselge kuupäevalise eksimusega nõude loovutaja poolt, kus lennu nr ja suund on õiged ja mõlemad nõude loovutajad E. K. ja D. P. on hagejale kinnitanud, et soovisid loovutada just 19.07.2022 lennu nr MYX538 seotud nõudeid. Seega leiab hageja, et hoolimata kuupäevalisest eksimusest, on nõude loovutajad soovinud loovutada just lennuga nr MYX538 suunaga Antalya - Tallinn nõudeid, mis kuulusid neile seoses nimetatud lennu hilinemisega enam kui 24 tundi. Hageja leiab, et nõuded on kehtivalt loovutatud. Hageja palub kohtul arvestada viivist põhisummalt 5600 eurolt protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates maksekäsu kiirmenetluse esitamisest 25.01.2023. Hageja viivisenõue alates maksekäsu kiirmenetluse esitamisest 25.01.2023 kuni hagi esitamiseni 16.03.2023 on summas 82,16 eurot. Lisaks märkis hageja, et kostja ei tuginenud maksekäsu kiirmenetluse vastuväites sellele, et hagejal ei olnud õigust nõuet esitada. Hageja tõi seisukohas välja, et kostja on teinud hagejale 30.03.2023 kompromissi ettepaneku, paludes sellele vastata hiljemalt 31.03.2023. Hageja vastas kostjale kohe samal päeval nentides, et kompromiss sellisel kujul ei ole võimalik ja esitas vastu kompromissi, millele palus kostjal vastata 31.03.2023, kuid millele kostja ei vastanud. 06.04.2023 helistas hageja kostjale kompromissi osas, kuid kostja esindaja vastas, et ei ole oma kliendilt tagasisidet saanud. 07.04.2023 esitas kostja hagejale kompromissettepaneku, millega hageja 10.04.2023 nõustus ja palus esitada kompromisslepingu(d) hiljemalt 16.04.2023, kuid kostja seda taaskord ei teinud. Hageja palub jätta kostja menetluskulude nõude rahuldamata, kuivõrd kui pooled oleksid sõlminud kompromissi juba maksekäsu kiirmenetluses, kus hageja nõustus kostja 02.02.2023 kompromissi ettepanekuga, oleks käesolev kohtuasi jäänud olemata. Kostja andis hagejale põhjuse hagi esitamiseks. Hageja leidis, et kompromissi ettepanekute esitamisega on kostja ka omaks võtnud hageja nõude olemasolu. 28.09.2023 esitas kostja kohtule lõpliku seisukoha. Kostja vaidles vastu hageja väidetele nagu oleks kostja käitumine käesolevas menetluses olnud pahatahtlik või ajendatud soovist saavutada rahalist kokkuhoidu, jättes hageja klientidest lennureisijatele lennuhüvitised välja maksmata. Kostja selgitas, et kostja peab oma majandustegevuses kontrollima, et isikud, kes lennuhüvitise nõuded esitavad, on ka tegelikkuses nõuete omanikuks saanud ja õigustatud reisija nimel nõuet esitama. 28.09.2023 esitas hageja kohtule lõpliku seisukoha. Hageja märkis, et hageja jääb hagiavalduse ja varem esitatud seisukohtade juurde. Hageja selgitas, et nõude loovutamisest on kostjale teatatud

ka kohtu kaudu maksekäsu kiirmenetluses ja hiljem hagimaterjalide kättetoimetamisel ning lisaks sellele on esitatud senise võlausaldaja ja hageja poolt allkirjastatud leping nõude loovutamise kohta. Hageja on saatnud kostjale 08.05.2023 kompromissilepingu, millele ootas vastust hiljemalt 11.05.2023. Hageja tõi välja, et kostja hageja kompromissilepingu e-kirjale ei vastanud ega edastanud ka allkirjastatud kompromissilepingut. Seega on hageja teinud kõik võimaliku enda poolt, et kompromissi sõlmimine oleks võimalik. 06.10.2023 esitas kostja kohtule seisukoha hageja 28.09.2023 seisukohale. Kostja vaidles vastu hageja väidetele nagu oleks kostja käitumine käesolevas menetluses pahatahtlik või ajendatud soovist saavutada rahalist kokkuhoidu, jättes hageja klientidest lennureisijatele lennuhüvitised välja maksmata. Kostja avaldas, et ta vaidleb vastu ka hageja menetluskuludele. 28.04.2023 esitas hageja oma menetluskulude nimekirja ning 28.09.2023 täiendatud menetluskulude nimekirja. Esitatud dokumentide kohaselt moodustavad hageja lepingulise esindaja kulud kokku 775 eurot, mis sisaldab õigusabiteenust kokku mahus 7 h 45 min. Kostja on seisukohal, et hageja menetluskulud ei ole viidatud ulatuses põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kostja märkis, et teadaolevalt on hageja puhul tegemist professionaalse lennuhüvitisnõuete ettevõttega, kelle peamiseks majandustegevuseks on reisijate hüvitisnõuete kokku kogumine ja lennuettevõtetelt sissenõudmine. Lisaks märkis kostja, et hageja on esitanud kuluna ligi 1 h seoses kompromissi sõlmimisega. Kostja leidis, et kuivõrd pooled kompromissi ei ole sõlminud ja kohus poolte kompromissi läbirääkimistes ei ole osalenud, siis ei oma tähtsust, milliseid tingimusi on pooled kompromissi läbirääkimiste käigus arutanud ning sellist kulu ei tohiks ka menetluskulude väljamõistmisel arvesse võtta. Lisaks tõi kostja välja, et ei ole tõendatud, et hageja või reisijad oleksid enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist kordagi kostja poole lennuhüvitise nõudega pöördunud. Eeltoodust tulenevalt on kostja hinnangul hageja lepingulise esindaja ajakulu kohtumenetluses ebavajalik ja põhjendamatu. 06.10.2023 esitas hageja seisukoha kostja lõplikele seisukohtadele. Hageja märkis, et hageja ei hakka üle kordama juba hagiavalduses ja varem esitatud seisukohtades toodut. Küll aga märkis hageja, et kostja ei ole hagi aluseks olevaid faktiväiteid vaidlustatud osas, mis hõlmab reisijate reisimist 23.10.2022 lennul MYX538 suunaga Antalya – Tallinn ja 19.07.2022 lennul MYX538 suunaga Antalya – Tallinn, lennu hilinemist ja reisijate õigust lennuhüvitisele. Kostja ei ole esitanud ka ühtegi väidet ega tõendit selle kohta, et lennu hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud. Hageja esitas vastuväite kostja menetluskuludele. Hageja leidis, et kuivõrd pooled ei saavutanud kokkulepet kompromissi osas, siis tuleb jätta tähelepanuta ja mitte arvestada kompromissile kulutatud aega, mis moodustab kokku 81 minutit menetluskuludest. Eeltoodust tulenevalt leidis hageja, et põhjendatuks ei saa pidada kostja menetluskulude nimekirjas toodud vastuste ja seisukohtade koostamisele jm toimingutele kulunud ajakulu 7 tunni ja 29 minuti ulatuses. Kohtu põhjendused Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt poolte nõusolekule. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg

1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Puudub vaidlus, et A. M., L. K., S. K., E. K., K. O., A. O., G. K., G. S., K. J., J. S., K. H., M. H., S. S. ja K. K. reisisid 23.10.2022 SmartLynx Airlines Estonia OÜ opereeritaval lennul MYX538 suunaga Antalya – Tallinn. Lennu vahemaa oli 2,513 km. Lend pidi väljuma 23.10.2022 kell 11:55, kuid väljus kell 17:31 ning pidi saabuma kell 16:05, kuid saabus kell 21:32. Eelnimetatud lend hilines enam kui 5,5 tundi. Lisaks hilines 19.07.2022 SmartLynx Airlines Estonia OÜ opereeritav lend MYX538 suunaga Antalya – Tallinn. Lennu vahemaa oli 2,513 km. Lend pidi väljuma 19.07.2022 kell 10:45, kuid väljus 20.07.2022 kell 12:20 ning saabus 20.07.2022 kell 16:06. Eelnimetatud lend hilines enam kui 24 tundi. Kostja ei ole hagejale lendude hilinemise eest hüvitist tasunud. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks TsMS § 231 lg 4 alusel. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagiavalduses märgitud reisijad on nõuetekohaselt hagejale oma hüvitise nõuded loovutanud ning kas kostjal tuleb hagejale välja maksta reisijatele tasumisele kuuluv hüvitis, viivis ning võla sissenõudmise kulu. Kostja on leidnud, et hageja nõuded tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd hageja ei ole allkirjastanud nõuete loovutamise lepinguid, mistõttu ei ole hageja saanud reisijate nõuete omanikuks. Kostja tõi välja, et käesoleval juhul ei ole ükski tõendina esitatud nõude loovutamise leping hageja esindaja poolt allkirjastatud. Kostja lisas, et alternatiivse käsitluse kohaselt taotleb kostja viivise arvutamist alates hagiavalduse esitamisest juhul, kui kohus leiab, et hageja on saanud nõuete omanikuks. Kostja juhtis tähelepanu, et lisaks on nõude loovutamise lepingud allkirjastanud alaealiste reisijate S. S. nimel G. S. ja E. K.i nimel L. K. Kostja märkis, et juhul, kui kohus leiab, et nõude loovutamise lepingud on sõlmitud ja hageja on nõuete omanikuks saanud, millele kostja vaidleb täies ulatuses vastu, vaidleb kostja vastu seoses reisijatega E. K. ja S. S. esitatud lennuhüvitise maksmise nõudele, viivisenõudele ning seadusjärgsele sissenõudmiskulude nõudele. Hageja on aktsepteerinud kostja vastuväidet ning loobunud nõudest summas 800 eurot (2 x 400), sellega seotud viivistest, edasiulatuvast viivisest ja sissenõudmiskuludest summas 80 eurot alla kahe aastase reisija S. S.i ja E. K.i osas. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004 artikkel 7 b) alusel saavad reisijad hüvitist 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Antalya – Tallinn lennu vahemaa on 2513 km. 23.10.2022 lend MYX538 pidi väljuma 23.10.2022 kell 11:55, kuid väljus kell 17:31 ning pidi saabuma kell 16:05, kuid saabus alles kell 21:32. Seega hilines üle 5,5 tunni. 19.07.2022 lend nr MYX538 lükati edasi mitu korda – see pidi algselt väljuma 19.07.2022 kell 10:45, kuid väljus 20.07.2022 kell 12:20 ning saabus 20.07.2022 kell 16:06. Seega hilines saabumise aeg üle 24 tunni. Lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist, kui ta suudab tõendada, et hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kasutusele kõik vajalikud meetmed (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004 art 5 lg 3, Euroopa Kohtu 19.11.2009 otsus ühendatud kohtuasjades C 402/07 ja C-432/07, resolutsiooni p 2). Seega vabaneb kostja hüvitise maksmise kohustusest, kui kostja suudab tõendada eelnevalt välja toodud hüvitise maksmist välistavaid asjaolusid. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, et 19.07.2022 ja 23.10.2022 toimunud lendude nr MYX538 hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud. Seega puuduvad erakorralised asjaolud, mis välistaks hüvitise maksmise EÜ 261/2004

artikkel 7 b) alusel. Vastavalt EÜ 261/2004 artikkel 7 b)-le saavad reisijad hüvitist 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Seega on hagejal 14 loovutatud nõude alusel õigus saada EÜ 261/2004 artikkel 7 b) järgi hüvitist kokku summas 5600 eurot (400 eurot reisija kohta). Hageja väitel on ta loovutanud reisijatelt kostja vastu lennu hilinemisega tekkinud nõuded. Kostja vaidleb eelnimetatud asjaolule vastu. Hageja esitas loovutuse tõendamiseks kohtule reisijate poolt allkirjastatud nõude loovutamise lepingud. Kostja esitas vastuväite, et lepingud on allkirjastatud üksnes reisijate poolt ning lepingu p 11 kohaselt jõustub leping mõlema poole allkirjastamisel. Kostja vastuväite kohaselt on enamus nõude loovutamise lepinguid allkirjastatud (üksnes) reisijate poolt pärast hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist 25.01.2023. Kostja asus seisukohale, et kuivõrd hagiavalduse lisana esitatud nõude loovutamise lepinguid ei ole kehtivalt sõlmitud, siis ei ole hagejale üle läinud ka reisijate kõrvalnõuded, sh intressi ja sissenõudmiskulude nõuded. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamine loetakse VÕS § 170 järgi võlgniku suhtes toimunuks, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, või kui uus võlausaldaja esitab endise võlausaldaja poolt nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi. VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kohus, analüüsides esitatud nõuete loovutamise lepinguid, asub seisukohale, et selle poolte ühiseks tahteks oli nõuete loovutamine ja üleandmine hagejale. Kohtupraktikas on leitud, et nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud ei ole (vt Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-13, p 27; Riigikohtu 6. juuni 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-07, p 12). VÕS § 170 järgi, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 171 lg-d 1 ja 2 sätestavad vastuväited, mida võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu esitada (vt VÕS § 170 ja § 171 lg 1 kohaldamise kohta ka Riigikohtu 21. aprilli 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-05, p 17). VÕS § 170 esimene lause ei välista võlgniku vastuväidet selle kohta, et nõude loovutamine ei ole kehtiv. Seega võib võlgnik VÕS § 171 lg 2 alusel esitada ka need vastuväited, mis tulenevad nõude loovutamisest (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. aprilli 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-05, p 17). Samuti võib võlgnik VÕS § 172 kohaselt keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Hageja kui loovutusega nõude omandanud võlausaldaja ülesandeks on TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada, et ta on nõude omandanud loovutusega. VÕS § 11 lg 2 järgi, kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 teise lause järgi kokkulepitud

vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul ei mõjuta hageja poolt kohtule esitatud loovutamislepingu kehtivust asjaolu, et loovutamislepingute p-s 11 lepiti kokku, et lepingu jõustub allkirjastamisel mõlema poole poolt. Praegusel juhul ei ole loovutamislepingu vorminõude eesmärk tuua kaasa tehingu tühisust, sest vorminõude funktsioon ja eesmärk ei ole välistada vorminõudele mittevastava tehingu kehtivust (vt ka 15.12.2021 Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilasja nr 2-21-5527 otsuse p 10.2). Lepinguga ei ole ette nähtud, et hageja esindaja allkirja puudumine või kirjaliku vormi mittejärgmine tooks tagajärjena kaasa tehingu tühisuse. Samuti ei ole nõude loovutamise tehingu pooled leppinud kokku, et nõuet on võimalik loovutada vaid kirjalikus vormis tehinguga. Käesolevalt nähtub nõude loovutamise lepingutest reisijate selge tahe oma nõude loovutamiseks hagejale. Kostjal on õigus keelduda täitmisest uuele võlausaldajale VÕS § 172 alusel, st põhjusel, et talle ei ole antud senise võlausaldaja väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta. Praegusel juhul seda asjaolu ei esine, sest nõude loovutamisest on kostjale teatatud ka kohtu kaudu hagimaterjalide kättetoimetamisega (VÕS § 170). Kostja on avaldanud vastuväites, et hageja ei ole reisijate E. K. ja D. P.i nõuete omanikuks saanud, kuivõrd nõuete loovutamise lepingute kohaselt on reisijad loovutanud nõuded seoses 23.10.2022 lennuga MYX538, kuid nimetatud reisijad ei lennanud kostja 23.10.2022 lennuga nr MYX538, vaid 19.07.2022 lennuga nr MYX538. VÕS § 29 lg 2 kohaselt ei või lepingu tõlgendamisel aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu. Hageja on avaldanud, et tegemist on ilmselge kuupäevalise eksimusega lennu kuupäeva märkimisel nõude loovutaja poolt, kuid hageja leiab, et hoolimata kuupäevalisest eksimusest, on nõude loovutajad soovinud loovutada just lennuga nr MYX538 suunaga Antalya - Tallinn nõudeid, mis neile kuulusid seoses nimetatud lennu hilinemisega enam kui 24 tundi. E. K. ja D. P. on hagejale kinnitanud, et soovisid loovutada just 19.07.2022 lennu nr MYX538 suunaga Antalya - Tallinn seotud nõudeid. Hageja on nimetatu tõendamiseks esitanud ka e-kirja. Kohus leiab, et eelnevalt märgitud e-kirjaga ning kohtule esitatud pardapassiga on tõendatud, et E. K. ja D. P. on soovinud loovutada 19.07.2022 lennu nr MYX538 seotud nõuded ning nõude loovutamislepingus on ekslikult märgitud ebaõige lennu kuupäev, mis aga ei muuda loovutust olematuks. Kohus asub seisukohale, et tegemist on ilmse eksimusega lepingu teksti koostamisel, mis mõlemale kohtumenetluse poolele on ilmselt ka arusaadav. Seega leiab kohus, et hageja on saanud ka reisijate E. K. ja D. P. nõuete omanikuks, mis tulenevad 19.07.2022 lennust nr MYX538. Kohtu hinnangul tõendavad hageja esitatud tõendid vaieldamatult nõuete loovutamise. Tähtsust ei oma asjaolu, millal on reisijad nõuete loovutamise lepingud allkirjastanud või millal allkirjastas kohtule esitatud lepingud hageja esindaja. Kuivõrd kohus tuvastas eelnevalt, et reisijad A. M., L. K., S. K., K. O., A. O., G. K., G. S., K. J., J. S., K. H., M. H., K. K., E. K. ja D. P. on oma nõuded kostja vastu kehtivalt hagejale loovutanud, siis kuulub hagi põhinõude osas rahuldamisele. Vaidlus põhinõude aluse ja suuruse üle asjas puudub. Kohus mõistab EÜ 261/2004 artikkel 7 b) alusel kostjalt hageja kasuks välja hüvitise kogusummas 5600 eurot (14 reisija kohta 400 eurot).

Hageja on kohtule esitatud hagiavalduses märkinud, et hagejal on õigus VÕS § 113 lg 2 alusel arvestada viivist alates oma nõude kostjale teatamisest kuni hagiavalduse esitamiseni 16.03.2023. Hageja on vähendanud viivise nõuet (lühendades viivise perioodi) ning nõuab viivist alates maksekäsu kiirmenetluse esitamisest 25.01.2023 kuni hagi esitamiseni 16.03.2023 summas 82,16 eurot. Kostja on vastuses hagiavaldusele avaldanud, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et hageja või reisijad on lennuhüvitise täitmise nõuded kostjale enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist esitanud (eeldusel, et kostja on nõuete omanikuks saanud). Kostja asus seisukohale, et seega ei ole hagejal õigust nõuda lennuhüvitiselt viivist alates väidetavalt esitatud nõudekirja esitamise ajast. Kostja tõi välja, et kui kohus leiab, et nõude loovutamise lepingud on sõlmitud, ei muuda see asjaolu, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise hetkel ei olnud hageja nõuete omanik, vaid sai nõuete omanikuks alles hiljem. Seega leiab kostja, et käesoleval juhul ei tuleks viivist arvutada ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise hetkest vaid hagiavalduse esitamise hetkest ehk hetkest, mil hageja oli ka tegelikult võlausaldajaks saanud (millele kostja vaidleb täies ulatuses vastu) ning kostja vastu nõude esitanud. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et nõuded on hagejale kehtivalt loovutatud. Kohus leiab, et ei ole kahtlust, et hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse reisijate huvidest lähtuvalt ning samal ajal teavitas kostjat nõuete loovutusest. Seega rahuldab kohus hageja viivise nõude alates 25.01.2023 ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt 5600 eurot seadusjärgses määras perioodi 25.01.2023 - 16.03.2023 eest summas 82,16 eurot ning vastavalt hageja taotlusele alates 17.03.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni (16.01.2024) summas 540,12 eurot. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 25.01.2023 - 16.03.2023 eest summas 82,16 eurot, alates 17.03.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni (16.01.2024) summas 540,12 eurot ja edasiulatuvalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.01.2024 kuni nõude täieliku täitmiseni. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista igale reisijale sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 560 eurot. Kohus leiab, et hageja võla sissenõudmise kulu nõue kuulub rahuldamisele, sest hagejal oli õigus nõuda kostjalt viivist. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista sissenõudmiskulude hüvitisena 560 eurot (so 14 x 40). Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemile kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 4 järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja on esitanud hagiavalduse, milles on palunud mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 6400 eurot, viivise summas 162,35 eurot ja sissenõudmiskulud summas 640 eurot. 15.05.2023 on hageja vähendanud viivisenõuet, loobunud lennuhüvitise nõudest ja sellega soetud viivise ning seadusjärgsete sissenõudmiskulude nõudest kahe alla kahe aastase reisija osas. Hageja nõuab kostjalt seega võlgnevust summas 5600 eurot, viivist summas 82,16 eurot ja sissenõudmiskulusid summas 560 eurot. Hageja ei ole loobunud S. S.i ja E. K.i osas nõudest

põhjusel, et kostja oleks hageja nõude rahuldanud, vaid hagist loobumise tingis asjaolu, et nõude rahuldamiseks vajalikud eeldused olid täitmata. Kuivõrd tegemist oli alla kahe aastaste isikutega, siis oli nõudest loobumise põhjuseks hageja enda hooletus hagi esitamisel. Arvestades asjaoluga, et hageja on menetluses loobunud esitatud nõudest summas 800 eurot, viivisest summas 80,19 eurot (so 162,35 - 82,16) ja sissenõudmiskuludest summas 80 eurot, siis on hageja nõue vähenenud 960,19 euro (7202,35 - 6242,16) võrra ning menetluskulud tuleb jätta 87% ulatuses SmartLynx Airlines Estonia OÜ kanda ja 13% ulatuses Lennuabi OÜ kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks poolte menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirjad, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 665 eurot ja õigusabikulud summas 750 eurot. Hageja lepingulisel esindajal kulus 7,5 tundi mh järgmistele toimingutele: maksekäsu kiirmenetluse avalduse sisestamine ja esitamine e-toimikus, kostja kompromissiga tutvumine ja kättesaamise kinnitus, kommunikatsioon kliendiga kompromissi osas, vastuse edastamine kompromissile sellega nõustumise osas, nõude loovutamise lepingute edastamine, kostja vastuväitega tutvumine, meeldetuletus kostjale kompromisslepingute osas, kohtumääruse ülevaatamine (üleandmine hagimenetlusse), puuduste kõrvaldamise kohtumäärusega tutvumine, meeldetuletus kostjale kompromisslepingute osas, telefonikõne kostja esindajale, kommunikatsioon kliendiga edasise menetluse osas, materjalidega tutvumine ja päringu(d) www.flightradar24.ee, hagiavalduse koostamine ja esitamine e-toimikus, kostja uue kompromissiga tutvumine, kommunikatsioon kliendiga kompromissi osas, vastus kostja kompromissile ja hageja poolne kompromissi ettepanek, telefonikõne kostja esindajale kompromissi osas, kostja 07.04.2023 esitatud kompromissiettepanekuga tutvumine, kommunikatsioon kliendiga ja vastus kompromissiga nõustumise kohta, menetluskulude nimekirja koostamine ja e-toimikus edastamine, kostja 02.05.2023 vastusega tutvumine, kommunikatsioon kliendiga vastuse osas, vastuse koostamine kohtunõudele, kohtu kirjaga tutvumine ja tähtaeg kompromissiks, kohtu kirjaga tutvumine ja lõpliku seisukoha koostamine ning menetluskulude nimekirja koostamine ja e-toimikus edastamine. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot käibemaksuta. Hageja taotleb kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja puhul tegemist professionaalse lennuhüvitisnõuete ettevõttega, kelle peamiseks majandustegevuseks on reisijate hüvitisnõuete kokku kogumine ja lennuettevõtetelt sissenõudmine. Seejuures on hüvitisnõuete puhul tegemist tüüpnõuetega, mille esitamine ei eelda ulatuslikku õiguslikku analüüsi ning mistõttu kasutavad hageja ja hageja esindaja üldjuhul kohtumenetlustes ka juba väljakujunenud argumente ning hagiavalduse tüüppõhjasid, mistõttu kattuvad hagiavalduste põhjendused sisuliselt sõna-sõnalt. Lisaks on hageja esitanud kulu seoses menetluseelsete toimingutega ja kompromissi sõlmimisega. Kuivõrd pooled kompromissi ei ole sõlminud ja kohus poolte kompromissi läbirääkimistes ei ole osalenud, siis ei oma kostja arvates tähtsust, milliseid tingimusi on pooled kompromissi läbirääkimiste käigus arutanud ning sellist kulu ei tohiks ka menetluskulude väljamõistmisel arvesse võtta. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et põhjendatuks ei saa pidada hageja menetluskulude nimekirjas toodud hagiavalduse koostamisele jm toimingutele kulunud ajakulu ligi 7 tundi. Lisaks rõhutas kostja, et hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning hagiavalduse, nõudes lennuhüvitise maksmist, kuigi hageja ei olnud nõuete omanik. Lisaks märkis kostja, et pole tõendatud, et hageja või reisijad oleksid enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist kordagi kostja poole lennuhüvitise nõudega pöördunud. Eeltoodust tulenevalt on kostja hinnangul hageja lepingulise esindaja ajakulu kohtumenetluses ebavajalik ja põhjendamatu.

Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 665 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot ilma käibemaksuta mõistlikuks. Hageja tunnitasu on kooskõlas nii tsiviilasja keerukusastme kui asja mahuga. Kohus on tutvunud hageja esitatud kulude kirjeldustega ja kalkulatsiooniga ning ei ole tuvastanud ajakulu, mis oleks ilmselgelt põhjendamatu või mitte vajalik. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega hageja menetluskuludele. Kohus on tuvastanud, et nõuded loovutati hagejale kehtivalt. Kostja ei ole hagejale lennu hilinemise eest hüvitist tasunud. Kostja väited nagu hageja on käitunud pahauskselt ei vasta kohtu hinnangul tegelikkusele. Hageja hagi on esitatud eesmärgiga saada õiglast hüvitist lendude hilinemise eest. Kohus märgib, et suuremas osas põhjustab hageja lepingulise esindaja kulusid just kostja ise. Kohtu hinnangul peab kostja hüvitama kõik oma tegevuse tulemusel tekkivad kulud põhjendatud ulatuses. Kohus toob välja, et nii hageja kui kostja on toonud vastuväidetes teineteise menetluskuludele välja, et kuivõrd tegemist on nö tüüphagiga ja tüüpvastusega hagile, siis ei ole menetluskulud taotletud ulatuses põhjendatud. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud vastuväiteid ei saa pidada põhjendatuks, kuivõrd kohtu hinnangul ei saa eeldada, et esindajatel kuluks käesolevas menetluses esitatud dokumentatsiooni koostamisele ning klientidega nõupidamisele ca paar tundi. Arvestades kehtivat kohtupraktikat on nii hageja kui kostja esindajate ajakulu ca 7 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 750 eurot (100 eurot x 7,5 tundi). Hageja menetluskulud kuuluvad TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 1415 eurot (665 + 750). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1231,05 eurot (so 1415-st eurost 87%). Kuivõrd kohus jättis kostja menetluskulud 13% ulatuses hageja kanda, siis määrab kohus kindlaks ka kostja menetluskulud. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 1089,05 eurot ulatuses. Kostja esindaja ajakulu 7 tundi ja 29 minutit hõlmab mh järgmisi toiminguid: tutvumine maksekäsu kiirmenetluse avaldusega, kokkuvõte kliendile, kirjavahetus kliendiga seoses nõudega, kompromissi arutelu, kompromissettepanek vastaspoolele, nõudele vastuväite koostamine, vastuväite esitamine kohtule, kirjavahetus vastaspoolega seoses kompromissettepanekuga, kompromisskokkuleppe koostamine, e-kiri kliendile kompromisskokkuleppe kinnitamiseks, kirjavahetus vastaspoolega, nõude loovutamise dokumentide edastamine, kohtumäärusega tutvumine (kohtuasja üleandmine), vastaspoole hagiavaldusega tutvumine, kirjavahetus kohtuga, kokkuvõte kliendile, kostja vastuse koostamine, kostja vastuse esitamine kohtule, e-kiri kliendile, menetluskulude nimekirja koostamine, tutvumine hageja lepingulise esindaja kuludega, tutvumine hageja vastusega, kokkuvõte kliendile, tutvumine kohtukirjaga seoses kompromissiga, kokkuvõte kliendile, tutvumine kohtukirjaga seoses lõplike vastuste esitamise tähtajaga, kokkuvõte kliendile, kompromissettepaneku läbirääkimised kliendiga, kompromissettepaneku läbirääkimised kliendi ja vastaspoolega, lõpliku seisukoha koostamine, tutvumine hageja lõpliku seisukohaga, kokkuvõte kliendile, vastuse koostamine hageja lõplikule seisukohale ja vastuväide lepingulise esindaja kuludele, hageja lõplikule seisukohale vastuse ja lepingulise esindaja kuludele vastuväite esitamine ning kokkuvõte kliendile ja menetluskulude nimekirja uuendamine. Hageja on esitanud vastuväite kostja menetluskuludele. Hageja tõi välja, et kostja on esitanud õigusabikulud summas 1089,05 eurot, mis sisaldavad õigusabiteenust kokku 7 tunni ja 29 minuti ulatuses, kuid liites kokku kostja õigusabiteenusele kulutatud aja, siis on õigusabiteenust osutatud vähemas ulatuses, so 7 tunni ja 11 minuti ulatuses, mitte aga ulatuses, mida kostja väidab. Hageja

leidis, et kuivõrd pooled ei saavutanud kokkulepet kompromissi osas, siis tuleb jätta tähelepanuta ja mitte arvestada kompromissile kulutatud aega. Samuti juhtis hageja tähelepanu sellele, et kostjal kulus maksekäsu kiirmenetluses ühe realise lause koostamisele, milles ei sisaldunud ühtegi põhjendust, ja esitamisele kokku 27 minutit, mis iga kogenud õigusabi osutajal võtaks aega maksimaalselt 5 minutit. Hageja märkis lisaks, et kostja hagivastuse näol on tegemist nö tüüpvastusetega, mida kostja kasutab pidevalt erinevates menetlustes vahetades vaid nimesid ja kuupäevi. Hageja on seisukohal, et põhjendatuks ja vajalikuks kostja esindajakuluks ei saa pidada rohkem kui paari tundi. Eeltoodust tulenevalt leidis hageja, et põhjendatuks ei saa pidada kostja menetluskulude nimekirjas toodud vastuste ja seisukohtade koostamisele jm toimingutele kulunud ajakulu 7 tunni ja 29 minuti ulatuses. Kohtu hinnangul on kostja esindaja ajakulu terves ulatuses põhjendatud. Kohus, vastavalt hageja vastuväidetele, selgitab, et kohus peab põhjendatud kuluks ka kompromissi sõlmimisele kulutatud aega, isegi kui kompromissi ei sõlmitud. Seega ei saa kohtu hinnangul nimetatud kulu pidada põhjendamatuks. Kohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas ei eksisteeri ajakulu, mida saaks ülemääraseks pidada. Kohus peab põhjendatuks ka kostja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 155 eurot (lisaks menetluskulude nimekirja koostamise tunnitasu 70 eurot) käibemaksuta. Kostja kinnitab, et ta on käibemaksukohustuslane ning taotleb menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Hageja on juhtinud õigustatult tähelepanu, et kostja on kulutanud aega õigusabile 7 tundi ja 11 minutit mitte 7 tundi ja 29 minutit nagu kostja on märkinud. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd kohus pidas põhjendatuks hageja menetluskulusid 7,5 tunni ulatuses, siis tuleb põhjendatuks pidada ka kostja menetluskulusid 7 tunni ja 11 minuti ulatuses. Kokku on kostja menetluskulud põhjendatud seega 1068,55 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 138,91 eurot (so 13% 1068,55 eurost). TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel tasaarvestab kohus eelmistes p-des märgitud menetluskulude hüvitamise nõuded, mille tulemusel peab kostja hagejale hüvitama menetluskuludena 1092,14 eurot (1231,05 - 138,91). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus hageja taotluse alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1092,14 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 430 lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. /digitaalselt allkirjastatud/ Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.